Obsah (6)

§ 163§ 168§ 651§ 657§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-738

§ 163lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Arvestada tuleb asjaolu, et kohus rahuldas hagi kostja vastu üksnes tuvastusnõude osas ja jättis rahuldamata hageja rahalise nõude. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud hagejalt välja koos viivisega. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja see tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Menetluskulud oleks tulnud jätta hageja kanda. Kohus jättis vastuolus

§ 163

lg-ga 1 ja

§ 168lg-ga 4 menetluskulud poolte endi kanda.

See on kostja suhtes ebaõiglane. 13. Hageja loobus kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudmisest. Hageja nõue jäi 50% ulatuses rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise põhjuseks oli hagejapoolne nõudest loobumine. Seega oleks tulnud

§ 168lg 4 alusel jätta 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.

1. Maakohtu otsus on vastuolus ka põhjendatuse nõudega, kuna otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid asjaolusid kohus menetluskulude jaotuse juures arvestas. Kui arvestada sellega, et on tõendatud, et töötaja puudus töölt ilma põhjuseta ja rikkus oluliselt 3 pooltevahelist töölepingut, siis on ebaselge, miks peaks kostja kandma hageja põhjustatud menetlusega seonduvad menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt - tuvastas poolte vahel 23.08.2016 sõlmitud töölepingu nr 84 28.02.2017 erakorralise ülesütlemise tühisuse ja luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.03.2017 ning jättis hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1370 euro saamiseks rahuldamata.
4. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 19.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega sätestab seadus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotamise kohta alternatiivid. Alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-13, p 18). Maakohus põhjendas, miks ta jättis käesolevas asjas poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus arvestas menetluskulude jaotamisel põhjendatult asjaolu, et rahuldati hageja tuvastusnõue ja rahuldamata jäi rahalise hüvitise nõue. Kui üks hageja nõuetest rahuldatakse ja teine jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma otsustust põhjendanud, ei ole õige. 20. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema menetluskulud oleks tulnud jätta täies ulatuses (apellatsioonkaebuse lk 1) või 50% ulatuses (apellatsioonkaebuse lk 3)

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Eelnimetatud sätet kohaldatakse juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Käesolevas asjas ei loobunud hageja hüvitise nõudest ega võtnud seda tagasi. Kohtuotsuse p-s 28 märgitut, mille kohaselt hageja avaldas kohtuistungil, et ta loobuks kompromissi sõlmimise korral rahalisest hüvitisest, ei saa käsitleda hagist osalise loobumise avaldusena. Kohus ei jätnud hageja hüvitisenõuet rahuldamata nõudest loobumise tõttu, nagu kostja väidab. 21. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 888 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus esindajal konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, maakohtu menetluse ja dokumentidega tutvumiseks 2 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 2 tundi, vastuse 4 ettevalmistamiseks ja koostamiseks 2 tundi ning ringkonnakohtu määruse ja kirjaga tutvumiseks kokku 0,4 tundi. Esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Esindaja kulude suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et maakohtu menetluses hagejal esindajat ei olnud. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, pidi hageja esindaja apellatsioonimenetluses vastuse esitamiseks konsulteerima kliendiga, tegema kindlaks vaidluse asjaolud ja tutvuma kogu asja materjaliga. Ringkonnakohus leiab, et kõigi toimingute tegemiseks kulunud aeg 7,4 tundi on mõistlik ja vajalik. Samuti on mõistliku suurusega hageja esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 888 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Indrek Parrest Ande Tänav 5