2-18-87/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-87 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2018 RESOLUTSIOON
3. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud
4. oktoobril
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 22.03.2018 hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 28.10.
7. Abielusuhted on lõppenud üle aasta tagasi. Pooled ei jõua kokkuleppele vara jagamise küsimuses. Abielulist kooselu taastada ei ole võimalik. Kohtuistungil kinnitas hageja, et poolte abieluline kooselu on lõppenud aasta tagasi, abielusuhted lõppesid veel varem. Kostja vastuväited 2-18-87 Kostja vaidles kohtuistungil abielu lahutamisele vastu. Kostja kinnitas, et ei ole vastu abielu lahutamise nõudele, küll aga vaidleb vastu hagile seetõttu, et pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise küsimuses. Kostja on nõus lahendama vaid kõiki asju koos. Kostja tingimus abielu lahutamiseks oli, et varasuhted peavad olema selged. Kostja hinnangul ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kostja kinnitas, et pooltel on ülalpeetav, tema pärast peab olema tehtud vara jagamise kokkulepe. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 28.10.1988 (tl 5 pöördel). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Mõlemad pooled on kinnitanud, et abielulist kooselu enam ei ole ning abielusuhteid taastada ei ole võimalik. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega nõus ei olnud, kuna leidis, et koos abielu lahutamisega tuleb jagada ka vara. Kumbki pool leppimisaega ei soovinud. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada enne vara küsimuse lahendamist, tuleb siiski abielu lahutada. Ühisvara jagada ja abielu lahutada on võimalik ühes menetluses. Sellest ei tulene aga, et abielu ei saa lahutada enne varaliste vaidluste lahendamist. Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole pooltel ühiseid alaealisi lapsi. Ühisvara on pooltel võimalik lahutada abielu lahutamise järgselt kokkuleppel või vaidluse korral kohtus. Kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2