Obsah (9)

§ 217§ 310§ 180§ 312§ 289§ 14§ 175§ 179§ 126

Kriminaalasi nr.1-17-727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2017.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 17-727 Kohtukoosse

§ 217korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 04.10.2016.a.

Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 06.10.2016.a. Siim Mõistlik RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Martin LEPP KarS § 113 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega 10 (kümme) aastat. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Martin Lepa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.10.2016.a. Martin Lepa suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid:         DVD - plaadid, mis asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris – jätta kohtuotsuse jõustumisel Põhja Ringkonnaprokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde. Surnult X1ilt võetud küünte aluse proovid, 04.10.2016.a täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud kaks jalatsijäljefragmenti musta värvi želatiinikilel (fooliumkotis, paberkotis), parema jalatsi talla serva siseküljelt suure varba piirkonnast võetud puuteproov, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EKEI-st üle antud surnu X1i riided: valge – halli – punase – mustakirjud spordijalatsid „Mizuno Wave Rider“; hallid paksukoelised sokid; valge – halli – sinisetriibulised meeste aluspesupüksid „Abound“; teksapüksid „Race Marine“ koos püksirihmaga, Tsärk „Nike“, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud punast värvi telliskivi verekahtlase aine määrdumisega, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära võetud pikkade varrukatega pruuni-valge triibuline särk, sinised teksapüksid „Buffalo Janes“ ja sokid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära võetud „Nike“ tossud, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Martin Lepale. 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI: xxxxxxxxxxxxx, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud surnu X1i riided – musta värvi jope „Puma“ ja dressipluus ning rahakott, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi:  VÕS § 1043 ja

§ 310lg.

1 alusel välja mõista Martin Lepalt kannatanu X2i kasuks tsiviilhagi summas 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot ja 17 (seitseteist) eurosenti. Tsiviilhagi tuleb tasuda X2i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulud: Välja mõista Martin Lepalt

§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 20.10.2016.a nr 580) summas 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti; määratud kaitsjale makstud tasu summas 1872 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 3429 (kolm tuhat nelisada kakskümmend üheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi

§ 180lg.

3 alusel selliselt, et esimese 11 (üheteistkümne) kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt 285 (kakssada kaheksakümmend viis) 2 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 294 (kakssada üheksakümmend neli) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

§ 180lg. 3 alusel surnu kohtuarstlikud ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 29.11.2016.a nr 16E-Põ

S0046, ekspertiisikulu 343 eurot; ekspertiisiakt 22.12.2016.a nr 16E-PõT0008, ekspertiisikulu 97 eurot) kokku summas 440 (nelisada nelikümmend) eurot; jälje ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 11.11.2016.a nr 16E- TR0016) summas 314 (kolmsada neliteist) eurot; DNA – ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 01.11.2016.a nr 16E- GE1170, ekspertiisikulu 4389 eurot; ekspertiisiakt 07.11.2016.a nr 16E-GE1278, ekspertiisikulu 57 eurot; ekspertiisiakt 14.12.2016.a nr 16E-GE1363, ekspertiisikulu 1938 eurot; ekspertiisiakt 22.11.2016.a nr 16EGE1302, ekspertiisikulu 57 eurot) kokku summas 6441 (kuus tuhat nelisada nelikümmend üks) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 7195 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot – jätta riigi kanda. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 16.10.2017.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Martin Leppa selles, et tema 03.10.2016.a kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal xxxx mahajäetud maja teisel korrusel ründas X1i ja peksis teda korduvalt keha ja pea piirkonda rusikate ja jalgadega, lisaks lõi Martin Lepp lamavale X1ile vähemalt ühel korral telliskiviga vastu pead kukla piirkonda. Löök telliskiviga tekitas X1ile põrutushaava kuklal paremal pool, koljuluude murrud põrutushaava piirkonnas ja kõvakelmepealse verevalumi. Pärast peksmist jäi X1 vigastatuna lamama põrandale. Peksmise tagajärjena tekitas Martin Lepp X1ile tervisekahjustusi: nahamarrastusi ja verevalumeid otsmikul ja ninal, nahamarrastuse kõhul ja verevalumeid vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes, samuti tekitas Martin Lepp X1ile surma põhjustanud pea tömptrauma peaajupõrutuse, aju pehmekelmealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistus peaajutursega. Martin Lepa tahtliku tegevuse tulemusel X1 suri sündmuskohal hiljemalt kell 23:00, 03.10.2016.a. 3 Süüdistuse kohaselt oma tahtliku tegevusega pani Martin Lepp toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil avaldas süüdistatav Martin Lepp, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, süüdi ta ennast ei tunnista. Viimase sõna korras avaldas süüdistatav, et ei ole X1t tapnud. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde. (Prokurör kannatanu ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud). Kohtulike vaidluste käigus nõustus kannatanu prokuröri poolt taotletud karistusega. Kaitsja leidis, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, kuid Martin Lepp ei ole tapmist toime pannud. Lisaks esinesid kaitsja hinnangul kahtlused Martin Lepa süüdivuse osas ning võimekuses karistust kanda. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ning leidis, et Martin Lepa süü KarS § 113 lg. 1 järgi on tõendamist leidnud nii tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike tõenditega, süüdistatava enda ütlused palus prokurör tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Prokuröri hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, Martin Lepp küll kavatsetult ei tegutsenud, kuid teo pani toime siiski otsese tahtlusega. Vähetähtis polnud prokuröri hinnangul ka tõsiasi, et Martin Leppa on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Prokurör palus Martin Lepa süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ja karistada teda 11-aastase vangistusega, mille alguseks lugeda isiku kinnipidamise kuupäev. (Süüdistuskõne kajastatud 29.05.2017.a protokollis). Kohtulikes vaidlustes märkis kaitsja, et Martin Lepa süü ei ole tõendatud ning isik tuleb õigeks mõista. (Kaitsekõne teesid kajastatud kohtu köide tl 142-145). Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajatena üle X3, X4, X5 ja X6, kannatanu X2 (tsiviilhagi põhistuse osas) ja süüdistatav Martin Lepp. Samuti kuulati üle ekspert Peeter Valvur. Vastavalt Riigikohtu 26.05.2010.a kohtuotsuses nr 3-1-1-22-10 väljendatud seisukohale, ei nõua kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest tulenevalt

§ 312p-d 1-3 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Martin Lepa, kaitsja, prokuröri ja kannatanu seisukohad, kuulanud üle tunnistajad ja eksperdi, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Martin Lepale inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud, nimelt selles, et tema 03.10.2016.a kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal xxxx mahajäetud maja teisel korrusel ründas X1i ja peksis teda korduvalt keha ja pea piirkonda rusikate ja jalgadega, lisaks lõi Martin Lepp lamavale X1ile vähemalt ühel korral telliskiviga vastu pead kukla piirkonda. Löök telliskiviga tekitas X1ile põrutushaava kuklal paremal pool, koljuluude murrud põrutushaava piirkonnas ja kõvakelmepealse verevalumi. Pärast peksmist jäi X1 vigastatuna lamama põrandale. Peksmise tagajärjena tekitas Martin Lepp X1ile tervisekahjustusi: nahamarrastusi ja verevalumeid otsmikul ja ninal, nahamarrastuse kõhul ja verevalumeid vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes, samuti tekitas Martin Lepp X1ile surma põhjustanud pea tömptrauma peaajupõrutuse, aju pehmekelmealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistus peaajutursega. Martin Lepa tahtliku tegevuse tulemusel X1 suri sündmuskohal hiljemalt kell 23:00, 03.10.2016.a. 4 Kuigi Martin Lepp eitas täielikult KarS §-s 113 lg.-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist, on kohus seisukohal, et süüdistatavale etteheidetud tegu on tõendamist leidnud. Esmalt avab kohus kohtuistungil uuritud tõendite sisu ning seejärel selgitab otsuse motiivid Martin Lepa süü tõendatuse osas. Kohtuistungil esmaseks uuritud tõendiks oli 04.10.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-31), aadressil xxxx asuvast mahajäetud puumajast, milles kajastatud sündmuskoha olustik, leitud surnukeha asukoht ning veremäärdumised korteris. Sündmuskoha vaatlust on teostatud öisel ajal, tehisvalguses. Nähtuvalt protokollist asub aadressil xxxx aiaga osaliselt piiratud hoov, mille ühes nurgas (tänavapoolses osas) on kolme- ja poolekordne (sh kelder ja pööning) mahajäetud puust maja. Seistes näoga nimetatud maja poole, on majast vasakul puidust piirdeaed, milles lagunenud jalgvärav. Maja sissekäik ehk välisuksed asuvad maja sisehoovipoolses küljes. Välisuste sisemine välisuks on osaliselt lagunenud. Majja sisenedes on välisuksest otse trepikoda, kus puudub valgustus, trepikoja parempoolse küljeseina ääres (seistes seljaga välisukse suunas) on puidust keerdtrepp, millest saab teisele korrusele. Esimesel korrusel, trepikojas, trepi juures ja teisele korrusele suunduva trepi astmetel on langevale veretilgale iseloomulikud jäljed. Võetud kontrollproovi testiti reaktiiviga TETRABASE ning proov osutus verepositiivseks. Teisel korrusel on vasakul pool küljeseinas (seistes seljaga alla viivate trepiastmete suunas) trepikoja poole avanev korteri välisuks, mis on vaatluse hetkel avatud asendis. Trepist paremal, parempoolse küljeseina ääres on trepp, millest saab järgmisele korrusele, s.o pööningule. Korteriuksest sisenedes pääseb kööki, kus on korrapäratus asendis erinevad mööbliesemed, tehnika, prügi jm esemed. Seistes köögis seljaga korteri välisukse poole, on paremas seinas uks elutuppa. Elutoas on voodid, kapp, laud, korrapäratus asendis riided, prügi, tehnikaseadmed jm esemed. Elutoa ja köögiuste vahel on kušettvoodi, millest ca l m kaugusel, vasakul seina ääres on veel üks kušettvoodi. Tuppa sisenedes on paremal pool seina ääres diivanvoodi, mis on avatud asendis ja mille peal kägaras tekid. Toa vasakus osas, magamistoa ukseavas, kahe kušettvoodi vahel on põrandal maas meesterahva surnukeha. Sisenedes magamistuppa ja seistes seljaga elutoa suunas, on tagumises toas näha kušettvoodi, millest paremale jäävad kapid ja riiulid, milledel on erinevad esemed ja riided. Tuba on erinevaid esemeid (sh sodi) täis. Nähtuvalt vaatlusprotokollist on elutoas, seistes seljaga köögi suunas, uksest vasakul, köögi ja toa vahelise uksega samal seinal ülemises osas asuva lüliti juures verega määrdumine. Elutoas uksest sisenedes vasakul seina ääres asuva kušettvoodi kõrval, köögi ja toa vahelise uksega samal seinal, tagumise toa uksest vasakul, on verega määrdumine. Nimetatud määrdumises on seina küljes kinni juuksekarvad ning nimetatud määrdumisest on verenired mööda seina alla kuni põrandani. Nimetatud määrdumisest vasakul on verepritsmed suunaga alt üles. Elutoast tagumisse tuppa viiva ukse, mis asub köögi ja elutoa vahelise uksega samas seinas, alumine osa on määrdunud verega. Surnukehast paremal asuva kušettvoodi külg ning alumine äär on verega määrdunud. Nimetatud kušettvoodi ees, surnukeha kõrval, põrandal maas on vereloigud ja vereklomp, millest võetakse puuteproov. Nähtuvalt vaatlusprotokollist algab surnukeha vaatlus kell 05.50. Meesterahva surnukeha on selili asendis, jalad välja sirutatud. Vasak käsi on rindkerele toetatud, parem käsi on sirgelt keha kõrval. Koolnukangestus on alalõuas ja parema käe sõrmedes, kuid puudub vasaku käe sõrmedes, samuti puudub koolnukangestus vasakus jalas, koolnukangestus on paremas jalas keskmiselt väljendunud. Surnukeha labakäed on verega määrdunud. Kehatüvi on käega katsumisel soe. Surnukeha kukla piirkonnas on juuksed osaliselt kuivanud verega määrdunud, kukla piirkonnas (kukla keskel) on jämesakiliste servadega haav, ca 1 cm suurune. Koolnulaigud kehatüve tagapinnal vajutamisel kahvatuvad ja koheselt taastuvad. Vaatlusprotokolliga on fikseeritud, et surnukehal on seljas musta värvi jope „Puma", mille all on dressipluus, mille all omakorda on lühikeste varrukatega pluus, jalas on tumedat värvi teksapüksid ning sokid ja spordijalanõud. Surnukeha jalas olevate pükste paremas taskus on rahakott, milles erinevad dokumendid ja esemed. Nähtuvalt surnu vaatlusprotokollist (04.10.2016.a, tl 64-70) on isiku tuvastamiseks võetud surnult sõrmejäljed, mis on EKEI sõrmejäljeosakonna eksperdi K. Kikase sõnul samased riiklikusse registrisse kantud X1i sõrmejälgedega. Asjas on koostatud ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (04.10.2016.a kell 11:55) koos fototabeliga (tl 32-52), milles samuti kajastatud sündmuskoha olustik. Nii nähtuvalt protokollist on 5 elutoas köögi-ja elutoavahelise ukse vastasseinas kaks akent ning seistes elutoas suunaga elutoa akende poole on vasakpoolse akna all mööblidetail, mille taga on kilekotid ja tekstiilese. Tekstiilesemel on firma „Samsung" klahvidega mobiiltelefon, mille tagaküljel puudub kaas ja aku. Mobiiltelefoni tagaküljel on näha SIM-kaart ja kirjed: IMEI: xxxxxxxxxxxxxxxx; S/N: xxxxxxxxxxxxx; MODEL: GT-E1200R; SSN: xxxxxxxxxxxx; RATED 3.7V...;800mA; MADE BY SAMSUNG. Edasi nähtuvalt vaatlusprotokollist on seistes elutoas suunaga elutoa akende poole, elutoa vasakpoolses otsaseinas uks vahekoridori. Vahekoridorist on uks tagumisse tuppa (kolituppa), kus on korrapäratus asendis erinevad mööbliesemed ja – detailid, prügi, kilekotid jm esemed. Tagumise toa ukselävest 110 cm kaugusel on mööbli detail, millel verekahtlase määrdumisega punast värvi telliskivi. Telliskiviga on samal mööblidetailil näha taskulambi külgvalguses kaks manustusjäljena kujunenud jalatsijälje fragmenti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja X3 (töökoht Tallinna Kiirabi) selgitas surnu leidmise asjaolusid ning mis kattuvad 04.10.2016.a vaatlusprotokollis fikseerituga. Tunnistaja selgituste kohaselt öösel, s.o 04.10.2016.a, toimus aadressile xxxx kiire väljakutse, kust leiti surnukeha, põrandalt kahe voodi vahelt. Üks vanem meesterahvas ja naisterahvas istusid samal ajal korteris diivanil, kiirabile tuli vastu noorem meesterahvas. Surnul oli hingamisseiskumine, monitori kasutades tuvastati südameseiskumise vorm. Tunnistaja X3 selgituste kohaselt surnukeha asendit kiirabi ei muutnud. Tunnistaja X3 kinnitas kohtuistungil tõendina uuritud skeemi õigsust (tl 53), millelt samuti nähtub sündmuskoha olustik, surnukeha asetsemine kahe voodi vahel ning veremäärdumisega kohad korteris. Skeemile on tähistatud ka sündmuskohal viibinud kolme isiku asukohad, samuti noormehe asukoht, kes kiirabile vastu tuli. Tunnistaja X3 poolt viidatud naisterahvas (kes viibis sündmuskohal) X4 kuulati samuti kohtuistungil üle ning kes selgitas, et viimati puutus ta Martin Lepaga kokku 03.10.2016.a, xxxx tänaval asuvas mahajäetud majas, kus koos Martini ja X1ga viina võeti. X5 tuli sinna hiljem. Õhtu möödus normaalselt, X1 läks magama, teised ajasid veel juttu. X5 läks teise tuppa magama, X1 jäi magama samasse tuppa, kus nemadki olid. X1 magamisase oli enne X5i tuba seina ääres, ukse kõrval. Hiljem läks Martinile midagi sisse ja ta hakkas tunnistajat (X4at) kägistama, kuid tunnistaja sai ta ära lükata. Seejärel tehti koos suitsu, Martin selgitas, et ta ei tea, mis temaga juhtus. Seejärel oldi voodis pikali, Martin hüppas uuesti püsti, läks X1 juurde, tõstis ta püsti ja hakkas teda peksma. Martin palus tunnistajal (X4al) vait olla ja seejärel tunnistaja selgituste kohaselt kahmas ta kuskilt kivi. X1 ütles talle vastu, Martin hakkas selle peale lõugama, et midagi X1 korterisse ei too, ainult sööb ja joob. X1 ei olnud võimeline vastu hakkama, kuna oli purjus. Alguses Martin vehkis käte ja jalgadega, X1 oli pikali maas. Tunnistaja peksmist täpselt ei näinud, keeras seina poole ja ei tahtnud seda vaadata. X1 ja Martini vahele ta ei läinud, kuna kartis, sest Martin tahtis alguses ka teda kägistada. Kui aga Martin kivi (nagu telliskivi või natuke suurem) võttis, pani tunnistaja pea teki alla ja löömist nägi seetõttu ühel korral. Peksmise ajal oli Martin samas toas, kuskil ära ei käinud. Ütluste kohaselt lõi Martin X1t kiviga vastu pead, seda veel tunnistaja nägi, rohkemat aga mitte. X1 lamas samal ajal selili põrandal. Peale kiviga löömist X1 veel liigutas (käsi ja jalgu), tunnistaja ei saanud täpselt aru, kas norskas, aga oli verd ja viimased korinad. Pärast peksmist istus Martin voodi peal. Arsti tunnistaja ei kutsunud, kuna Martin keelas tal seda teha. Hiljem aga X5 kutsus kiirabi ning tegi ettepaneku kiirabile öelda, et keegi väljast käis X1t peksmas. Kivi, millega Martin X1le vastu pead lõi, viskas X5 teise tuppa (kööki). Alguses ka kiirabile eeltoodud versiooni väideti, kuid hiljem otsustas tunnistaja siiski tõtt rääkida. Vastates kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et X1 kukkus põrandale ukse ette, sinna, kus X5 magas, pead kuhugi vastu ei löönud ja kiviga löömist nägi tunnistaja ühel korral, mispeale avaldati kaitsja taotlusel tunnistaja X4a poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused (

§ 289lg.

1 põhiselt) osas, mis puudutasid X1i kukkumist: s.o

1. oktoober 2016.a X4a ülekuulamise protokolli lehekülg 3, ülevalt
2. rida: „X1 kukkus peaga vastu ust, uks sellest ei avanenud, see oli kinnises asendis“. 6 Tunnistaja lisas, et ei mäleta sündmusest kõike ning selgitas, et kui X1 oleks peaga vastu ust kukkunud, oleks uks sellest lahti läinud. Uks aga lahti ei läinud. Samuti avaldati kaitsja taotlusel usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja X4i eeluurimisel antud ütlustest
3. rida, kolmas lehekülg: „Minu meelest lõi Martin X1le kiviga vastu pead kaks korda.“ Tunnistaja selgitas vastuolu osas, et võis tookord uurijale öelda, et nägi üks kord, aga võib-olla oli kaks korda. Kaitsja küsimusele, kumba kätte Martin tellise võttis, tunnistaja vastata ei osanud, kuna ei jälginud nii hoolega, „ei tea, kas ühe või kahe käega.“ Tunnistaja selgitas, et tegemist ei olnud tellisega, oli suurem kui tellis, tume. Samas selgitas tunnistaja, et ei mäleta täpselt, mis värvi kivi oli – oli tume, aga oli hall, tumehall, must – antud selgituste kohaselt X4 täpselt ei tea. Kaitsja palus ka siinkohal usaldusväärsuse kontrolliks avaldada
4. oktoobri 2016.a X4a tunnistajana antud ütlused, nimelt
5. rida: „Telliskivi oli heledam, ilmselt valget värvi, tavaline kivi.“ Selgituseks vastas tunnistaja kaitsjale, et kivi oli ümmargune, kuid telliskivi ei olnud kindlasti. Hiljem viskas X5 selle kivi eemale. Samas tunnistaja mäletas, et kivil olid peal tumedad plekid. Kaitsja leidis taaskord, et vajalik on kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust ning palus avaldada 04.10.2016.a ütlustest alt
6. rida: „See oli verine ja X5 küsis, kuhu viskan, kas aknast välja, mina vastasin, et ära viska.“ Tunnistaja mäletamist mööda ta aga selliseid ütlusi andnud ei ole. X4 lisas, et pärast rünnet oli X1 pikali, algul tunnistaja mõtles, et norskas, aga see oli surmaeelne korin. Millal füüsiline konflikt lõppes, ei osanud tunnistaja kellaajaliselt öelda, aga oli pime. Peale konflikti X5 katsus X1t ja selgus, et isik on surnud. Seejärel viskas X5 kivi taha tuppa, selle sama toa ukse pealt, kus ta seisis, mitte kuskilt kaugemalt. Sündmuskohal viibinud isik X5 kinnitas X4a ütlustes ilmnenud asjaolusid, et sündmuskohal viibisid (oktoobris 2016.a) neli isikut – tema, X4, Martin ja X
7. Koos joodi odekolonni. Õhkkond oli sõbralik, kõik oli korras. Hiljem läks tunnistaja X5 taha tuppa magama, toa ukse jättis lahti. Ukse juures, mis taha tuppa viis, oli üks voodi, samuti oli voodi teisel pool. Ütluste kohaselt ärkas tunnistaja öösel kella 03:00 ajal ja vaatas, et X1 magab ning nügis teda. Siis selgus, et X1 ei maganud. Tunnistaja lisas: „ … vaatas otsa, ta ütles mulle, et jah, lõi teda, telliskiviga. Küsisin, et miks, ta ütles, et oli X4 näppima hakanud…“ Samal ajal kui tunnistaja seda Martinilt kuulis, vaatas X4 tuima näoga otsa. Seejärel kutsus tunnistaja kiirabi. Enne kui kiirabi saabus, võttis tunnistaja X5 ütluste kohaselt kivi ja viskas taha tuppa, tegi seda ootamatult. Tegemist oli punase telliskiviga. Kivi oli alguses diivani ääre all. Tellise võttis tunnistaja kätte palja käega. Seejärel mõeldi välja versioon, et keegi teine lõi X1t kiviga, et kellelegi pahandust ei tuleks. Millest selline idee tuli, ei osanud tunnistaja öelda. Kivi viskas ta taha tuppa (kolmandasse tuppa), täpset kohta, kuhu ta kivi viskas, tunnistaja ei vaadanud, kuna oli pime. X5 lisas, et alguses oli uks kinni, mille tunnistaja avas ning seejärel viskas kivi tuppa, ukse juurest 12 meetri kaugusele. Seejärel pani ukse kinni. Vastates kaitsja küsimustele lisas tunnistaja X4, et kui ta magama läks, oli toa uks avatud. Kaitsja hinnangul tõusetus eeltoodud vastusega kahtlus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas ning selle kontrollimiseks avaldati X5i poolt 04.10.2016.a antud ütlustest (
8. lk, ülevalt
9. rida): „Kui ukse avasin, siis toas tuli põles ja Martin ja X4 olid üleval, istusid vastas diivani peal.“ Tunnistaja selgitas vastuolu sellega, et kui teda ära viidi, oli ta joogine. Tema mäletamist mööda oli aga uks lahti. Kui tunnistaja tuppa tuli (kus Martin ja X4 olid), oli X1 maas, külje peal, peaga ukse poole. Keha asendit kiirabi saabumiseni ei liigutatud. Samuti vastas X4 kaitsjale, et kiirabi tuli ise üles ja nemad olid kolmekesi toas. Ka siinkohal leidis kaitsja, et tuleb kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust ning

§ 289lg 1 alusel avaldati 04.10.2016.a X5i poolt tunnistajana antud ütlustest alt 7.

rida viimaselt lehelt: „Martin läks kiirabile vastu, meie olime samal ajal X4ga toas.“ Tunnistaja selgitas vastuolu sellega, et oli ütluste andmise ajal purjus. Politsei saabudes rääkisid nad versiooni, et teised inimesed käisid ja andsid X1le peksa. Lõpetuseks selgitas tunnistaja, et kivi näitas talle Martin, kes ütles, et sellega 7 löödi X1 maha. Sündmuskohal oli ta väga joobes, kivilt ta mingeid jälgi ei otsinud, hoidis seda käes paar sekundit. Tunnistaja X6, kes küll vahetult kuriteosündmuse (peksmise) ajal majas (xxxx) ei viibinud, selgitas, et käis mahajäetud majas alkoholi tarvitamas ja ka ööbis seal. Majja oli vaba sissepääs. Martinit nägi ütluste kohaselt viimati sel päeval (kaheksast üheksani õhtul), samal õhtul kui toimus tapmine. Majas viibisid veel ka X1, X5 ja X4. Tunnistaja selgitas, et ühes toas oli kaks ust, üks oli kinni müüritud, teine lahti. Sellesse tuppa, kus X5 pidi olema, oli sissepääs suurest toast. Ise ta X5it ei näinud. Viimati käis ta selles majas tol päeval vahemikus kaheksast üheksani, õhtul. Kui ta majja tuli, lebas X1 ukse juures, mis viis X5i tuppa, pea oli ukse suunas, oli külili ja üks käsi oli pea all, X1 oli lihtsalt külili maas ja sügas pead. Tunnistaja küsis Martinilt, kas kõik on korras, Martin pobises midagi vastu ja oli siis juba väga purjus, ümberringi oli veri, kõik oli ümberringi lõhutud, ja laiali loobitud. Verd oli X1 kõrval voodi peal, seina peal, X1 pea kõrval. X4 sel ajal magas. Majas viibis ta umbes 15 minutit. Majja tuli põhjusel, ei suitsu küsida. Martini iseloomu osas selgitas tunnistaja, et Martin oli purjus olles äkiline. Tal oli nuga kaasas, millega ükskord ka tema sõpra viskas. X1 vastupidiselt oli hea suhtleja, ei olnud äkilise loomuga. Tunnistaja X6 lisas, et Martiniga rääkides oli tunda, et Martin ei olnud adekvaatne, oli täitsa purjus. Järgmisel päeval tagasi tulles, avastas tunnistaja, et uksed olid lukus ja X4 leidis ta Balti jaama kunstihoonete juurest. Hiljem sai tunnistaja teada, et majas oli toimunud tapmine ja Martin olevat seda teinud. Sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud punast värvi verekahtlase määrdumisega telliskivi (millele viitasid ka tunnistajad X4 ja X4) on vaadeldud 04.10.2016.a vaatlusprotokollis (tl 54-63) ning millest nähtub, et telliskivi on suurimate mõõtmetega 200 mm x 120 mm x 65 mm. Telliskivi pealmine pind on kaetud osaliselt halli värvi tsemendi seguga (foto nr 3). Telliskivi pikemal küljel on diagonaalsed sisselõiked number „0 10-2 L“ ning külg on osaliselt tahmunud (foto nr 4). Telliskivi teine pikem külg on osaliselt tahmunud (foto 5). Taskulambi külgvalguses on näha telliskivi teisel pikemal küljel heledat värvi materjalimäärdumise jälgi (fotod nr 6 ja 14). Ülemise serva ääres on kolm materjalimäärdumise jälge ja alumise serva ääres neli materjalimäärdumise jälge (fotod 7 ja 14). Nähtuvalt protokollist on telliskivi ühel otsaküljel lõikamisele omased jäljed (foto 8). Sama külg osaliselt tahmunud ning ülemisel vasakul nurgal puudub tükk (foto 8). Telliskivi teisel otsaküljel parempoolse ülemise ja alumise nurga juures verekahtlase aine määrdumine (foto 9). Parempoolse ülemise nurga juures olevas verekahtlase aine määrdumises on hallikat värvi paber (foto 9). Telliskivi alumine külg on osaliselt tahmunud ja kaetud halli värvi tsemendi seguga (foto 11). X1i surma põhjuseks olevaid asjaolusid tõendab surnu ekspertiisiakt (29.11.2016.

1. a)nr 16EPõS0046/518 (tl 71-87), millest nähtuvalt on X1i surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, aju pehmekelmealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistus peaajutursega. Võttes arvesse 04.10.2016.a kell 05.15 sündmuskoha vaatlusel osalenud kohtuarst Anu Adamsi poolt kirjeldatud esmaste koolnumuutuste iseloomu, võis surm saabuda orienteeruvalt 6-9 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. X1i surnukehal on tuvastatud järgmised vigastused: pea kinnine tömp trauma – põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras ning mõlemas oimusagaras, pehmekelmealused verevalumid peaaju mõlemal poolkeral, kiiruluu ja koljupõhimikumurd paremal pool, parempoolne kõvakelmepealne verevalum, verevalumid kõõlustanul oimu piirkonnas paremal pool, põrutushaav kuklal paremal pool, nahamarrastus kiirul paremal pool, nahamarrastus otsmikul vasakul pool, nahaalused verevalumid otsmikul, nahamarrastused ninal. Pea kinnine tömp trauma tüsistus peaajutursega. Lisaks on X1i surnukehal tuvastatud värsked nahamarrastused kõhul vasakul pool, värsked verevalumid vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes, paranemisjärgus nahamarrastused mõlemal küünarvarrel ning imendumisfaasis nahaalused verevalumid vasakul puusal ning mõlemal reiel ja säärel. Ekspertiisiakti kohaselt on pea tömp trauma eluohtlik tervisekahjustus. Muud X1i surnukehal esinevad vigastused ei ole eluohtlikud. Vigastused pea piirkonnas võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusikate, kängitsetud jala või muude sarnaste esemetega). Värsked nahamarrastused kõhul vasakul pool ja värsked verevalumid 8 vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga või muu sarnase esemega). Paranemisjärgus nahamarrastused mõlemal küünarvarrel ning imendumisfaasis nahaalused verevalumid vasakul puusal ning mõlemal reiel ja säärel võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel mõned päevad enne surma saabumist löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu samalaadseid pindu. Põrutushaav kuklal paremal pool võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel tugevast löögist kõva tömbi piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega. Arvestades ekspertiisiks esitatud telliskivi ehituslikke iseärasusi, ei ole välistatud, et põrutushaav võis olla tekitatud telliskiviga (kontaktpinnaks oli telliskivi nurk). Teiste pea vigastuste tekitamine telliskiviga on vähetõenäoline, sest puuduvad muud põrutushaavad ja koljuluude murrud, mis võisid tekkida tugevatest löökidest telliskiviga. Ei ole välistatud, et mõni vigastus pea piirkonnas võis olla tekitatud löömisest vastu ust või ukseliistu; täpsemalt tuvastada, mis vigastus see võis olla, ei ole võimalik, kuna kõik vigastused pea piirkonnas (välja arvatud põrutushaav kuklal) on mittespetsiifilised (ei peegelda traumeeriva eseme kuju). Ekspertiisiaktis on fikseeritud, et surnukehal tuvastatud vigastusi on võimalik tekitada kannatanu viibimisel nii püstises, istuvas kui ka lamavas asendis, suure tõenäosusega paremal pool oimukuklapiirkonnas tuvastatud vigastused on tekitatud kannatanule tema viibimisel lamavas või istuvas asendis. Vigastuste vähese morfoloogilise informatiivsuse tõttu nende tekitamise järjekord ei ole määratav, kuid ei saa välistada, et vigastused paremal pool oimu-kuklapiirkonnas võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena. Tervisekahjustusi, mis viitavad enesekaitsele, lahangu käigus ei tuvastatud ning kõik X1il tuvastatud vigastused on elupuhused. Pea tömp trauma võis olla tekitatud orienteeruvalt 2-3 tundi enne surma saabumist. Pärast kõikide vigastuste tekitamist on vähetõenäoline kannatanu iseseisva liikumise või muu tegevuse võime säilimine. Kannatanul peaajus esinevad vigastused tavaliselt kutsuvad esile raske teadvusehäire (sooporist kuni komatoosse seisundini). Kriminaalasjas on koostatud ka veel täiendav surnu ekspertiisiakt (22.12.2016.
2. a)16E-PõT0008 (tl 88-89), mille kohaselt on ekspert andnud hinnangu, et arvestades seda, et teistes pea piirkondades puuduvad kuklal paremal pool põrutushaavaga sarnased vigastused ning puuduvad muud koljuluude murrud, on vähetõenäoline, et teised vigastused olid tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega. Pea traumade korral peaajukahjustuse ulatus on tervisekahjustuste eluohtlikkuse määramise tunnuseks. Eraldi võetuna piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega löögi eluohtlikkus antud juhul ei ole määratav, kuna arvestades kannatanul pea piirkonnas esinevate väliste vigastuste hulgalisust, talle on tekitatud mitmeid lööke (8-10), ning määrata millise konkreetse löögi tagajärjel on tekkinud üks või teine peaajuvigastus ja millises ulatuses, ei ole võimalik. Kõikidest pea piirkonnas esinevatest vigastustest löök piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega oli kõige raskem - tekitas põrutushaava, koljuluude murrud, kõvakelmepealse verevalumi ning tõenäoliselt täpsustamata lokalisatsiooniga põrutuskolded ja aju pehmekelmealused verevalumid. Sellised vigastused tüsistuvad peaajutursega ning ei ole välistatud, et ravimata juhtudel üksnes selline löök võis põhjustada surma saabumise. Seega on eksperdiarvamus järgnev: on vähetõenäoline, et teised vigastused pea piirkonnas (välja arvatud põrutushaav paremal pool kuklal) olid tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega. Piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega löögi eluohtlikkus ei ole määratav ning ei ole välistatud, et ravimata juhtudel üksnes piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega löök võis põhjustada surma saabumise. Kohtu hinnangul omab olulist tõendusteavet ekspertiisiakt 16E-GE1170 (01.11.2016.
3. a)tl 90-102, millest nähtub, et proovist Martin Lepa küüne alt (proov B160601), proovist Martin Lepa küüne alt (proov B160602) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Martin Lepa DNAprofiiliga, kuid mitte X5 X1i ja X6i DNA-profiilidega. Samuti nähtuvalt ekspertiisiaktist järgnevalt loetletud proovidest: proov veremäärdumisest elutoa seinalt, magamistoa uksest vasakul (proov B160594); proov vereklombist elutoa põrandalt (proov B160595); proov telliskivil numbriga 5 märgistatud verekahtlase aine määrdumisest (proov B160597); proov telliskivil numbriga 7 märgistatud verekahtlase aine määrdumisest (proov B160599); teine proov teksadelt (proov 9 B160612) – saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad X1i DNAprofiiliga, kuid mitte Martin Lepa, X5 ja X6i DNA-profiilidega. Ekspertiisiaktis on kajastatud, et proovist veretilgast trepikoja esimese korruse põrandalt (proov B160592) ja proovist veremäärdumisest elutoa seinalt, köögiuksest paremal (proov B160593) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on need DNA-profiilid kokkulangevad X6i (ik: 39804190819) DNA-profiiliga, kuid mitte Martin Lepa, X5 ja X1i DNA-profiilidega. Proovidest: proov isiku paremalt peopesalt (Martin Lepp) (proov B160596); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160600); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160604); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160605); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160606); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160607); proov Martin Lepa küüne alt (proov B160608); teine proov pikkade varrukatega särgilt (proov A163595); esimene proov teksadelt (proov B160611); kolmas proov teksadelt (proov A163596) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Martin Lepa DNA-profiiliga. X5 Õie (Õis), X1i ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Järgnevatest loetletud proovidest: proov telliskivil numbriga 1 märgistatud materjalimäärdumise jäljest (proov A163588); proov telliskivil numbriga 9 märgistatud materjalimäärdumise jäljest (proov A163593) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev X1i DNA-profiiliga. Martin Lepa, X5 ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Proovilt paberitükist (proov B160598) ning proovilt Martin Lepa küüne alt (proov B160603) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt ja X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. X5 ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Telliskivil numbriga 3 märgistatud materjalimäärdumise jäljest võetud proovist (proov A163590) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. X5 ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Telliskivil numbriga 8 märgistatud materjalimäärdumise jäljest võetud proovist (proov A163592) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. X5) ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Martin Lepa küüne alt võetud proovist (proov B160609) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. X5 X1i ja X6i DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Telliskivil numbriga 2 märgistatud materjalimäärdumise jäljest võetud proovist (proov A163589) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. X6i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Martin Lepalt ja/või X5 pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. DNA-proovi A163590 osas teostati ka veel täiendav ekspertiis (16E-GE1278, 07.11.2016.a), tl 103106, mille käigus arvutati tõepära suhe ja mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) süüdistaja tõlgendus - proovis A163590 leiduv bioloogiline materjal pärineb Martin Lepalt ja kahelt tundmatult isikult; 2) kaitsja tõlgendus - proovis A163590 leiduv bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 108, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis A163590 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Martin Lepp ja kaks 10 tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Kohtu hinnangul otsene tõend, mis viitab, et Martin Lepp viibis sündmuskohal, on ekspertiisiaktis nr 16E-TR0016 (11.11.2016.
4. a)kajastatu (tl 121-130), milles ekspert on andnud hinnangu, et Martin Lepa pükstelt (fotod nr 3; 10) tuvastati pritsmeid (fotod nr 7-9; 13-18; 20), mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel. Samuti tuvastati pükstel ülekandumisjälgi (fotod 3-6; 10-12; 19), mis on tekkinud kokkupuutel verise pinnaga. Et tegemist oli X1i verepritsmetega, on omakorda tõendatud ekspertiisiaktiga nr 16E-GE1363 (14.12.2016.a), tl 131-140, millest nähtub, et teksadelt (pakendis nr 4) võetud proovist (parema jala sääre altosast, tagantpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160676) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev X1i DNA-profiiliga, kuid mitte Martin Lepa DNA-profiilidega. Teksadelt (pakend nr 4) võetud proovist (vasaku jala sääre piirkonnast, eestpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160670) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev X1i DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teksadelt (pakend nr 4) võetud proovist (vasaku jala reie piirkonnast, eestpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160674) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Martin Lepa DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teksadelt (pakend nr 4) võetud proovist (vasaku jala sääre piirkonnast, eestpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160671) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev X1i DNA-profiiliga. Martin Lepa DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Teksadelt (pakend nr 4) võetud neljandast proovist (parema jala põlve piirkonnast, eestpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160668) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Martin Lepa DNA-profiiliga, X1i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Proovidest (mis sisaldasid eeltesti alusel verd: proov teksadelt, pakend nr 4, vasaku jala reie piirkonnast, eestpoolt, proov B160673; proov teksadelt, pakend nr 4, vasaku jala reie piirkonnast, tagantpoolt, proov B160677; proov teksadelt, pakend nr 4, vasaku jala reie piirkonnast, tagantpoolt, proov B160678) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada X1ilt ja Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ekspertiisiakti kohaselt teksadelt (pakend nr 4) võetud proovist (vasaku jala reie piirkonnast, eestpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160672) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teksadelt (pakend nr 4) võetud proovist (parema jala reie piirkonnast, tagantpoolt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B160675) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. X1i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Välistamaks asjaolu, et kuriteo toimepanijaks oli X4, kes samuti sündmuskohal viibis ning kes kohtuistungil vahetult üle kuulati, teostati ka tema osas DNA-ekspertiis (16E-GE1302, 22.11.2016.
5. a)tl 141-145. Ekspert on andnud vastuse, et eelnevalt kriminaalasjas määratud DNAekspertiisi käigus (16E-GE1170) võetud ja analüüsitud proovidest (A163588, A163593) saadud tulemused ei ole seostatavad X4a DNA-profiiliga. Kuivõrd kaitsja tõstatas kohtuistungil korduvalt küsimuse selles, kas Martin Lepp oli üldse teo toimepanemise ajal süüdiv KarS § 34 mõttes, märgib kohus, et 20.10.2016.a teostati Martin Lepa osas ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning mille kohta koostatud aktist nr 580 (tl 146-150) nähtub, et Martin Lepal diagnoositi lapseeas kerget vaimset alaarengut, ta õppis eriprogrammiga koolis, sai peale kooli igapäevase eluga rahuldavalt hakkama, töötas. M. Lepp hakkas kuritarvitama 11 alkoholi, pani toime vargusi ja peksmisi, sattus joomingute käigus kaklustesse, sai mitmeid peatraumasid. Süvenes alkoholisõltuvus, tarvitas joogiks ka surrogaate, eluviisid muutusid asotsiaalseks, vähenes kriitikavõime. Alkoholijoobes on Martin Lepp käitunud impulsiivselt ja agressiivselt, teda on korduvalt kohtulikult karistatud. Uuritaval (Martin Lepal) on kujunenud peatraumade ja alkoholismi foonil välja orgaaniline isiksushäire, mis avaldub temal tahtetundeelu muutustes, impulsiivses käitumises ja kerges kognitiivsete võimete alanemises. Temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 04.10.2016.a oli uuritav tavalises alkoholijoobes, käitus talle omase impulsiivsuse ja agressiivsusega. 04.10.2016.a ei esinenud uuritaval psühhootilist sümptomaatikat. 09.10.2016.a arenes tal arestimajas alkoholi võõrutusnähuna psühhoos kuulmisja nägemismeelepetetega (hallutsinoos), mis kupeeriti raviga SA PERH Mustamäe korpuse EMOs. Ekspert Peeter Valvur on andnud ühese vastuse, et Martin Lepal ei ilmne selliseid psüühikahäireid, mis oleksid käsitletavad süüdimatusseisundi meditsiiniliste kriteeriumitena KarS § 34 järgi. Martin Lepp oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ööl vastu 04.10.2016.a võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Martin Lepp on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtueelses menetluses, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Samuti on ekspert jõudnud seisukohale, et Martin Lepp ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi, kuid võib pöörduda psühhiaatrilisele ravile üldistel alustel vastavalt Psühhiaatrilise Abi Seadusele. Kaitsja leidis, et Martin Lepa süüasjas on vajalik teostada veel üks ekspertiis – s.o kohtupsühhiaatriline ja psühholoogiline kompleksekspertiis, seda süüdivuse kriteeriumite tõsikindlaks tuvastamiseks. Prokurör vaidles antud taotlusele vastu ning leidis, et selleks vajadus puudub. Sellest johtuvalt, otsustamaks taotletud ekspertiisi läbiviimise vajalikkust, kuulati kohtuistungil üle ekspert Peeter Valvur, kes selgitas järgmist: xxxx, mis avaldub Martin Lepal tahte tundeelu muutustes, impulsiivses käitumises ja kerges kognitiivsete võimete alanemises, on psüühikahäire, lugedes seejuures rahvusvahelist klassifikatsiooni, kuid selle sügavus ja ulatus ei ole selline, et ta võiks olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks. Ekspert pidas vajalikuks lisada, et meditsiiniline vaidlus kaitsja ja prokuröri vahel xxxx teemadel on viljatu, kuivõrd xxxx on neuroloogiline diagnoos. Kui on esinenud krampe, siis tõenäoliselt alkoholist võõrutusseisundis tingituna ning teiseks, nende krampide sagedus ei saa olla väga suur, pigem on need väga harvad kui üldse. Eksperdi hinnangul vaidlus selle üle, kui sagedased on krambihood ning et need võiks põhjustada psüühika muutusi, siis need muutused ei ole xxxxx seoses. xxxx ei saa olla otsustava tähendusega süüdimatuse suhtes. Ekspert lisas, et otsus, kas tegemist on raske psüühikahäirega või mitte, on väga kompleksne, seda peab hindama esiteks meditsiinidokumentide järgi, teiseks uuritava isiku käitumise ja temaga tehtud intervjuu järgi, lisaks muude uuringute põhjal. Kui Martin Lepp kirjeldas temale süüks arvatavat kuritegu detailselt (11. oktoobri ülekuulamisel), siis ekspertiisi ajal isik seda nii detailselt ei rääkinud. Seega ei saa siin üldiselt mäluhäiretest rääkida, samas oli Martin Lepal täiesti arvestatav joobeaste. Isik oli joobeseisundis ning on ka varasemalt joobeseisundis agressiivselt käitunud. Eksperdi hinnangul midagi erakorralist M. Lepa käitumises ei ole, kuigi isik väidab, et mees, kelle ta tappis, teda ärritas. Seega mingisugust sellist situatsiooni, et süüdistatav oleks tegutsenud mingitel psühhootilistel ajenditel, on välistatud. Raskest psüühikahäirest eksperdi hinnangul samuti juttu olla ei saa. Kaitsja küsimusele, kust hakkab raske psüühikahäire, kas see saab olla näiteks see, kus isik ei saa aru, mida teeb ja ei suuda oma käitumist juhtida, selgitas ekspert P. Valvur, et selle väite kohta on olemas definitsioon - et aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ekspert pidas vajalikuks lisada, et mõistetavalt on siinkohal tegemist ka alkoholijoobega, kuid mille suhtes on seadusandja jõudnud seisukohale, et see ei saa olla vastutust välistav või kergendav asjaolu. Eksperdi hinnangul oli Martin Lepp võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kaitsja näide Juridica artiklist: „Näiteks maailma ühe juhtiva vaimse tervise organisatsiooni National Institute of Mental Health allorganisatsiooni Alcohol, Drug Abuse and Mental Health Administration määratluse kohaselt on raske psüühikahäirega isik vähemalt 18-aastane isik, kellel parajasti esineb või eelnenud aastate jooksul esinenud diagnoositav psüühika-, käitumis- või emotsionaalne häire, mille kestvus 12 vastab klassifikatsioonis märgitud diagnoosi kriteeriumitele ning selle tulemusena esineb isikul funktsioonihäire, mis häirib või piirab üht või enamat eluks vajalikku toimingut. Need häired on episoodilised, korduvad või püsivad, varieeruvad oma intensiivsuselt ja funktsioonihäire ulatuselt“ – süüdimatuse kriteeriumi alla eksperdi sõnul ei käi, kuivõrd ka näiteks depressioon või ärevushäire võib olla raske, see on subjektiivselt talutav, kuid kaitsja näide ei mahu antud vaidluse raamidesse, puutuvalt raskesse psüühikahäiresse. Vajadust psühholoogilise ekspertiisi tegemiseks või psühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi tegemiseks samuti ei ole. Asjaolu, et isikule on määratud raske puue seoses vaimse funktsiooni olulise kõrvalekaldega, puudutab toimetulekut. Tegemist on orgaanilise isiksusehäirega, mida ei saa lugeda raskeks psüühikahäireks kohtupsühhiaatria mõistes. Ekspert lisas vastates kaitsja küsimusele, et tahte-tundeelu muutus tähendab näiteks tungi alkoholi järele, impulsiivset käitumist, emotsionaalset labiilsust ja ka meeleolu kõikumist. Arvestades kuriteoepisoodi ja selle tegevust – korduvad löömised, sõnavahetused jne – see ei ole eksperdi hinnangul afektiseisundile omane, elementaartõde kohtupsühhiaatrias on see, et mida suurem joobeaste, seda väiksem on tõenäosus mingisuguse afekti ehk erilise emotsionaalse seisundi diagnoosimiseks. Martin Lepp tegutses reaalse konfliktsituatsiooni raames. Tajuhäireid (aja, koha, isiku) ei saanud Martin Lepal olla, kuna ta on ülekuulamisel väga täpselt kirjeldanud, mis juhtus. Kaitsja taotlusel avaldati ning uuriti Martin Lepa tervislikku seisundit puudutavas osas ka kinnipeetu ravikaarti nr 1092 (kohtu köide tl 27-29), millest nähtub Martin Lepa ravikulg oktoobris-novembris 2016 ning asjaolu, et isikul on diagnoositud 09.10.2016.a xxxx. On 10.10.2016.a tagasi toodud arestimajja, samuti nähtuvad isikule väljakirjutatud ravimid xxxx ja dokumenti Martin Lepale xxxx tegemise kohta (kohtu köide tl 30), milles märgitud, et Martin Lepal ei ole küll tuvastatud xxxx, kuid see on võimalik. Samuti uuriti otsust xxxx kohta (kohtu köide tl 31-32), mille kohaselt on Martin Lepale määratud 29.10.2014.a xxxx kuni 31.10.2017.a (otsus nr 1153262), 10.08.2009.a koostatud õiendit (xx ) (kohtu köide tl 33), millest nähtub, et Martin Lepal on diagnoosiks märgitud xxxx, märgitud leiuna: xxxx, mis on märgitud Martin Lepa enda sõnade järgi. 1998.a xxxx, 2004.a aastast xxxx. Objektiive leid tuvastatud M. Lepa pupillide järgi. Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaardist (04.07.2011.
6. a)(tl 34) nähtub, et 04.07.2011.a on Martin Lepp kaevanud xxxx. xxxx. Tervisekaardist (kohtu köide tl 35) nähtuvalt on anamneesiks xxxx, mis tekkisid peale xxxx , xxxx. Vastusena märgitud: aktuaalse leiuta. Regionaalhaigla 20.10.2016.a vastusest (kohtu köide tl 3637) ilmneb, et Martin Lepp on xxxx patsient aastast 2003.a. xxxx. Samuti tuvastatud xxxx (2007.a). 2014.a on taas pöördunud xxxx. 2004. on Martin Lepal tuvastatud xxxx. 21.08.2008.a on Martin Lepal aga nähtuvalt Regionaalhaigla 20.10.2016.a vastusest tuvastatud süüdivusseisund. Lisaks eeltoodule avaldati ka Martin Lepa ravidokumendid, ravilood nr 24 – 34 (kohtu köide tl 126-129), millest nähtub, et Martin Lepp kurdab xxxx. On xxxx, mille haiguse hood esinevad suhteliselt harva, kui tihti, ei oska Martin Lepp vastata. Samuti ei oska ravi kohta midagi öelda. Alkoholi tarvitab isik enda sõnade kohaselt väikestes kogustes ja harva. Diagnoosiks pandud: xxxx. Orienteeritud ajas ja kohas ja enda isikus õieti, meeleolu situatsioonikohane, käitub korrapäraselt. Raviloos nr 29 on Martin Lepp taas kaevanud xxxx ning isiku enda sõnade kohaselt on xxxx. Aastast 2008 xxxx. Raviloos nr 30 on anamnees taaskord: xxxx, xxxx isiku väitel uinumist ei paranda. Diagnoosina määratud xxxx. Nähtuvalt raviloost nr 33 kaebab Martin Lepp taas xxxx aga olnud pole. Samuti avaldati ka esmase tervisekontrolli akt (06.10.2016.
7. a)koos kinnipeetu ravikaardiga (kohtu köide tl 130-137) ja Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna EMO kaart (kohtu köide 138141). KOKKUVÕTVALT: Analüüsides eelkäsitletud tõendeid kogumis, on kohtu hinnangul Martin Lepale inkrimineeritud kuritegu täielikult tõendamist leidnud ning nimelt selles, et Martin Lepp ründas 03.10.2016.a kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal xxxx mahajäetud maja teisel korrusel X1i ja peksis teda korduvalt keha ja pea piirkonda rusikate ja jalgadega, lisaks lõi Martin Lepp lamavale X1ile vähemalt ühel korral 13 telliskiviga vastu pead kukla piirkonda. Löök telliskiviga tekitas X1ile põrutushaava kuklal paremal pool, koljuluude murrud põrutushaava piirkonnas ja kõvakelmepealse verevalumi. Pärast peksmist jäi X1 vigastatuna lamama põrandale. Peksmise tagajärjena tekitas Martin Lepp X1ile tervisekahjustusi: nahamarrastusi ja verevalumeid otsmikul ja ninal, nahamarrastuse kõhul ja verevalumeid vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes, samuti tekitas Martin Lepp X1ile surma põhjustanud pea tömptrauma peaajupõrutuse, aju pehmekelmealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistus peaajutursega. Martin Lepa tahtliku tegevuse tulemusel X1 suri sündmuskohal hiljemalt kell 23:00, 03.10.2016.a. Oma tegevusega täitis Martin Lepp KarS §-s 113 lg.-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu, s.o teise inimese tapmise. Martin Lepa süüd kinnitavad kohtuistungil uuritud ning eelnevalt avatud tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll ja täiendav vaatlusprotokoll (04.10.2016), millest nähtub olustik sündmuskohal, samuti leitud surnukeha (X1i) asukoht, fikseeritud on sündmuskohalt leitud veremäärdumised, kaasa on võetud asitõendid ja puuteproovid hilisema DNA-analüüside läbiviimiseks. Tõendusteabe põhiselt peab kohus oluliseks 04.10.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokollist välja tuua, et korteris fikseeritud veremäärdumisest vasakul olid verepritsmed suunaga alt üles, mis üheselt viitab kannatanu löömisele telliskiviga, nagu süüdistuses märgitud ning mille tagajärjel pritsmed seinale tekkisidki. Sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud seegi, et elutoast tagumisse tuppa viiva ukse alumine osa oli määrdunud verega. Surnukehast paremal asuva kušettvoodi külg ning alumine äär oli samuti verega määrdunud. Vereloigud ja vereklomp olid ka kušettvoodi ees, surnukeha kõrval, põrandal maas ning puudub vaidlus selles, et tegemist oli X1i verega, mida kinnitas üheselt ka DNA-ekspertiisi nr 16E-GE1170 tulemus. Surma põhjused on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga (29.11.2016.
8. a)nr 16E-PõS0046/518, millest nähtuvalt oli X1i surma põhjuseks pea tömp trauma peaajupõrutuse, aju pehmekelmealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistus peaajutursega. Ekspertiisiakt kinnitab süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, et X1i surnukehal on tuvastatud järgmised vigastused: koljuluude murrud põrutushaava piirkonnas, põrutushaav kuklal paremal pool ja kõvakelmepealne verevalum. Lisaks tuvastati X1il tervisekahjustustena ka nahamarrastused, verevalumid otsmikul ja ninal, nahamarrastus kõhul ning verevalumid vasaku neeru ümbritsevas rasvkoes. Ekspertiisiaktiga on fikseeritud, et põrutushaav kuklal paremal pool võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel tugevast löögist kõva tömbi piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega. Samuti on ekspert välja toonud, et arvestades ekspertiisiks esitatud telliskivi ehituslikke iseärasusi, ei ole välistatud, et põrutushaav võis olla tekitatud telliskiviga ning kontaktpinnaks oligi telliskivi nurk. Ekspertiisiga on tuvastatud seegi, et surnukehal olnud vigastusi on võimalik tekitada kannatanu viibimisel nii püstises, istuvas kui ka lamavas asendis, kuid suure tõenäosusega paremal pool oimu-kuklapiirkonnas tuvastatud vigastused tekitati kannatanule tema viibimisel lamavas või istuvas asendis. Vigastuste vähese morfoloogilise informatiivsuse tõttu nende tekitamise järjekord ei ole määratav. Eeltoodut kinnitab veel ka täiendav surnu ekspertiisiakt (22.12.2016.
9. a)16E-PõT0008, mille kohaselt on ekspert andnud hinnangu, et eraldi võetuna piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega löögi eluohtlikkus antud juhul ei ole määratav, kuna arvestades kannatanul pea piirkonnas esinevate väliste vigastuste hulgalisust, talle tekitati mitmeid lööke (8-10) ning määrata, millise konkreetse löögi tagajärjel on tekkinud üks või teine peaajuvigastus ja millises ulatuses, ei ole võimalik, kuid kõikidest pea piirkonnas esinevatest vigastustest löök piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega oli kõige raskem - tekitas põrutushaava, koljuluude murrud, kõvakelmepealse verevalumi ning tõenäoliselt täpsustamata lokalisatsiooniga põrutuskolded ja aju pehmekelmealused verevalumid. Sellised vigastused ekspertiisiakti kohaselt tüsistuvad peaajutursega ning ei ole välistatud, et ravimata juhtudel üksnes selline löök võiski põhjustada surma saabumise. Ekspertiisiaktides kajastatud „kolmnurkse pinnaga ese“ kattub asitõendi vaatlusprotokollis (04.10.2016.
10. a)fikseerituga: telliskivi teisel otsaküljel parempoolse ülemise ja alumise nurga juures oli verekahtlase aine määrdumine (vt foto 9). 14 Kaitsja versiooni kohaselt on küllaltki tõenäoline, et osa X1i surma põhjustanud peavigastustest on tekitatud enne tema peksmist, s.o tegevusega, mida süüdistusakis ei ole kajastatud ning millised võisidki põhjustada X1i surma. Samuti on kaitsja väitnud, et verejäljed ei saanuks kuidagi kanduda ukseliistule, kuna süüdistuse kohaselt peksti kannatanut maas lamades. Ekspert on seevastu öelnud, et arvestades ekspertiisiks esitatud telliskivi ehituslikke iseärasusi, ei ole välistatud, et põrutushaav võis olla tekitatud just telliskiviga (kontaktpinnaks oli telliskivi nurk), eeltoodu põhiselt kõikidest pea piirkonnas esinevatest vigastustest löök piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega oli kõige raskem - tekitas põrutushaava, koljuluude murrud, kõvakelmepealse verevalumi ning tõenäoliselt täpsustamata lokalisatsiooniga põrutuskolded ja aju pehmekelmealused verevalumid. Sellised vigastused tüsistuvad peaajutursega ning ei ole välistatud, et ravimata juhtudel üksnes selline löök võis põhjustada surma saabumise. Kaitsja versioon on seega ekspertiisitulemuste põhiselt ümberlükatav. Samuti võis kaitsja poolt viidatud veremäärdumine ukseliistule tekkida ka eelnevalt rüseluse/kakluse käigus, kuid tõenäoliselt surma põhjustanud löök telliskiviga tekitati X1ile maas lamades. Ka ekspert on öelnud, et välistatud pole asjaolu, et mõni vigastus pea piirkonnas võis olla tekitatud löömisest vastu ust või ukseliistu, täpsemalt tuvastada, mis vigastus see võis olla, ei ole võimalik, kuna kõik vigastused pea piirkonnas (välja arvatud põrutushaav kuklal) on mittespetsiifilised (ei peegelda traumeeriva eseme kuju) ja nagu kohus eelnevalt kajastas, siis kõikidest pea piirkonnas esinevatest vigastustest löök piiratud pinnaga (tõenäoliselt kolmnurkse pinnaga) esemega oligi kõige raskem, mis tekitas põrutushaava, koljuluude murrud, kõvakelmepealse verevalumi ning tõenäoliselt täpsustamata lokalisatsiooniga põrutuskolded ja aju pehmekelmealused verevalumid, mis tüsistusid peaajutursega ning mille tagajärjel ka surm saabus. DNA-ekspertiisiaktidega (16E-GE1278, 16E-GE1170) on tõendatud, et telliskivilt võetud puuteproovid verekahtlase aine määrdumisest, samuti proovid materjalimäärdumise jälgedest langesid kokku tapetu, s.o X1i DNA-ga, mis tõendab, et X1i pähe tekitatud põrutushaav ja koljuluumurd tekitati sündmuskohalt kaasa võetud telliskiviga (mida on vaadeldud 04.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis, tl 54-63). Samuti on oluline, et proovist nr B160612 (pakend nr 4, teksad „Buffalo Jeans“, tl 90; tl 93, mis kuulusid Martin Lepale ning mis nähtub ka 04.10.2016.a isiku läbivaatuse protokollist tl 107-120) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev X1i DNAprofiiliga. X1i verepritsmete olemasolu (mis leiti Martin Lepa pükstelt) on tuvastatud ka ekspertiisiaktiga nr 16E-TR0016, milles ekspert on andnud hinnangu, et Martin Lepa pükstelt tuvastatud pritsmeid on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel, ka pükstel olnud ülekandumisjäljed on tekkinud kokkupuutel verise pinnaga. Et verepritsmed pärinesid X1ilt, kinnitab ja toetab ka ekspertiisiaktis nr 16E-GE1363 (14.12.2016.
11. a)kajastatu. Kaitsja väite põhiselt on oluline, et Martin Lepa kampsunilt ei leitud verepritsmeid, mis seab kahtluse alla süüdistusversiooni paikapidavuse. Kohus peab sellist väidet asjakohatuks ning nõustub prokuröri käsitlusega, et pritsmed lihtsalt ei läinud sellisele kõrgusele, mis ulatunuks kampsunini. Ka asjaolu, et kampsunil olid pikad käised, ei kummuta süüdistuse asjaolusid, kuivõrd kampsuni käised võisid olla peksmise hetkel üles tõmmatud. Kohus peab vajalikuks veel ka välja tuua, et telliskivil numbriga 3 märgistatud materjalimäärdumise jäljest võetud proovist (proov A163590) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuste alusel ei saa välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega on telliskivilt leitud süüdistatava DNA-d, mis kinnitab, et telliskivi pidi käes hoidma Martin Lepp. Veelgi enam, saadi hüpoteeside tõepärasuhe 108, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis A163590 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Martin Lepp ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Telliskiviga kokkupuudet kinnitab veel ka DNA-ekspertiisiaktis tuvastatud asjaolu, et telliskivil numbriga 8 märgistatud materjalimäärdumise jäljest võetud proovist (proov A163592) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada X1ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Martin Lepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 15 Välistamaks asjaolu, et süüdistuses märgitud teo pani toime X4, on teostatud DNA-ekspertiis (16EGE1302, 22.11.2016.a), milles ekspert on andnud vastuse, et eelnevalt kriminaalasjas määratud DNA-ekspertiisi käigus (16E-GE1170) võetud ja analüüsitud proovidest (A163588, A163593) saadud tulemused ei ole seostatavad X4a DNA-profiiliga. Kaitsja seadis muuhulgas kahtluse alla ka tõendusteabe osas, mis puudutab sündmuskohalt leitud telliskivi. Kohtu hinnangul ei ole aga kaitsja versioon sellest, et sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud telliskivi on muudetud või kujundatud muude tõenditega, kuigi vettpidav. Kaitsja seisukohalt oleks kivi justkui sinna viidud muul motiivil, mitte visatud. Samuti viitas kaitsja kohtukõne teesides, et kivi viskamisel oleks mööbliplaat kahjustunud. Kohus selle seisukohaga taas ei nõustu. Nähtuvalt mööblidetailist (tl 50 fotod) on tegemist vineerplaadi sellise tugeva kattepinnaga, mis ei pruugigi jätta kivi kukkumise jälgi. Samuti kaitsja poolt viidatud jalajäljed mööblidetailil võisid ning ilmselt olidki sinna tekitatud juba varem, s.o enne toimepandud kuritegu. Pole vaidlust selles, et majas käisid ka teised kodutud, seega ei ole välistatud jalajälgede olemasolu viidatud mööblidetailil juba varasemalt. Kuriteo asjaolusid tõendavad üheselt ka tunnistajate X3, X4a, X5 Õie ja X6i ütlused. Tunnistaja X3 kiirabi töötajana sõitis sündmuskohale ja tuvastas surnu, so X1i hingamisseiskumise, samuti selgitas, kes sündmuskohal viibisid. Kiviga löömist nägi otseselt pealt X4, kes tajus vahetult ka Martin Lepa ja X1i sõnavahetust, mis eskaleerus tüli ja kaklusega. Tunnistaja kinnitas süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid selles, et just Martin Lepp haaras kivi, millega ta X1it lõi. Hiljem kutsus X5 kiirabi ja mõeldi välja versioon, et keegi tänavalt tuli ja peksis X1t. Kivi, millega süüdistatav X1it lõi, viskas X5 teise tuppa. Kaitsja aga tõstatas kohtuistungil küsimuse, kas tunnistaja X4a ütlused on usaldusväärsed, mistõttu avaldati korduvalt tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused. Kohus, hinnates tunnistaja X4a ütlusi kogumis, ei sea nende usaldusväärsust kahtluse alla. Kohtul ei ole antud juhul põhjust kahelda tunnistaja poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd kohus on selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud KarS § 318 ja KarS § 320 kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas, et tunnistaja omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Tõsi, X4 väitis kohtuistungil, et nägi kiviga löömist ühel korral, eeluurimisel väidetu põhjal aga kahel korral, samuti väitis tunnistaja eeluurimisel vastupidiselt kohtuistungil väidetule, et X1 kukkus peaga vastu ust. Kohus märgib, et eeltoodud ebatäpsused ütlustes ei anna veel alust seada ütluste usaldusväärsust kogumis kahtluse alla. Süüdistuse kohaselt ongi Martin Lepale ette heidetud vähemalt ühel korral X1i löömist kiviga. Seega asjaolu, et tunnistaja ei osanud konkretiseerida täpset löökide arvu, ei kummuta süüdistust. On mõistetav, et tunnistaja oli sündmuse ajal joobes, mida kinnitas ka ise antud ütlustes. Sellest johtuvalt on ka mõistetav, et tunnistaja ei mäletanudki konkreetset arvu, mitu korda täpselt Martin Lepp X1it kiviga pea piirkonda lõi. Samuti ei sea antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla kohtuistungil antud selgitused kivi värvuse kohta, mis on seletatavad sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud punast värvi verekahtlase määrdumisega telliskivi vaatluse tulemusel saadud andmetega (04.10.2016.a vaatlusprotokoll), millest nähtub, et telliskivi on suurimate mõõtmetega 200 mm x 120 mm x 65 mm, mille pealmine pind on kaetud osaliselt halli värvi tsemendi seguga. Telliskivi pikemal küljel on diagonaalsed sisselõiked numbriga „0 10-2 L“ ning külg on osaliselt tahmunud. Telliskivi teine pikem külg on samuti osaliselt tahmunud. Samuti on fikseeritud, et telliskivi teisel pikemal küljel on heledat värvi materjalimäärdumise jälg. Ülemise serva ääres on kolm materjalimäärdumise jälge ja alumise serva ääres neli materjalimäärdumise jälge. Ka on tuvastatud, et telliskivi oli osaliselt tahmunud ja kaetud halli värvi tsemendi seguga. Eeltoodud andmeid arvesse võttes on igati ilmne, et tunnistaja ei saagi detailselt kivi värvust kirjeldada. Oluline on just kohtu hinnangul tõsiasi, et X4 nägi vahetult, kuidas Martin Lepp X1it kiviga pea piirkonda lõi, samuti nägi tüli eskaleerumist kakluseks. Tunnistaja X5 ütlused samuti kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, just tema oli isikuks, kes kiirabi kutsus, põhjusel, et X1 oli surnud. Tunnistaja ütlustest ilmnes ka fakt: „ … vaatas otsa, ta 16 ütles mulle, et jah, lõi teda, telliskiviga. Küsisin, et miks, ta ütles, et oli X4t näppima hakanud…“, mis üheselt viitab, et Martin Lepp oli isikuks, kes X1it kiviga lõi. Tunnistaja ütlused kattuvad X4a ütlustega osas, mis puudutavad kiirabi kutsumist, samuti kivi viskamist taha tuppa, aga ka nn versiooni väljamõtlemist, et keegi tänavalt tuli ja tappis X1i. Ka siinkohal tekkis kaitsjal kahtlusi, kas X5 ütlused on usaldusväärsed. Nagu tunnistaja X4a ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel, nii ka tunnistaja X5 puhul – ei sea kohus ütluste usaldusväärsust kahtluse alla pelgalt sellepärast, et tunnistaja väitis kohtuistungil, et magama minnes pani ta ukse kinni, eeluurimisel väidetu põhjal aga oli uks justkui lahti. Olulised on tunnistaja ütlused just osas, mis puudutavad X1i leidmist. Kohus möönab, et tunnistaja ütlustest tuleb välja, et kiirabi tuli ise üles teisele korrusele, samas on X4a mäletamist mööda just X5 isikuks, kes kiirabile vastu läks. Ka siinkohal on vastuolu selgitatav sellega, et isikud olid tugevas alkoholijoobes, seda enam, et joodi odekolonni. On selgitatav, et sündmuste käigu konkreetset ahelat ei saadagi, võttes arvesse tunnistajate isikuid, detailselt mäletada. Eeltoodud vastuolu ütlustes ei kummuta kuidagi süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ning ei sea tunnistajatelt saadud tõendusteavet kahtluse alla. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et kohtuistungil käitus X5 adekvaatselt ning kohus ei tuvastanud, et X5 oleks olnud joobes, mis takistanuks tal tõepäraste ütluste andmist. Tunnistaja X6 kinnitas kohtuistungil, et nägi X1it tol samal õhtul (vahemikus kaheksast üheksani, mis kinnitab ka toimepandud kuriteo võimalikku aega), kuid X1 oli siis veel elus, lebas ukse juures, mis viis X5i tuppa ja sügas pead, ümberringi oli veri – seina peal ja X1 pea kõrval. Majas aga viibis tunnistaja umbes 15 minutit ja lahkus. Tunnistaja kinnitas samuti fakti, et Martin Lepp oli väga purjus. See haakub omakorda indikaatorvahendi kasutamise protokollis (04.10.2016.a kell 04:41) fikseerituga, millest nähtuvalt on Martin Lepal tuvastatud joobeks 1.16 mg/l, mida saab lugeda küllaltki raskeks. Nagu kohus eelnevalt märkis, eitas Martin Lepp KarS § 113 lg. 1 sätestatud kuriteo toimepanemist. Süüdistatava versioon toimepandust on järgmine: koos (tema, X4, X1, X5, X6) elati xxxx mahajäetud majas. Tol õhtul, mis süüdistuses märgitud, tõepoolest X1ga vaieldi. Õhtut mäletab enam-vähem. Konflikt sai alguse sõnaliselt, vaieldi toidu pärast, kuna süüdistatav pidi ise kogu aeg ringi käima, sebima. Teised olid kogu aeg pikali maas, juua täis. X1 aga ütles, et tal on inimesed, kes on tapnud ja maja võidakse põlema panna. Edasi läks natuke kakluseks. X1 tuli talle andma, süüdistatav lõi vastu, peale seda pani ta X1 kušeti peale istuma ja läks ise välja. Väljas oli tund või paar ja siis kui oli juba pime, läks tuppa tagasi ning läks magama. Peale kella kahte-kolme avastas, et X1 on pikali maas. Kõige pealt avastas maaslamava X1 X5, seejärel katsus teda süüdistatav ka ise ning siis kutsuti kiirabi, kes ka kohale tuli ning tema käis kiirabil vastas. Politsei saabudes oli ta šokis. Riideid Martin Lepp selgituste kohaselt ei vahetanud. Kohtuistungil esitatud väite põhiselt ei saa Martin Lepp midagi kohtuistungil toimunust aru. Vastates prokuröri küsimustele lisas süüdistatav Martin Lepp, et VanaKalamaja 6 asuvat maja kasutati ööbimiseks. See, kuidas X1 talle kallale tuli, ei osanud Martin Lepp kirjeldada, väites, et sündmusest on palju aega möödas. Martin Lepp lisas, et X1 tõusis püsti, hakkas ärplema ja tuli tema voodi juurde. Selgituste kohaselt lõi Martin Lepp X1t labakäega paar korda, hiljem puutus ka tema käsi, pulsi katsumiseks. Kuivõrd prokuröri hinnangul esinesid ütlustes vastuolud, avaldati

§ 289lg 1 alusel 11.10.2016.a Martin Lepa poolt antud ütlustest 24.

rida, punkt 7 algab sõnast „kõigepealt“,

1. rida löökide arvu ja intensiivsuse kohta ning samal lehel
2. rida alt, algab sõnaga „panin … vastu pead“. „Kõigepealt andsin talle kätega ja siis jalgadega. Lõin kõigepealt talle näkku ja kõhtu. X1 oli sellel ajal kušetil istukil. Alguses ma istusin X1 kõrvale, lõin teda kätega, kuid hilisemalt rusikaga. Siis kui hakkasin teda jalgadega lööma, tõusin püsti. Kuhu ma teda jalaga tabasin, seda ma ei mäleta. Lõin jalaga üks või kaks korda. Rusikaga lõin kolm, neli korda. Lõin rusikaga kõhtu ja vastu nägemist ja veel kuskile. Panin X1le enne kiviga löömist kaks korda rusikaga näkku ja kuidas ma telliskivi kätte sain, seda ma ei mäleta, aga ma lõin sellega X1t. Arvan, et lõin talle paar korda kiviga vastu pead. Mäletan, et ühe korra lõin kindlasti X1t kiviga vastu pead.“ 17 Ütlustes esinenud vastuolu ei osanud süüdistatav selgitada, väites, et teda hoiti surve all, surve all oli ta kogu aeg, seetõttu ka tunnistas, et tappis X
3. Martin Lepp üritas väita ka seda, et esimesel ülekuulamisel puudus tal kaitsja, mistõttu ta surve all kõik ülesse tunnistaski. Kohus aga peab vajalikuks märkida, et antud väide kaitsja puudumise kohta on üheselt ümber lükatud, kuivõrd prokurör esitas kohtule tutvumiseks 04.10.2016.a Martin Lepa ülekuulamise protokollist andmete lehe, millelt nähtub muuhulgas ka kaitsja Siim Mõistliku allkiri. Seega viibis kaitsja juures ka 04.10.2016.a ülekuulamisel ning eeltoodud Martin Lepa väide on ebaõige. Süüdistatava ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmise osas esitas prokurör kohtule Martin Lepa omakäeliselt allkirjastatud ülestunnistuse, seda

§ 289lg.

3 põhiselt ning millest nähtub, et Martin Lepp on teo täielikult üles tunnistanud, avaldades puhtsüdamliku ülestunnistuse, omakäeliselt allkirjastatuna. Tõsi, kaitsja küll vaidles selle esitamisele vastu, kuid

§ 289lg.

3 kohaselt ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Seega on Martin Lepa ülestunnistuse esitamine prokuröri poolt (kirjalikus vormis, dokumentaalsena) põhjendatud. Ülestunnistuse sisu on järgnev: „Mina, Martin Lepp. Ma tunnistan üles, et ma mitte tahtlikult tapsin X1 ära tüli käigus. Me X1ga läksime joomas peaga tülli söögi pärast, sest X1 jõi nädal ja X1 ei käinud mitte kuskil ja ei toonud ka mitte midagi, sest ta teadis, et mina lähen sebima (taarat korjama) ja toon söögid ja ka joogid kohale. Ja siis me sellepärast tülli ja kaklema läksime ja ma lõin X1t jalgadega ja kätega. Siis peale seda X1 ajas mind rohkem närvi oma jutuga, et tal on sõbrad, kes tema eest seisavad ja tapavad inimest ka ja ma nii hästi ei mäleta, millal ma võtsin telliskivi ja lõin teda mitu korda. Pärast avastasime, et X1 on surnud ja siis me kutsusime kiirabi välja. Ma kahetsen oma tegude eest väga. Tuli kiirabi ja siis tuli politsei ka. Aga X4 soovitas politseile öelda, et siin käisid mingid poisid ja nõudsid X1 käest raha ja lõid teda raudkangiga. Ma pole X4t kägistanud. Soovin anda tõeseid ütlusi.“

§ 312

p. 2 mõtte kohaselt peab kohus andma hinnangu ka süüdistatava ütluste usaldusväärsusele, mida on rõhutanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-49-16 p. 19. Riigikohus on märkinud sedagi, et tõendite hindamisel on elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (RK 3-1-1-7-11). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused usutavad ega veena kohut, lisaks on need vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eeskätt tema enda antud ütlustega ja puhtsüdamliku ülestunnistusega, mis on diametraalselt erinev kohtuistungil öeldust. Ei ole asjakohane ka väide, et süüdistatavat survestati ülestunnistust andma/kirjutama, sellekohane väide on kohtuistungil üheselt ümber lükatud, seda enam, et puhtsüdamlik ülestunnistus on kirjutatud kahe ülekuulamise vahel, mis saigi olla isiku vaba tahte avaldus ning mil ei saanud menetlejad mingilgi moel isikule survet avaldada, nagu püüdis väita Martin Lepp. Eeltoodu kogumis seab Martin Lepa ütluste usaldusväärsuse tõsiselt kahtluse alla. Kohus leiab, et süüdistatava Martin Lepa ütlused tervikuna tulevad tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta, kuivõrd need on vastuolus teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul on Martin Lepa poolt kohtuistungil väidetud versioon toimunust kantud eesmärgist vabaneda KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele järgnevast vastutusest. Kuigi kaitsja väitis, et põhjuslik seos M. Lepa poolt X1i väidetava peksmise/telliskiviga löömise ja surma vahel on tõendamata, siis kohus kõiki eelkäsitletud tõendeid arvesse võttes, mida pidas usaldusväärseks, sellise seisukohaga ei soostu. Löömine telliskiviga kukla piirkonda tähendab, et süüdistatav pidi teadma, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma, kas isik seda soovis või üksnes möönis, ei ole tähtis. Tahtlust saab otseseks lugeda ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, kuid teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Seega saab siin rääkida mitte küll kavatsusest antud tegu toime panna, kuid otsesest tahtlusest, mis tõendab teo subjektiivse külje täitumist. Kohtu hinnangul esineb üheselt ka põhjuslik seoses teo ja tagajärje vahel. Martin Lepp pidi võimalikuks pidama, et kui X1 jääb pärast peksmist ja kiviga löömist põrandale lamama, võib saabuda ka tema surm. 18 Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes, leiab kohus, et Martin Lepale süüdistusaktis etteheidetud tegu on kriminaalasjas kogutud tõenditega (mida kohus eelnevalt kohtuotsuses kajastas) täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, Martin Lepp on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, seda kinnitab üheselt ka Martin Lepa osas 20.10.2016.a teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis, akt nr 580 (tl 146-150), mida kohus eelnevalt põhjalikult kajastas ning millest nähtub, et Martin Lepal diagnoositi lapseeas kerget vaimset alaarengut, ta õppis eriprogrammiga koolis, sai peale kooli igapäevase eluga rahuldavalt hakkama, töötas. Uuritav hakkas kuritarvitama alkoholi, pani toime vargusi ja peksmisi, sattus joomingute käigus kaklustesse, sai mitmeid peatraumasid. Süvenes alkoholisõltuvus, tarvitas joogiks surrogaate, eluviisid muutusid asotsiaalseks, vähenes kriitikavõime. Alkoholijoobes käitus uuritav impulsiivselt ja agressiivselt, teda on korduvalt kohtulikult karistatud. Uuritaval on kujunenud peatraumade ja alkoholismi foonil välja orgaaniline isiksushäire, mis avaldub temal tahte-tundeelu muutustes, impulsiivses käitumises ja kerges kognitiivsete võimete alanemises. Temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 04.10.2016 oli uuritav tavalises alkoholijoobes, käitus talle omase impulsiivsuse ja agressiivsusega. 04.10.2016 ei esinenud uuritaval xxxx. 09.10.2016 arenes tal arestimajas alkoholi võõrutusnähuna xxxx, mis kupeeriti raviga SA PERH Mustamäe korpuse EMO-s. Kokkuvõtvalt on ekspert leidnud, et Martin Lepal ei ilmnenud selliseid xxxx, mis oleksid käsitletavad süüdimatusseisundi meditsiiniliste kriteeriumitena KarS § 34 järgi. Martin Lepp oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ööl vastu 04.10.2016 võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Martin Lepp on ka käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtueelses menetluses, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust ning ta ei vaja xxxx kohaldamist KarS § 86 järgi. Samuti kinnitas eeltoodut kohtuistungil ekspert Peeter Valvur, kes välistas ka Martin Lepa afektiseisundis tegutsemise. Kohtul ei ole põhjust kahelda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse õigsuses. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks Martin Lepale korduva kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi ega isiku terviseseseisundi ekspertiisi määramist ning seda lähtuvalt ekspert Peeter Valvuri selgitustest. Ekspert selgitas, et Martin Lepal esineb küll xxxx, aga selle sügavus ja ulatus ei olnud selline, et see võiks olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks. Antud juhul mingisugust sellist situatsiooni, et Martin Lepp oleks tegutsenud mingitel xxxx ajenditel, ei olnud, see on välistatud. Samuti selgitas ekspert xxxx osas, et tegemist on xxxx haigusega ning isegi kui isikul on esinenud krampe, siis tõenäoliselt alkoholist võõrutusseisundis ja teiseks, nende krampide sagedus ei saa olla suur, pigem on need väga harvad, kui üldse on. Kohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, et arusaamisvõime ja oma käitumise juhtimise võime ning raske xxxx on kaks eraldiseisvat asja. Kohus kordab ekspert Peeter Valvuri selgitust, et Martin Lepal esineb xxxx, aga selle sügavus ja ulatus ei olnud selline, et võiks olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks. Ka kinnitas ekspert, et Martin Lepp oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Eeltoodut arvesse võttes puudus igasugune vajadus Martin Lepale korduva kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi määramiseks. Ka ei ole kaitsja viide Riigikohtu määrusele nr. 3 – 2 – 1 – 155 – 13 asjakohane, kuna see puudutab isiku tahtest olenematut ravi, kuna isikul tuvastati raske xxxx, mis piiras tema võimet täielikult oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning ohjeldamata jätmisel ohustas isik xxxx tõttu enda elu ja tervist ning muu psühhiaatriline abi ei olnud küllaldane. Martin Lepa puhul ei esine ka piiratud süüdivust KarS § 35 mõttes, kuivõrd tal ei esinenud xxxx, mis oleks pärssinud isiku võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Seda kinnitas ka ekspert Peeter Valvur kohtuistungil. Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-1-15 p. 12 märgitule, mille kohaselt KarS § 35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida on KarS §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS §-s 60 märgitut. Kui isikul esinev 19 psüühikahäirete kogum ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida, ei ole vajadust ka analüüsida võimalikku karistuse kergendamist KarS §-de 35 ning 60 alusel. Puutuvalt isiku tervislikku seisundisse, mille osas on Martin Lepal tuvastatud võimalik xxxx, märgib kohus, et Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § § 53 lõike 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Lõike 2 alusel kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Seega on M. Lepale tagatud igakülgsed ravivõimalused ka vangistuses viibimise ajal. Nähtuvalt kohtule esitatud mahukast meditsiinidokumentatsioonist on juba Martin Lepale ravi tagatud ning isegi, kui Martin Lepal on diagnoositud xxxx, xxxx haigusega, mida saab vanglatingimustes ravida ning mille haiguse olemasolu ei eelda, et isik ei saaks reaalselt vanglakaristust kanda. KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on sedastanud, et karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 14

on kohtumenetlus võistlev ning mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on aga erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Samuti ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (RK otsus nr. 3–1–1– 82-14 p. 10; RK otsus nr. 3-1-1-11312 p. 10; RK otsus nr. 3-1-1-99-13 p. 7; RK otsus nr. 3–1–1– 91-07 p. 6.6). Karistusregistrist nähtuvalt süüdistatavat Martin Leppa varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole (karistusandmed on arhiveeritud). Martin Lepp on toime pannud esimese astme eluvastase süüteo, s.o teise inimese tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 lg. 1 järgi. Martin Lepp kohtuistungil toimepandut ei kahetsenud, eitades KarS § 113 lg. 1 järgi esitatud süüdistust täielikult. Mõistetavalt ei lasugi isikul kohustust süüd tunnistada ning seeläbi oma tegu 20 kahetseda, kuid kohus on seejuures erapooletu õigusemõistja, kelle roll ja kohustus seisnebki tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Süüdistatava hoiak kohtuistungil oli läbivalt ennast õigustav. Martin Lepp näitas oma käitumisega selgelt, et ta oma teguviisi ei kahetse ja toime pandud teo tõsidust ei mõista, mida kohus kindlasti karistuse mõistmisel ka arvesse võtab. KarS § 56 lg. 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-40-04 p. 7. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Martin Lepa süüga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, õiguskorra kaitsmise huvidega, samuti võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul mõjutab süüd esmalt teoga rünnatud õigushüve – kaasinimese elu. Teo toimepanemise viisi osas märgib kohus, et süüdistatav pani süüteo toime ilmselge eluvõtva tegevusega. Martin Lepp ründas X1it ja peksis teda korduvalt keha ja pea piirkonda rusikate ja jalgadega, lisaks lõi Martin Lepp lamavale X1ile vähemalt ühel korral telliskiviga vastu pead kukla piirkonda. Löök telliskiviga tekitas X1ile põrutushaava kuklal paremal pool, koljuluude murrud põrutushaava piirkonnas ja kõvakelmepealse verevalumi - sellest tuleneb ka käesoleval juhul Martin Lepa süü suurus. Süü suurusele hinnangut andes saab tõsikindlalt väita, et süü on suur, seda kohtuotsuses tõendite analüüsimisel kajastatud motiive arvesse võttes. Lisaks süüle, peab karistuse mõistmisel Martin Lepale arvestama ka kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. KarS § 113 lg. 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 10,5-aastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RK otsus nr. 3-1-1-6-17 p. 9; RK otsus nr. 3-1-1-63-14 p. 15.2, RK otsus nr. 3-1-1-77-11 p. 11; RK otsus nr. 3-1-1-52-13 p. 19, RK otsus nr. 3-1-1-58-13 p. 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RK otsused nr. 3-1-1-76-12 p. 7 ja nr. 3-1-1-52-13 p. 19). Kohus leiab, et Martin Leppa peab karistama vangistusega, seda sanktsiooni keskmises määras, arvestades kannatanu X1i suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust. Negatiivselt ilmestab süüdistatava käitumist ka tema elustiil, mis on rajatud alkohoolsete jookide tarvitamisele, mis süvendab tema impulsiivset käitumismalli. Kahetsust ei ole isik avaldanud, mis ilmestab tema suhtumist toimepandud teosse. M. Lepp ei ole mingilgi määral mõistnud toimepandud eluvastase süüteo tõsidust ja tagajärge. Kõike eelpool toodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavale Martin Lepale tuleb mõista karistuseks KarS § 113 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 aastat vangistust. Kohus peab antud karistust õiglaseks ning mis omakorda peab tagama ühiskonna õiglustunde ning mõjutama süüdistatavat õiguskuulekalt käituma. Kuna Martin Lepa suhtes valiti tõkendiks vahistamine, tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Martin Lepp peeti kahtlustatavana kinni 04.10.2016.a, seega tuleb antud kuupäev lugeda tema karistuse kandmise alguseks. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Martin Lepp pani kuriteo toime temale väljakujunenud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole 21 tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Martin Lepa suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse, seda kohtuotsuses eeltoodud motiividel. MENETLUSKULUD

§ 175lg.

1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisikulu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks, kohtupsühhiaatria ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 20.10.2016.a nr 580) summas 382,50 eurot; surnu kohtuarstlikud ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 29.11.2016.a nr 16EPõS0046, ekspertiisikulu 343 eurot; ekspertiisiakt 22.12.2016.a nr 16E-PõT0008, ekspertiisikulu 97 eurot) kokku summas 440 eurot; jälje ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 11.11.2016.a nr 16E- TR0016) summas 314 eurot; DNA – ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 01.11.2016.a nr 16E- GE1170, ekspertiisikulu 4389 eurot; ekspertiisiakt 07.11.2016.a nr 16E-GE1278, ekspertiisikulu 57 eurot; ekspertiisiakt 14.12.2016.a nr 16E-GE1363, ekspertiisikulu 1938 eurot; ekspertiisiakt 22.11.2016.a nr 16E-GE1302, ekspertiisikulu 57 eurot), s.o ekspertiisikulud kokku summas 7577,50 eurot; määratud kaitsjatasu kokku summas 1872 eurot ning sundraha summas 1175 eurot. Kohus märgib, et

§ 179lg.

1 p. 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2017.a täistööajaga töötamise korral 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus. Sellest tulenevalt on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 1175 eurot.

§ 180lg.

1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180lg.

3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK määrus nr. 3-1-1-39-13 p. 9; RK otsus nr. 3-1-1-99-11 p. 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kaitsja Siim Mõistliku poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlus kaitsjakulu hüvitamiseks on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotlustes esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK otsus nr. 3-1-1-63-05 p. 11). Kohus märgib, et seadusandja on reeglina määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK määrus nr. 3-1-1-105-12 p. 7). 22 Kohtu hinnangul tuleb Martin Lepalt menetluskulud (s.o kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja sundraha) seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Kohus leiab, et süüdistatava puhul puuduvad alused menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks. Ka Riigikohtu seisukohtade põhiselt ei ole kohtupraktikas jaatatud võimalust jätta menetluskulud täielikult riigi kanda (RK 3-1-1-2-15 p. 11; RK 3-1-1-21-17 p.8) Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kõik käesolevas asjas tekkinud menetluskulud on tingitud antud kriminaalasja menetlemisest, seega on süüdistatav ise need oma käitumisega põhjustanud. Küll aga peab kohus põhjendatuks süüdistatava olukorra kergendamiseks (arvestades ka tema tervislikku olukorda) määrata

§ 180lg. 3 sätete kohaldamisel surnu kohtuarstlikud ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 29.11.2016.a nr 16E-Põ

S0046, ekspertiisikulu 343 eurot; ekspertiisiakt 22.12.2016.a nr 16E-PõT0008, ekspertiisikulu 97 eurot) kokku summas 440 eurot; jälje ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 11.11.2016.a nr 16E- TR0016) summas 314 eurot; DNA – ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 01.11.2016.a nr 16E- GE1170, ekspertiisikulu 4389 eurot; ekspertiisiakt 07.11.2016.a nr 16E-GE1278, ekspertiisikulu 57 eurot; ekspertiisiakt 14.12.2016.a nr 16E-GE1363, ekspertiisikulu 1938 eurot; ekspertiisiakt 22.11.2016.a nr 16E-GE1302, ekspertiisikulu 57 eurot) s.o menetluskulud kokku summas 7195 eurot – jätta riigi kanda. Muude menetluskulude (s.o kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) osas peab kohus põhjendatuks kohaldada

§ 180lg.

3 sätteid ning määrata need hüvitamisele 12 kuu jooksul. Menetluskulude igakuise makse kogusummaks kujuneb seega ca 285 eurot. Antud makse suurust peab kohus mõistlikuks, arvestades menetluskulude kogu absoluutsummat, mis menetluse käigus on tekkinud. Tõsi, kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas Martin Lepal raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RK määrus nr. 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus möönab, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal igakord tagatud võimalust töötada, sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 31-1-120-12. Kohtu hinnangul asjaolu, et Martin Lepale on määratud raske puue, ei tähenda veel automaatselt seda, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti tööd teha ei saa. Ka nähtuvalt ambulatoorsest ekspertiisiaktist nr 580 on Martin Lepp teinud tööd näiteks 2016.a remonditööde tellimuste vastuvõtjana, seega saab Martin Lepp olenemata puudest teha vähem intensiivsemat tööd. Kohus peab vajalikuks märkida, et Martin Lepp on ise oma kuritegeliku käitumisega antud menetluskulud põhjustanud ja seetõttu on kohustatud ka need hüvitama, osas mille kohus kohtuotsusega isikult välja mõistis. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks DVD - plaadid, mis asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris; samuti on asitõenditeks surnult X1ilt võetud küünte aluse proovid, 04.10.2016.a täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud kaks jalatsijäljefragmenti musta värvi želatiinikilel (fooliumkotis, paberkotis), parema jalatsi talla serva siseküljelt suure varba piirkonnast võetud puuteproov, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn; EKEI-st üle antud surnu X1i riided: valge – halli – punase – mustakirjud spordijalatsid „Mizuno Wave Rider“; hallid paksukoelised sokid; valge – halli – sinisetriibulised meeste aluspesupüksid „Abound“; teksapüksid „Race Marine“ koos püksirihmaga, T-särk „Nike“; 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud punast värvi telliskivi verekahtlase aine määrdumisega; 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära 23 võetud pikkade varrukatega pruuni-valge triibuline särk, sinised teksapüksid „Buffalo Janes“ ja sokid; 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära võetud „Nike“ tossud; 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI: xxxxxxxxxxxxxxx ning 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud surnu X1i riided – musta värvi jope „Puma“ ja dressipluus ning rahakott, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

§ 126lg.

3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126lg.

3 p. 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

§ 126lg.

3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Riigikohus on sedastanud, et

§ 126lg.

3 p. 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126lg.

2 p. 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. See tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib, näiteks KarS § 83 lg. 1 alusel (RK otsus nr. 3-1-1-51-13 p. 9, 10). Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et DVD - plaadid, mis asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris, tulevad jätta kohtuotsuse jõustumisel Põhja Ringkonnaprokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde. Surnult X1ilt võetud küünte aluse proovid, 04.10.2016.a täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud kaks jalatsijäljefragmenti musta värvi želatiinikilel (fooliumkotis, paberkotis), parema jalatsi talla serva siseküljelt suure varba piirkonnast võetud puuteproov, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. EKEI-st üle antud surnu X1i riided: valge – halli – punase – mustakirjud spordijalatsid „Mizuno Wave Rider“; hallid paksukoelised sokid; valge – halli – sinisetriibulised meeste aluspesupüksid „Abound“; teksapüksid „Race Marine“ koos püksirihmaga, T-särk „Nike“, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tulevad hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt Tallinn, Vana-Kalamaja 6 ära võetud punast värvi telliskivi verekahtlase aine määrdumisega, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn kuulub hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära võetud pikkade varrukatega pruuni-valge triibuline särk, sinised teksapüksid „Buffalo Janes“ ja sokid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tulevad konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 04.10.2016.a kahtlustatavalt Martin Lepalt isiku läbivaatusega ära võetud „Nike“ tossud, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn kuuluvad tagastamisele Martin Lepale. 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI: xxxxxxxxxxxxxxx, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel (selle omanik on tuvastamata). 24 04.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxxx ära võetud surnu X1i riided – musta värvi jope „Puma“ ja dressipluus ning rahakott, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tulevad hävitada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGI: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi X2 summas 359,17 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310lg.

1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik – õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule X2ile on kahju põhjustanud Martin Lepp oma tegevusega. Riigikohtu seisukoha põhiselt kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse lahendamise osa, kuid on kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Riigikohus on sedastanud, et seetõttu on TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine (RK otsus nr. 3-1-1-79-09 p. 11). Samuti Riigikohtu seisukoha põhiselt (RK otsus nr. 3-1-1-3-10 p. 24) kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Kannatanu X2 on hagis välja toonud, et kuriteoga tekitati temale varaline kahju summas 359,17 eurot, mille moodustavad matusekulud summas 359,17 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi põhistamiseks ka Tallinna Matusebüroo arve summas 359,17 eurot, mis koosneb teenustasust 15 eurot, surnu riietamisest ja väljastamisest summas 51 eurot, surnu keha pesemisest koos desinfitseerimisega summas 25 eurot, kirstu maksumusest summas 240 eurot, haualaterna 25 maksumusest summas 34 eurot, hauaplaadi maksumusest summas 36 eurot, surisärgi maksumusest summas 22 eurot ja susside maksumusest summas 8 eurot, millest on maha arvatud käibemaks summas 71,83 eurot (tl 53A). Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu X2 põhistanud kuriteoga tekitatud varalise kahju suuruse, seega esitatud tsiviilhagis on nõude faktilised asjaolud määratletud. Kohus leiab, et X2i poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning mis on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub esitatud hagi täies mahus Martin Lepalt väljamõistmisele VÕS § 1043 ja

§ 310lg.

1 alusel. Kohus juhindub

§-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 1; 180 lg. 1, 3; 310 lg. 1; 311; 312;

1. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2018.a otsusega :
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. augusti 2017 otsus Martin Lepa KarS § 113 lg 1 järgi süüditunnistamise, talle kümneaastase vangistuse mõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
4. Tunnistada Martin Lepp süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks seitse aastat vangistust.
5. Kannatanu X2i tsiviilhagi jätta rahuldamata.
6. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
7. Määrata Advokaadibüroole Vares & Mõistlik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Martin Lepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 240 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. 26