Obsah (6)

§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2018, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12057 Tsiviilasi XXX

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende vajadusest.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mõista kostjalt hageja kasuks tasumata elatist tagasiulatuvalt 505 eurot. Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatis hageja seadusliku esindaja XXX arvelduarvele nr XXX, jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on nõus, et peab oma last ülal pidama. Samal ajal on vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. Kostja täidab oma kohustusi lapse ülalpidamisel ning hagiavalduse esitamine on pahatahtlik, kuna hageja õigust elatisraha saamise osas ei ole rikutud.
3. Kostja juhib tähelepanu, et vastavalt PerS § 100 lg-le 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja on seisukohal, et nõuda elatisraha tasumist (seda enam kui nõutakse elatisraha tagasiulatuvalt) on õigustatud üksnes sellelt vanemalt, kes tõesti ei täida oma ülalpidamiskohustusi. Perioodil alates mai 2017 kuni käesoleva ajani osales ja osaleb kostja aktiivselt nii lapse kasvatamises kui ka ülalpidamises makstes hageja seadusliku esindajale raha lapse toetuseks. Kostja tasub elatisraha oma õe XXX vahendusel. 28.07.2017 tasus kostja hagejale 200 eurot ja 2 01.09.2017 tasus 200 eurot. Juunis 2017 ja augustis 2017 tasus kostja õde XXX hagejale (ehk hageja seaduslikule esindajale) elatisena veel sularahas 400 eurot (200 eurot juunis ja 200 eurot augustis). Järelikult ei ole alust väita, et kostja ei osalenud oma lapse ülalpidamises. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hageja õigusi elatise saamise osas ei ole rikutud, järelikult on hagi esitamine pahatahtlik. Antud juhul juhib kostja tähelapanu, et hageja saab igakuiselt riikliku toetusena 50 eurot ja selle summaga on lapse vajadused kaetud.
4. Ühtlasi teatab kostja, et ta on nõus ja hakkab täitma oma kohustusi hageja ees elatise tasumise osas ja alates septembrist 2017 hakkab igakuiselt üle kandma hageja seadusliku esindaja pangakontole 200 eurot, s.o summa, mis on kostja arvates põhjendatud lähtudes lapse vajadustest.
5. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha summas 200 eurot kuus alates septembrist
6. Kuna hagi esitamine kostja vastu ei olnud põhjendatud, siis palub kostja menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on hageja isa, nimetatud asjaolu tõendab hageja sünnitunnistus (tlk 3). Samuti puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja elab koos emaga. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest 14.08.
9. Samuti palub hageja tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista elatise perioodil 01.05.2017 kuni 14.08.2017 summas 505 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja on elatise tasumise kohustust osaliselt täitnud ning kostja osaleb hageja ülalpidamises. Alternatiivselt on kostja nõus tasuma hagejale elatist alates
10. aasta septembrist summas 200 eurot kuus.
11. Antud juhul kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (

) sätted.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97punkt 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuna kostja on hageja isa ja hageja on alaealine laps, on kostjal hageja ees

§-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus. 12.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). 13.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 3 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast, s.o alates

1. aastal 250 eurot ning
2. aastal oli 235 eurot.
3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et elatise suurus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-12 p-st 17 märkinud, et kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ja Riigikohtu lahenditest tuleneb, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, ei ole vaja selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega, kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, ei ole käesoleval juhul vajadust tõendada ega analüüsida hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 14.08.2017 seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on vaidlustanud elatise nõude ning palub jätta nõue rahuldamata või alternatiivselt rahuldada üksnes 200 euro ulatuses, analüüsib kohus, kas kostja taotlus on põhjendatud. 16.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi saab erandina mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-174-16 p-s 13 märkinud, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Varem on Riigikohus selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
3. Kostja on kohtule selgitanud, et kostja osaleb lapse igakuises ülalpidamises ning on selleks teinud hageja seaduslikule esindajale oma õe kaudu pangaülekandeid või edastanud 4 sularaha. Kostja on 13.01.2018 kohtuistungil kinnitanud, et kaheksa viimase kuu jooksul on kostja hagejale elatisena andnud 600 eurot. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-04 rõhutanud, et vanem jätab oma ülalpidamiskohustuse täitmata ka juhul, kui ta annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja enda väidete kohaselt kostja andnud hagejale ülalpidamist nii ebapiisavalt kui ka ebaregulaarselt, kuna viimase kaheksa kuu jooksul oleks kostja pidanud miinimummääras elatist tasuma summas 1425 eurot, kuid kostja sõnade kohaselt tasus ta üksnes 600 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja puhul esineksid erakordsed majanduslikud või muud asjaolusid, mis tingiksid kostja osaliselt või täielikult elatise tasumise kohustusest vabastamise.
4. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kostja väide, et olukorras, kus hageja saab lastetoetust 50 eurot, on hageja vajadused selle summa arvelt kaetud. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-174-16 p-s 12 rõhutanud, et muid riiklikke toetusi on alust arvesse võtta üksnes juhul, kui elatist nõutakse suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimummäär. Antud juhul ei taotle hageja elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimummäär, seega ei ole põhjendatud kostja kohustusi vähendada seoses asjaoluga, et hagejale tasutakse ka lastetoetust.
5. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb alates 14.08.2017 hageja kasuks elatis välja mõista summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Kostjal tuleb hagejale elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni.
6. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista elatis perioodil 01.05.2017-14.08.2017, kuna kostja oleks pidanud kõnealusel ajal hagejale elatist tasuma 705 eurot, kuid tasus üksnes 200 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb ka vastavas osas rahuldada. Nähtuvalt kostja õe konto väljavõttest (tlk 18) on kostja õde kostja nimel kõnealusel perioodil teinud hageja seaduslikule esindajale ühe ülekande summas 200 eurot. Võttes arvesse, et
7. aastal oli elatise miinimummäär 235 eurot kuus, oleks kostja pidanud hagejale perioodil 01.05.2017-14.08.2017 tasuma elatist 705 eurot, kuid nähtuvalt esitatud tõenditest on tasunud üksnes 200 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks perioodil 01.05.201714.08.2017 välja mõista elatis summas 505 eurot.
8. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostja on kohustatud kandma temalt väljamõistetud elatise igakuiselt üle hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr XXX.
9. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 on hagihind 2620 eurot. Menetluskulud
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid 5 kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6