KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8495 Tsiviilasi XX
) § 143 vastava olukorra erisäte.
§ 143
lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
§ 143
lg 4 sätestab sealjuures, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda või keelata tal lapsega suhtlemine või seda piirata. Maakohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Menetluskulud jättis maakohus hageja enda kanda. 2
(4)MÄÄRUSKAEBUS
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Esiteks leiab hageja, et määrus ei ole põhjendatud ja kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine hagi sisule hinnangu andmist. Kohtul on seejuures kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Maakohus põhjendas hagi menetlusse võtmata jätmist üksnes väitega, et hageja eesmärkide täitmine ei ole käesoleva tsiviilasja raames võimalik. Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks hageja õiguste rikkumisega kaasnenud õigusvastase käitumise lõpetamise nõuet ja kohustamisnõuet ei ole võimalik esitada eraldi menetluses. Samuti ei võimaldanud maakohus hagejal täiendavalt oma seisukohti põhjendada ega teinud hagejale puuduste kõrvaldamise ettepanekut. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult, kuivõrd hagis esile toodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Teiseks ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hageja eesmärk saavutatav hagita menetluses lahendatava lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Hageja esitas hagi kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes, tuginedes hagis toodud faktilistele asjaoludele. Hagejal ei ole õiguslikult võimalik esitada nimetatud nõuet hagita menetluses. Seega on väär kohtu seisukoht, et hageja õigused oleksid paremini kaitstud hagita menetluse raames. Kolmandaks leiab hageja, et tema eesmärkide täitmine ei ole võimalik maakohtu poolt välja pakutud hagita menetluses järgnevatel põhjustel: - hagita menetlus ei võimalda nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist; hagi ese ei ole hagejaga suhtlemise korraldamine, vaid nõue kohustada kostjat austama ja arvestama hageja õiguste ning kohustustega; hagi ese ei ole vanema õiguste määramine ega suhtlemise korraldamine lastega, vaid nõue õigusvastaselt käituva kostja vastu. Hageja nõudeõigus ei sõltu hagita menetluses tehtavast lahendist ega sellest, kumma vanema kasuks lahend tehakse. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- augustil
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist.
- Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hageja ei esitanud kohtule hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti selgitas maakohus määruse p-s 4 hagejale, et hageja nõuab sisuliselt hagiavalduses lastega suhtlemise kindlaksmääramist, kuid seda valelt isikult, st laste ema asemel laste vanaemalt. Maakohus põhjendas oma seisukohti piisavalt ja järgis viidatud alusel hagi menetlemisest keeldumisel rakendatavat kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust (vt nt Riigikohtu
- detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Maakohus ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest TsMS § 340¹ lg 1 kohaldub üksnes juhul, kui kohtusse esitataval avaldusel on kõrvaldatav puudus. Käesoleval juhul keeldus maakohus hagi menetlemast põhjustel, mida ei oleks saanud viidatud sätte alusel kõrvaldada. Kuigi hagiavalduses on ka teisi puudusi, siis ei pidanud maakohus neid määruses käsitlema ega ka enne keelumist laskma kõrvaldada. 3
(4)7. Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtub, et lapsed elavad koos emaga ja igapäevaselt hoiab neid vanaema.
§ 143
lg 1 kohaselt on vanemal õigus suhelda lapsega isiklikult ja sama sätte teise lõike kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lahus elavad vanemad, kes ei jõua kokkuleppele lastega suhtlemise osas, saavad nõuda vaidluse lahendamist kohtus (
§ 143
lg 21), mh võib kohus panna kolmandale isikule kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (
§ 143lg 4).
Seega leidis maakohus õigesti, et kõnealune vaidlus tuleks lahendada suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses, mitte hagimenetluses. Kuigi vanemal võib olla võlaõiguslikke (sh lepinguväliseid) nõudeid kolmandate isikute vastu erinevatel alustel, siis ei tähenda see, et neid saaks perekondlike suhete korral panna maksma teisiti kui seaduses erinormiga ette nähtud hagita menetluse raames. 8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et laste suhtlemiskorra menetluses ei ole tal võimalik saavutada sama eesmärki, mida järgib käesolevas asjas esitatud hagi. Eelmises lõigus ja ka vaidlustatud määruses viidatud
§ 143lg 4 annab selleks piisavad võimalused. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Ts
MS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks küsida hagi kohta kostja arvamust ega muul viisil kostjat menetlusse kaasata, siis puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 10. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
(4)