lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 4),
lg 1 ja
järgi Artur Karin
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 4) ja
lg 1 järgi Kriminaalasja number Menetluse liik 14230105213 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista ILGAM RAGIMOV
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 4),
lg 1 ja
järgi, kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Ilgam Ragimov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdi mõista ARTUR KARIN
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 4) ja
lg 1 järgi, kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Artur Karin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Tsiviilhagi Rahuldada A OÜ hagi osaliselt. Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 137 lg 1 ja KrMS § 310 lg 1, alusel Ilgam Ragimovilt ja Artur Karinilt A OÜ kasuks solidaarselt varaline kahju: 1)laenulepingust tulenev põhinõue 16 000 eurot, 2)intress 2596 eurot, 3)meeldetuletuskirjade saatmiste kulud – 80 eurot, 4)viivis põhinõudelt 0,1% päevas alates laenulepingu ülesütlemisest (05.03.2014) - 16 000 eurot, 5)tsiviilasjas nr 2-14-14919 tekkinud menetluskulud - 6262.90 eurot. A OÜ hagi VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viiviste nõudes jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Ilgam Ragimovilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 750 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 90 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirja ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-DK0098) kulu summast 282 eurot ½, s.o 141 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Ilgam Ragimovil kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 981 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 81.75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Ilgam Ragimovile täiendavalt eraldi dokumendina. Välja mõista Artur Karinilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 750 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 180 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirja ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-DK0098) kulu summast 282 eurot ½, s.o 141 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Artur Karinil kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 1071 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 89.25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. 2 KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Artur Karinile täiendavalt eraldi dokumendina. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ilgam Ragimovilt ja Artur Karinilt solidaarselt A OÜ kasuks kannatanu esindaja menetluskulud summas 2333.40 eurot. Asitõendid ja salvestised 31.07.2013 volikiri nr. 2908, lisa 02.09.2015 käekirjaekspertiisi akti nr15E-DK0098 juurde kriminaalasjas nr. 14230105213 on pakitud ümbrikusse, mis asub
lg 2 p 3 järgi (alates 01.01.2015
lg 2 p 4) Samuti süüdistatakse Ilgam Ragimov’it selles, et 2013 juulis võttis Artur Karin, eelneval kokkuleppel Ilgam Ragimov’iga, oma isa N K elukohast aadressil xxx, viimase isikutunnistuse nr xxx ja andis selle üle Ilgam Ragimov’ile eesmärgiga, et viimane esitleks ennast notar L M juures N K ja vormistaks N K nimel notariaalselt tõestatud volikirja Artur Karin’i kasuks, mis võimaldaks Artur Karini’il käsutada N K kinnisvara ja saada sellega kasu. 31.07.2013, notar L M kontoris aadressil xxx, eesmärgiga vormistada N K nimel notariaalselt kinnitatud volikirja Artur Karin’i kasuks ja kasutada seda hiljem laenu võtmiseks, so omandada õigusi ja vabaneda laenulepingust tulenevatest kohustustest, esitas Ilgam Ragimov notaribüroo töötajatele N K isikutunnistuse, esitledes ennast N K. Seega pani Ilgam Ragimov toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, see on
Samuti süüdistatakse Ilgam Ragimov’it selles, et 2013 juulis võttis Artur Karin, eelneval kokkuleppel Ilgam Ragimov’iga, oma isa N K elukohast aadressil xxx, N K nimele välja antud isikutunnistuse nr xxx ja andis selle üle Ilgam Ragimov’ile eesmärgiga, et viimane esitleks ennast notar L M juures N K ja vormistaks N K nimelt notariaalselt kinnitatud üldvolikirja Artur Karin’i kasuks, mida Ilgam Ragimov ja Artur Karin leppisid ära kasutada N K kuuluva korteriomandi aadressil xxx tagatisena laenu saamiseks. 31.07.2013 notar L M kontoris aadressil xxx, eesmärgiga vormistada N K nimelt notariaalselt kinnitatud üldvolikirja Artur Karin’i kasuks, esitas Ilgam Ragimov notaribüroo töötajatele N K isikutunnistuse, esitles ennast N K ja kirjutas alla N K viimase nimel vormistatud notariaalselt kinnitatud volitusele, valmistades seega võltsitud dokumendi, millega on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Seega pani Ilgam Ragimov toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on
Artur Karin`it süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, tegutsedes grupis ja eelneval kokkuleppel Ilgam Ragimov´iga pani toime kelmuse, nimelt: -2013 aasta juulis, eelneval kokkuleppel Ilgam Ragimov’iga, võttis oma isa N K elukohast aadressil xxx, viimase isikutunnistuse nr. xxx ja andis selle üle Ilgam Ragimov’ale eesmärgiga, et viimane esitleks ennast notaribüroos N K ja vormistaks N K nimelt notariaalselt tõestatud volikirja Artur Karin’i kasuks, volitusega käsutada N K kinnisvara, mida Artur Karin ja Ilgam Ragimov hiljem kasutavad N K kinnisvara tagatisel laenu vormistamiseks, omamata kavatsust seda tagasi maksta. 31.07.2013 läksid A.Karin ja I.Ragimov notar L M kontorisse aadressil xxx, kus valeettekujutuse loomiseks, et justkui on ta N K, kes soovib vormistada volikirja, Ilgam Ragimov esitas notaribüroo töötajatele N K isikutunnistuse, esitles ennast N K, väljendas soovi vormistada volikirja ja kirjutas alla N K viimase nimel koostatud ja notariaalselt tõestatud volikirjale. Olles veendunud, et väljastab dokumendi N K ja viimase soovil, väljastas notar L M 31.07.2013 volikirja nr.2908 Artur Karin’i kasuks volitusega käsutada N K kuuluvat korteriomandit aadressil xxx. Seejärel, täites kokkulepet Ilgam Ragimov’iga, kasutades selliselt saadud võltsitud volikirja nr.2908, sõlmis Artur Karin 09.08.2013 laenulepingu nr A30809 ja N K nimel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 3546 OÜ-ga A. Olles veendunud, et A OÜ sõlmis kehtiva laenulepingu Artur Karin’iga, mille täitmine on tagatud N K kuuluva kinnisvaraga, täites lepingust tulenevat kohustust, kandsid A OÜ töötajad notar M V deposiitkontole 16000 eurot. Vastavalt 09.08.2013 hüpoteegi seadmise lepingule nr 3546 kandis notar laekunud summast 500 eurot xxx OÜ-le ja ülejäänud summa, pärast notaritasu ja riigilõivu mahaarvamist, 15326,30 eurot kokkuleppel Ilgam Ragimoviga Artur Karin’i poolt osutatud Ilgam Ragimov’i poja (samuti I R, ik xxx) AS Swedbank pangakontole nr xxx, saadud raha jagasid süüdistatavad omavahel ära ning kasutasid isiklike vajaduste rahuldamiseks. Selliselt 4 kelmusega tekitas Artur Karin grupis Ilgam Ragimov´iga A OÜ-le varalist kahju summas 16000 eurot. Seega Artur Karin, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupis, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 p 3 järgi (alates 01.01.2015
lg 2 p 4) Samuti süüdistatakse Artur Karin’it selles, et 31.07.2013 notar L M kontoris aadressil xxx, eesmärgiga vormistada N K nimelt notariaalselt kinnitatud üldvolikirja Artur Karin’i kasuks, esitas Ilgam Ragimov notaribüroo töötajatele Artur Karini poolt talle edastatud N K isikutunnistuse, esitles ennast N K ja kirjutas alla N K viimase nimel vormistatud notariaalselt kinnitatud volikirjale, valmistades seega võltsitud dokumendi, millega on võimalik omandada õigusi. 09.08.2013, aadressil xxx, esitas Artur Karin selle võltsitud volikirja A OÜ töötajale, et tõestada oma õigust käsutada N K aadressil xxx asuvat korteriomandit ja sõlmis A OÜ-ga laenulepingu. Samal päeval, aadressil xxx asuvas notar M V büroos, esitas Artur Karin büroo töötajale sama võltsitud volikirja, et tõestada oma õigust käsutada N k aadressil xxx asuvat korteriomandit ja sõlmis korteriomandit aadressil xxx koormava hüpoteegi seadmise lepingu A OÜ kasuks. Seega pani Artur Karin toime võltsitud dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, teadvalt kasutamise, see on
Kohtu seisukoht Süüdistatav Ilgam Ragimov tunnistas kohtuistungil ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav Artur Karin tunnistas kohtuistungil ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Riigikohtu senisest praktikast tuleneb ühene seisukoht, et
lg 2 põhimõtetest lähtuvalt peab isiku tegu olema karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuni kohtuotsuse tegemiseni, kusjuures tegu kvalifitseeritakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega teo toimepanemise ajal nõudis süüteokoosseis lõpuleviidud kelmuse puhul mitte ainult tegutsemist varalise kasu saamise eesmärgil, vaid ka varalise kasu tegelikku saamist kui koosseisulist tagajärge. (Vt varalise kasu kui tagajärje kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-72-10, p 12 ja 13. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-132-11, p 8.)1-13-5173 p 16.1 Eelnimetatud põhimõte kehtib ka 2013.a. kuriteo toimepanemisel.
lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine. Võltsitud dokumendi kasutamine kuriteona on sätestatud
§-s 345 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine).
lg 1 kohaselt on võltsitud dokumendi kasutamine kriminaalkorras karistatav eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
kohaselt on kriminaalkorras karistatav teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine, eesmärgiga omandada õigusi.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. 5 Vaidlust ei ole selles, et Artur Karin võttis 2013.a. juulis eelneval kokkuleppel Ilgam Ragimoviga oma isa N K elukohast, aadressil xxx, viimase isikutunnistuse ja andis selle üle Ilgam Ragimovile selleks, et viimane esineks notaribüroos N K ja vormistaks volikirja Artur Karini kasuks. See on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega, Artur Karini ja Ilgam Ragimovi ütlustega. Ametlikuks dokumendiks karistusseadustiku mõttes loetakse sellist dokumenti, mille on välja andnud riigiasutus, kohalik omavalitsus, samuti juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. ID- kaart on seega ametlik dokument. Lisaks on ID-kaart ka tähtis isiklik dokument, kuivõrd seda loetakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 2 alusel isikutunnistuseks ja viimane on
Kriminaalasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Artur Karin võttis oma isa isikutunnistuse ja andis selle Ilgam Ragimovile, kes esitas dokumendi L M notaribüroos notaribüroo töötajale isiku tuvastamiseks, esitledes ennast N M eesmärgiga, et notaribüroo töötaja vormistaks notariaalselt tõestatud volikirja Artur Karini kasuks, milline võimaldaks Artur Karini’il käsutada N M kinnisvara (1. kd lk.86 – 86 pöördel). Selline tegu on õigesti kvalifitseeritud tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena
Vaidlust ei ole ka selles, et Ilgam Ragimov, esinedes notaribüroos N M, allkirjastas viimase nimel vormistatud notariaalselt kinnitatud volikirja, millega Artur Karinil oli õigus käsutada tema isale kuuluvat korteriomandit xxx. See on tõendatud süüdistatavate ütlustega, volikirjaga nr 2908, käekirjaekspertiisiga nr 15E.DK0098 (1. kd lk.72-74), mille kohaselt N K volikirjal nr 2908 olev allkiri ja nimi on tõenäoliselt kirjutatud Ilgam Ragimovi poolt. Seega on Ilgam Ragimovi käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud dokumendi võltsimisena
Vaidlust ei ole ka selles, et Artur Karin esitas Ilgam Ragimovi poolt N K nimel allkirjastatud võltsitud volikirja A OÜ töötajatele, selleks, et tõestada oma õigust käsutada N K nimel olevat korteriomandit xxx. See on tõendatud Artur Karini ütlustega. Seega on Artur Karini käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud võltsitud dokumendi kasutamisena
Vaidlust ei ole ka selles, et Artur Karin sõlmis notar M V büroos 09.08.2013.a. laenulepingu A OÜ-ga summale 16000 eurot ja võltsitud volikirja alusel oma isale N K kuuluvale korteriomandile aadressil xxx hüpoteegi seadmise lepingu A OÜ kasuks. Olles veendunud, et hüpoteegi seadmise leping on seaduslik ja kehtiv, sõlmis A OÜ laenulepingu Artur Kariniga ning kandis notar M V deposiitkontole 16 000 eurot. Vastavalt hüpoteegi seadmise lepingule nr 3546 kandis notar laekunud summast 500 eurot xxx OÜ-le, ülejäänud summa pärast notaritasu ja riigilõivu maha arvamist Artur Karini poolt nimetatud Ilgam Ragimovi poja pangakontole. Seda tõendavad Artur Karini ütlused, Swedbank AS-is I R XX. kontoväljavõte, mille kohaselt 09.08.2013.a. M V on kandnud 15 326.30 eurot, selgitusega notar hüpoteegi seadmise leping. Samal päeval on välja võetud 10 000 eurot. Harju Maakohtu 27.07.2015.a otsusega, mille kohaselt kohus tuvastas 31.07.2013.a. notari L M asendaja E S poolt tõestatud volikirja ning Artur Karini ja osaühingu A vahel 09.08.2013,.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning enne 01.01.2015.a. oli nõutav süüdlasel või süüdlastel ka varalise kasu saamine. Süüdistatavate käitumine on hinnatav tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisena ehk petmisega, millega viidi kannatanu eksimusse. Artur Karin esitas laenulepingu sõlmimisel A OÜ-le võltsitud volikirja, mille alusel sõlmiti laenulepingu tagatisena hüpoteegi seadmise leping tema isa N K korteriomandile. A OÜ töötaja, kes ei olnud teadlik volikirja võltsitusest, tegi 6 väljamakse notar M V kontole, kes omakorda lepingujärgselt kandis raha I R XX. kontole. Ilgam Ragimovi ütlused tõendavad Artur Karini poolt laenatud raha väljavõtmist. Süüdistatav Ilgam Ragimov sai kelmuse tulemusena varalist kasu, kuna tagasimakseid A OÜ kasuks põhinõudelt ei ole toimunud. Kannatanu on teatanud 04.04.2018.a e - kirjas, et 2013 ja 2014.a. aastatel on Artur Karini võlgnevuse katteks laekunud 700 eurot, mis on arvestatud intressinõude katteks, kuna kliendiga oli sõlmitud bulletgraafik, mille alusel kuulusid maksmisele alguses ainult intressid. Kohus asub seisukohale, et taolisel viisil laenulepingu poole eksitusse viimine on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, mis on kvalifitseeritav
Käsitledes süüdistatavate rolli kelmuse kaastäideviimise korral osundab kohus esmalt sellele, et iga kaastäideviija ei pea vahetult kannatanut petma, kuid oluline on, et nad kõik valitsevad tegu. Kaastäideviijaks tuleb lugeda isikuid, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime eri tegusid: nt võõra dokumendi esitamine, dokumendi võltsimine, sularaha väljavõtmine. Artur Karini roll kelmuse täideviijana oli A OÜ-le võltsitud volikirja esitamine laenu saamiseks, s.t. vahetu petmine, Ilgam Ragimovi roll kelmuse täideviijana oli varalise kasu saamine. Eeltoodu alusel on Ilgam Ragimov ja Artur Karini käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a.
Ilgam Ragimov ja Artur Karin panid eelpoolkirjeldatud teod toime kavatsetult. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud, et sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ning laenuleping on sõlmitud pettuse teel. Korteriomand aadressil xxx kuulus N K ja süüdistatavatel puudus õigus ilma omaniku nõusolekuta seda käsutada. N K ei olnud teadlik tema ID-kaardi kasutamisest ega tema nimelt volikirja koostamisest notaribüroos. A OÜ petmine laenu saamiseks toimus seega nii Ilgam Ragimovi kui Artur Karini teadmisel ja nende kooskõlastatud tegevustega.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu A OÜ esitanud tsiviilhagi, mida kannatanu esindaja täpsustas kohtuistungil. Kannatanu leidis, et kahju tuleb välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt järgmiselt: põhinõue 16 000 eurot, lepingujärgne viivis, mida vähendas põhinõudeni, s.o 16 000 euroni, kulunõue 80 eurot, intressid 2596 eurot, tsiviilasja 2-14-14919 menetlemisega seondunud menetluskulud 6262.90 eurot. Lisaks taotleb VÕS 113 lg 1 sätestatud viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kannatanu tsiviilhagis ja kohtuistungil leidis, et süüdistatavad vastutavad deliktiõiguse alusel, konkreetselt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja seda sisustava kaitsenormi
Süüdistatav Ilgam Ragimov ja Artur Karin tunnistasid esitatud tsiviilhagist põhinõuet 16 000 eurot, kulunõuet 80 eurot ja tsiviilmenetluses tekkinud menetluskulusid 6262.90 eurot. Süüdistatavad ei tunnistanud tsiviilhagi viiviste ja intressi osas. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 7 VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlus puudub selle üle, et A OÜ-le kahju tekkimine on põhjuslikus seoses Ilgam Ragimovi ja Artur Karini poolt kelmuse toimepanemisega ning Harju Maakohtus N K hagi arutamisel kostjana menetluses olles tekkisid A OÜ-l menetluskulud. Laenulepingu nr A30809 kohaselt oli leping 09.08.2013.a. sõlmitud A OÜ ja Artur Karini vahel 16 000 euro laenamiseks tähtajaga 10.08.2014.a, intressimääraga 3% kuus + 6 kuud Euribor. Alates 12.09.2013.a. kuni 17.02 2014.a on edastatud 6 meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumise palvega ja 05.03.2014.a. kirjas A OÜ hoiatas laenulepingu ülesütlemisest juhul, kui Artur Karin ei tasu teatises märgitud kahenädalase täiendava tähtaja jooksul oma võlasummad (2.kd. lk. 4248). Samal kuupäeval teavitati ka N K, kui laenu tagatisvara omanikku sellest, et Artur Karin ei täida korrektselt lepingut ja A OÜ-l on õigus algatada täitemenetlus ja rahuldada nõue N K korteriomandi kui lepingu tagatise arvelt (2. kd. lk. 49). 27.07.2015.a. otsusega (2.kd. lk 55-59) tuvastas Harju Maakohus 31.07.2013.a. notari L M asendaja E S poolt tõestatud volikirja ning Artur Karini ja osaühingu A vahel 09.08.2013.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Menetluskulud jäeti kostjate A OÜ ja Artur Karini kanda. Artur Karinilt ja A OÜ-lt mõisteti võrdsetes osades välja N K kasuks menetluskulud 2252.60 eurot (1/2 on 1126.30 eurot). Lisaks veel riigilõiv 375 eurot Eesti Vabariigi kasuks, kokku 1501.30 eurot. 1126.30 euro tasumist N K tõendab Swedbanga order nr. 170 (2 kd. lk. 64). Riigilõivu summas 375 eurot väljamõistmist A OÜ-lt tõendab makseinfo (2.kd. lk. 65). Seoses tsiviilasja nr. 2-14-14919 menetlusega, milles A OÜ-d esindas advokaat, jäid A OÜ kanda ka esinduskulud summas 4761.60 eurot (2 kd. lk. 61-63). Eelnimetatud tsiviilasja menetlus oli otseselt seotud Ilgam Ragimovi ja N K õigusvastase tegevusega, millest tulenevalt on põhjendatud tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kokku summas 6262.90 eurot väljamõistmine süüdistatavatelt. Ilgam Ragimov ja Artur Karin ei vaielnud vastu kannatanu menetluskulude, s.o 6262.90 euro väljamõistmisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagasi maksma laenatud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Antud kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et laenatud raha ja sellelt intresside mittemaksmises tegutsesid süüdistatavad eesmärgiga tekitada kannatanule kahju. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Ilgam Ragimovi ja Artur Karini tegevus grupis on hinnatav tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisena ehk petmisena, millega viidi kannatanu eksimusse, s.o nad panid toime kelmuse, mille tulemusena kannatanu A OÜ andis laenu, kuid laenu tagasi ega laenu intresse ei makstud. Seega rikkusid Ilgam Ragimov ja Artur Karin seadusest tulenevat kohustust laen tagasi maksta ja samuti laenusummalt arvestatud intresse maksta. Kohus leiab, et kannatanu esitatud varalise kahju hüvitamise nõue on õigustatud ja tuleneb VÕS § 1043, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p. 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kuivõrd laenulepingust tulenevaid kohustusi Artur Karin (laenulepingu järgi laenusaaja) ei täitnud, jättes tasumata igakuised tagasimaksed vaatamata meeldetuletustele, siis 05.03.2014.a. ütles A OÜ lepingu üles. Laenulepingu ülesütlemise hetkel oli kahju 16 000 eurot, intressid 2596 eurot ja meeldetuletuskirjade edastamisest tulenev kulu 80 eurot. VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause 8 järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Riigikohtu lahendi nr 3-2-147-15 punkti 14 kohaselt ei näe erinevalt viivisest seadus ette intressi vähendamist. Seega kuulub intress summas 2596 eurot süüdistatavatelt väljamõistmisele. Laenu tagasimakse kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenusaaja viivitusse, mille tagajärjel tekib laenuandjal õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist. Seega on kohus seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt väljamõistmisele. Kuivõrd hagi esitamise seisuga ületas viivis põhinõuet, siis kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet 16 000 euroni. VÕS 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb Ilgam Ragimovilt ja Artur Karinilt välja mõista kannatanule A OÜ-le tekitatud kahju solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb VÕS 113 lg 1 sätestatud viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus jätab hageja nõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud viiviste nõudes kogu esitatud hagisummalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni rahuldamata. Hageja esitas hagi 02.04.2018.a. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et menetleja oleks Ilgam Ragimovit ja Artur Karinit koheselt teavitanud A OÜ poolt hagi esitamisest. Seega saab asuda seisukohale, et süüdistatavad said hagi esitamisest ja nõude suurusest teada alles siis, kui kaitsjad neile tutvustasid toimikut, s.o. mitte enne 19.07.2018.a. Pealegi ei ole süüdistatavatel kohtustus asuda hagi esitamisest teadasaamisest koheselt kahju hüvitama, kuna ei ole teada, kas kohus rahuldab hagi täielikult, osaliselt või jätab üldse rahuldamata. Selline kohustus tekib peale kohtuotsuse jõustumist. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a
lg 2 p 4 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nägi seadusandja ette teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ühe- kuni viieaastase vangistuse,
lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning
Kohus on seisukohal, et Ilgam Ragimovi puhul
lg 1, § 349 ja
lg 2 p 3 ja Artur Karini puhul
lg 1 ja
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on vaadeldavad ühe kuriteona, s.o kelmuse toimepanemiseks vajalike osategudena. Need teod olid kantud ühisest tahtlusest ja omavahel ajalis-ruumiliselt seotud ning moodustasid ühtse käitumise selleks, et kannatanu teeks süüdistatavate kasuks varakäsutuse. Seejuures juhul, kui oleks ära jäänud
, § 345 lg 1 või § 344 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerimine, poleks
Seetõttu leiab kohus, et tegemist on ideaalkogumiga, s.t Ilgam Ragimovi poolt toime pandud kolm tegu moodustavad ideaalkogumi ja Artur Karin poolt toime pandud kaks tegu moodustavad ideaalkogumi. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. See 9 tähendab seda, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.
lg 1 alusel mõistetakse karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb mõista karistus
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a
Kohus kuritegude ideaalkogumi eest karistuse mõistmisel lähtub süüdistatavate süü suurusest, mis sellisel juhul väljendub ühes teos, kuid sisaldab Ilgam Ragimovi puhul kolmele süüteokoosseisule ja Artur Karini puhul kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Ilgam Ragimov oli initsiaatoriks ja varalise kasu saajaks, mistõttu temale mõistetav karistus peab olema rangem. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus mõlema süüdistatava puhul puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid arvestades võib Ilgam Ragimovile mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist ja Artur Karinile sanktsiooni miinimumkaristuse. Kohus on seisukohal, et Ilgam Ragimovi ja Artur Karini suhtes võib neile mõistetud vangistuse jätta
Süüdistatavatel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti võtab kohus arvesse, et selle kriminaalasja kohtueelne menetlus on olnud ebanormaalselt pikk ja venimine ei olnud tingitud süüdistatavate käitumisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, käekirja ekspertiisi teostamise kulu ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel Ilgam Ragimovil ja Artur Karinil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetute maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatavad ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Süüdistatavad töötavad, lisaks saab Ilgam Ragimov ka pensioni, neil on olemas kindel sissetulek. Seega mõistab kohus süüdistatavalt Ilgam Ragimovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, s.o 750 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest 90 eurot. Kuna Ilgam Ragimov ja Artur Karin panid kelmuse toime grupis, siis kuulub väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt pool käekirja ekspertiisi kulust (282 eurost) 141 eurot. Kohus mõistab süüdistatavalt Artur Karinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, s.o 750 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest 180 eurot ja pool käekirja ekspertiisi kulust (282 eurost) 141 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et Artur Karini ja Ilgam Ragimovi sissetulekud ei ole suured, võib nendel menetluskulude ühekorraga tasumine tekitada raskusi. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kannatanu esindaja on esitanud taotluse kannatanu A OÜ õigusabikulude kokku summas 2333.40 eurot, s.h käibemaks 388.90 eurot, hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud arve nr 181607 koos kulude aruandega, millest nähtub millistele toimingutele kui palju aega esindaja kulutas ja milline on tema ühe tunni hind. Kohtu hinnangul on osutatud õigusteenus olnud tervikuna vajalik 10 ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistliku suurusega. Esimene tunnihind on küll suur, s.o 190 tundi, kuid edaspidi on tunnihinnaks 145 eurot. Riigikohtu lahendis 2-15-4981 punktis 21 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu maksimaalselt 156 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-67-13 punktis 11 on märgitud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule. Seega tuleb Ilgam Ragimovil ja Artur Karinil hüvitada solidaarselt A OÜ-le esindaja tasu summas 2333.40 eurot. Asitõendid ja salvestised Antud kriminaalasjas on asitõenditeks käekirjaekspertiisi akti nr15E-DK0098 juurde kuuluv 31.07.2013 volikiri nr. 2908, ja 02.09.2015 käekirjaekspertiisi võrdlusmaterjal, mis asuvad 1. kd tagakaanel), kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 06.09.2018.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.