Obsah (17)

§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 367§ 124§ 173§ 174§ 477§ 138§ 144§ 218§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 09. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-103819 Korteriühi

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 13.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Kostjad on Korteriühistu XXX liikmed ning neile kuuluvad korteriomandid registriosa nr. 16493601, aadressil XXX ja registriosa nr. 16493701, aadressil XXX, Tallinn 2) Hageja on koostanud arveid alates 01.12.2010, mida kostjad on osaliselt tasunud ja ei ole vaidlustanud kululiikide osas 3) Hageja nõue on võlaperioodi 01.12.2010 kuni 24.08.2017 ulatuses 15.VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tasumine teenuste eest toimub korteriomanikust kostjatel arvete põhiselt, hagejal on kohustus lähtuda tegelikest kuludest ning kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja küsida selgitusi arusaamatuste korral arve kujunemisel teenuse eest. Kostjad ei ole asja sisulise arutamise käigus vaidlustanud arvete koostamise aluseid, suurust ega kululiike. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et seda oleks tehtud enne kohtumenetlust. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt AÕS § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. Võlaperioodil kehtinud KOS § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust 5 erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hagiavalduse kohaselt on võlaperiood alates 01.12.2010 kuni 24.08.
3. Kohtu hinnangul ei ole kostjad oma vastuväidete osas menetluse kestel võla mittetasumise põhjuste kohta, olnud järjepidevad. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud nõue on tasaarvestatud kostjate poolt teostatud vajalike kulutustega ja samas leiavad, et hageja nõue on osaliselt aegunud.
4. Kohus leiab, et kostjate vastuväide tasaarvestuse tegemiseks korteriühistu rahalise nõudega ei ole põhjendatud. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-06 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata ja kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustakse sama otsusega. Kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas hagejale kostja tasaarvestust sisalduvad vastuväited, millele on hageja vastuse esitanud. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-42-09, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja tasaarvestust ei tunnista ja Korteriühistu XXX põhikirja punktist 4.1.5 ilmneb, et ühistu liikmel on õigus teha korteri ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta, kui ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist. Kostjad väidavad, et nende poolt tellitud ja KÜ XXX hoones teostatud elektritööd olid hädavajalikud, kuid ei ole seda tõendanud. Väidet, et kostja II XXX juhatuse liikme volitused lõppesid 11.11.2015 ja Korteriühistu XXX kehtiva juhatuse liikmed ei ole andnud XXXule volitusi astuda Korteriühistu XXX nimel läbirääkimistesse elektri-, vee- ja kanalisatsioonitööde tellimiseks, ei ole kostjad ümber lükanud. Seega oli kostjal piisav võimalus tutvuda kuluarvetega. Seega leiab kohus, et kuivõrd kostjad ei ole tõendanud ühistu tegevusetusest tekkinud kahju olemasolu, on neil õigus valida kohane õiguskaitseviis teiste korteriomanike vastu.
5. Kostja leiab, et tema vastu suunatud nõuded on osaliselt aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja seisukoht, et antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et võlausaldajal ehk antud juhul hagejal ei ole õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist alates 2010, vaid kohaldub TsÜS § 147 lg
6. 6 Riigikohus on lahendis 3-2-1-67- 14 märkinud, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (p 37). Nimetatud asjaolu ei ole hageja tõendanud. Vastavalt hageja poolt koostatud arvestusele esitati kostjatele arveid alates 01.12.2010, mille osas algab aegumine 01.01.2011 kell 00.
7. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjate suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 27.03.
8. TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3, § 160 lg 1, § 160 lg 2 p-st 3 tulenevalt on hageja nõue kostjate suhtes osaliselt aegunud ja hageja on õigustatud nõudma arveid alates 01.01.
9. Kostjatele on alates nimetatud ajast korterite kuluarveid esitatud summas vastavalt 2640.91 eurot ja 1395.66 eurot, osaliselt on arveid tasutud ning tasumata summa on 571.72 eurot. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks kostjate võlanõude ( tlk 125) esitatud arvestuse alusel summas 571,72 eurot. Kostjate väide, et rahalise nõude rahuldamise aluseks saab olla vaid arve, ei ole antud asjas õige. Kostjad on osaliselt arveid tasunud, ega ole esile toonud, et vaatamata nõudmistele ei ole ühistu selgitanud arvete aritmeetilist kujunemist.
10. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised arvestades võla suurust summas 71,58 eurot ja viivised alates 25.08.2017 0,07% põhinõudelt päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud 20.

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 2066,50 eurot.

21.

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 22. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud 38% ulatuses kostjate kanda ning 62% ulatuses hageja kanda. 23.Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel 7 kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

24. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 2350 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2600 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 23,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõivu osas summas 250 eurot.
3. Kohus, hinnates hageja menetluskulude nimekirja, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks.
4. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 16.03.2017 juriidiliseks konsultatsiooniks, materjalidega tutvumiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja MKM avalduse koostamiseks 6 tundi, 20.04.2017 suuliseks konsultatsiooniks, MKM menetluse materjalidega tutvumiseks, nõude aluseks olevate materjalidega tutvumiseks, päringute tegemiseks ja analüüsiks 3,5 tundi ning 27.04.2018 hagiavalduse ja lisade koostamiseks ning kohtule edastamiseks 5,5 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega ja hagiavaldusega, eelkõige selle mahuga, on seisukohal, et hageja esindajal võis eelpool viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda kokku 6 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
5. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja vastusega tutvumiseks, kirjalike seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks 4 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et hageja esindajal võis viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda 2,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. 30.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja lepingulisel esindajal tekkinud kulusid 13 tunni ja 1300 euro ulatuses. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1550 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulud 1300 eurot). Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 1050 eurot (taotletud 2600 eurot – rahuldatud osa 1550 eurot).
6. Kostjate menetluskulude avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks õigusabikulud summas 2052 eurot (sh käibemaks). Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjatele on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 14,25 tundi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole kostjate menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostjate menetluskulusid. Kostjate lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

8 § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.

1. Kohus, hinnates kostjate menetluskulude nimekirja, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks.
2. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud kostjate vastuse koostamiseks ja esitamiseks 01.06.2017 ja 02.06.2017 kokku 4 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et kostjate esindajal võis viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
3. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud kohtuistungil osalemiseks 24.08.2017 1 tund. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis viidatud istung 40 minutit, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
4. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud 21.09.2017 vastuväidete koostamiseks 3 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et kostjate esindajal võis viidatud toiminguks kõige rohkem kuluda 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
5. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjate lepingulisel esindajal tekkinud kulusid 12 tunni ja 1728 euro ulatuses. Seega määrab kohus kostjate põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1728 eurot. Kostjate menetluskulud jäävad rahuldamata summas 324 eurot (taotletud 2052 eurot – rahuldatud osa 1728 eurot).
6. Kohus jättis menetluskulud 62% ulatuses hageja ja 38% ulatuses kostjate kanda. Sellest tulenevalt on põhjendatud välja mõista hagejalt kostjate kasuks kostjate põhjendatud menetluskulud 1728 eurot 62% ulatuses ehk 1071,36 eurot ning kostjatelt hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 1550 eurot 38% ulatuses ehk 589 eurot. 38.

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-56-06 p-s 14 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded (hageja menetluskulude suurus kokku 589 eurot ja kostjate menetluskulude suurus kokku 1071,36 eurot). Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja menetluskulude hüvitamise nõue 589 eurot tervikuna. Kostjate menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb 1071,36 euro ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 482,36 eurot (1071,36 – 589). Tasaarvestuse tulemusena puudub hagejal kostjate vastu menetluskulude väljamõistmise nõue. 39.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 40.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 9 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 10