← Eesti

2-18-8944/12

Obsah (12)§ 93§ 153§ 39§ 32§ 5§ 31§ 22§ 45§ 1§ 33§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8944 Tsiviilasi F T OÜ av

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

  1. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
  2. Määrata pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri P S´i tasuks xxx (a/a XXX, Swedbank AS) kasuks 1 244,50 eurot, millele lisandub käibemaks 248,90 eurot.
  7. Määrata pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri P S´i vajalike kulutuste hüvitiseks xxx OÜ (a/a XXX, Swedbank AS) kasuks 156,56 eurot, millele lisandub käibemaks 31,31 eurot.
  8. Hüvitada P S`ile ajutise pankrotihalduri tasust 369 eurot, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa OÜ xxx pangakontole nr XXX Swedbank AS.
  9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
  11. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

13. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolude kirjeldus F T OÜ (võlgnik) esitas 11.06.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, paludes välja kuulutada äriühingu pankrot. Avalduse kohaselt ei suuda äriühing rahuldada võlausaldajate nõudeid, ettevõtte vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 21.06.2018 määrusega võttis kohus F T OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks P S´i. 06.08.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 08.08.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur lisas, et kuna võlgniku pangakontol on raha, on alust pankrot välja kuulutada. Võlgnikul ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei olnud. II Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on välja kujunenud F T OÜ maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Vara pankrotivarasse tagasivõtmise ja -nõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. 04.04.2009.a. kuulutati välja võlgniku pankrot (tsiviilasi nr. 2-08-29259). Pankrotimenetlus 2 lõpetati 01.10.2014.a. võlausaldajate nõusolekul ilma äriühingut registrist kustutamata. Võlgniku esindaja andmetel tegeleti seejärel võlgade sissenõudmisega, kuid edutult. Võlgnik on kaasatud kriminaalmenetlusse nr 18230100660 kolmanda isikuna, kuivõrd kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditest nähtuvalt esineb kahtlus, et äriühingu F T OÜ kasutataval kontol asuv vara 22 770 eurot on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, mistõttu vara arestimise ja selle hilisema võimaliku konfiskeerimise näol otsustatakse juriidilise isiku F T OÜ õiguste üle. Prokuratuuri taotlusel arestis Harju Maakohtus 24.05.2018 määrusega 1-18-4236

(18230100660)F T OÜ kasutataval AS-s SEB Pank avatud kontol olevad rahalised vahendid eelnimetatud ulatuses. Käesolevaks ajaks on kõnesolevas kriminaalasjas esitatud kahtlustus I Tile KarS § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesukuriteo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt kasutas I T äriühingu F T OÜ juhatuse liikmena nimetatud äriühingut ja äriühinguga seotud eelnimetatud pangakontot rahapesukuriteo toimepanemiseks. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus lõppenud. Võlgniku pangakontol on 22 770 eurot, mis, nagu märgitud ülalpool, on arestitud. Asjaolul, et võlgniku juhatuse liige on esitanud viimase majandusaasta aruande
  1. majandusaasta eest, on ta süstemaatiliselt rikkunud äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust. Maksu- ja tolliamet ei ole teatanud esitamata deklaratsioonidest. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele. Võlgnikul nõukogu ei ole. Juhatuse liige on seisukohal, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnikul töötajaid ei olnud. Võlgniku juhatuse liikme tegevusele või tegevusetusele (võimalik pankrotiavalduse esitamisega viivitamine) hinnangu andmisel tuleb arvestada asjaolu, et F T OÜ kaks võlausaldajat on võlgniku juhatuse liige ise ja tema kontrollitav OÜ S O, kes võivad vajadusel oma nõuetest loobuda või konverteerida need võlgniku osakapitaliks. Siiski on fakt, et alates pankrotimenetluse lõpetamisest on võlgnik olnud maksejõuetu. Ka võlgniku juhatuse liige tunnistab, et deebitoridelt võlgu sisse nõuda ei õnnestunud. Eeltoodud asjaoludel on I T rikkunud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust, mis on raske juhtimisviga pankrotiseaduse § 28 lg 4 mõttes. Võlgnik esitas viimase majandusaasta aruande
  2. aasta eest, mistõttu selles toodud finantsnäitajad ei kajasta seost maksejõuetusega ning finantsanalüüsil ei ole ainet. Võlgniku pangakontol on olev summa on arestitud ja kas see kriminaalasja raames konfiskeeritakse või arest tühistatakse ei ole käesoleval ajal selge. Samas sätestab

§ 45

, et enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Lähtudes konservatiivsuse printsiibist ning tuginedes toodud asjaoludele ei loe allakirjutanu arestitud summat võlgniku varaks, mis ei tähenda, et aresti tühistamist pankrotimenetluses ei taotleta. Võlgnikul on P C OÜ (juhatuse liige ja ainuosanik on I T) vastu nõue vähemalt summas 150 000 eurot, mis rajaneb laenulepingul. Laenu tagastamise tähtaeg on 10.10.2019.a. Laen ei ole tagatud, laenusaaja on varatu äriühing, mis ei ole majandustegevusega tegelenud (alus-majandusaastate aruanded). Kohustused kogusummas 2 693 705,10 eurot on sissenõutavad, kuid summa ei tarvitse olla õige. Nimelt nähtub võlgniku pangakontolt, et peale pankrotimenetluse lõppemist 01.10.2014.a. on süstemaatiliselt on pangaautomaatide kaudu välja võetud suured summad sularaha ning tehtud ülekandeid I Tile. Sularaha väljavõtmine toimus kuni märtsini 2018.a. Suuremate summade liikumine kontol lõppes 2015.a. Pankrotimenetluses tuleb välja selgitada võlausaldajate nõuete tegelikud jäägid. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus

§ 1lg 2 ja 3 mõttes.

Alalise maksejõuetuse põhjused ulatuvad võlgniku pankroti väljakuulutamse aega, s.o. perioodi enne 2009. aastat ning vastavalt pankrotihaldur S 3 lõpparuandele olid selle põhjusteks seotud isikute teod. Seega on maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Maksejõuetus kujunes välja 2009.a. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga

§ 22lg 5 tähenduses.

Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus

  1. aastat. Kuna võlgniku pangakontol on rahalisi vahendeid, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, pankroti väljakuulutamise aeg on 15.08.2018 kell 10.
  2. P S on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks P S´i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.09.2018 kell 11.00 Tallinnas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas asuvas saalis nr 2004.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153

lg 1 p 3).

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine pankrotihaldur P S on esitanud tasunõude 13,1 töötunni eest 1 244,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 248,90 eurot, kokku 1493,40 eurot. Vajalikud kulutused on summas 156,50 eurot, millele lisandub käibemaks 31,30 eurot, kokku 187,80 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu summas 369,00 eurot, millele lisandub käibemaks, välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summas (1 493,40 – 397,00) 1 096,40 eurot, millele lisandub käibemaks 219,28 eurot F T OÜ-lt ning määrata xxx OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 95 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust mõistab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 1493,40 eurot ning vajalike kulutuste katteks 187,80 eurot pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 369,00 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistab kohus välja riigi vahenditest

§ 150

lg 1 p-ide 2 ja 5 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. Tasu ja vajalike kulutuste hüvitis tuleb kanda xxx OÜ pangakontole. Kohus tegi lahendi

§ 31lg 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

§ 39

lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.