) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda, 87% ulatuses kostja kanda või poolte kanda võrdsetes osades.
lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Üldreeglist eristuvat menetluskulude jaotust tuleb põhjendada. Maakohus jättis selgitamata, miks oli praegusel juhul põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Põhjendused olid seda enam olulised, et vastavalt kohtupraktikale tuleb menetluskulude jaotuse määramisel arvestada eelkõige hagi rahuldamise ulatuse ehk menetlusega taotletud eesmärgi saavutamisega ja üldreeglist eristuvat jaotust põhjendada. Praegusel juhul oli hagi rahuldamise ulatus 87%. Veel enam, just kostja ükskõiksus põhjustas hagi esitamise vajaduse ja kostja nõustus vastuvaidlematult hagiga vähemalt 50% ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 125 eurot ja jättis välja mõistmata 2 500,57 eurot. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Hageja märkis apellatsioonkaebuses õigesti, et hagi osalise rahuldamise korral on vastavalt
lg 1 loogikast tuleneb, et kui kohus valib menetluskulude jaotamiseks esimese alternatiivi, ei pea ta valikut täiendavalt põhjendama. Muudel juhtudel on põhjenduse märkimine nõutav. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohus rikkus diskretsioonipiire, kui jättis põhjendamata, miks otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Nõutava põhjendusena ei ole käsitletav loetelu nimetamine, mida kohus menetluskulude jaotuse määramisel väidetavalt silmas pidas (asja sisu, menetluse käik, hagi rahuldamise ulatus, rahuldamata jäänud nõude suurem 3 keerukus). Seda enam, et kohtulahendist ja toimiku materjalidest ei ole tuletatav, kuidas asja sisu ja menetluse käik andsid põhjuse menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Samuti ei toeta vaidlustatud kohtulahend maakohtu otsustust, et hagi rahuldamise ulatus andis aluse menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Nimelt rahuldas kohus hageja 18 625,57 euro (16 125 + 2 500,57) suurusest kogunõudest valdava osa, s.t mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 125 eurot. Eelnevale lisaks on ringkonnakohus veendumusel, et praegusel juhul ei toetanud maakohtu menetluskulude jaotuse valikut ka nõuete keerukuse võrdlemine. Hageja nõuete käsitlemine ei nõudnud menetlusosalistelt proportsionaalselt oluliselt erinevaid panuseid. Kas kohtul endal kulus ühe või teise nõude osas seisukoha võtmiseks rohkem või vähem aega, ei saanud aga menetluskulude jaotuse otsustamist mõjutada. Eelnevat kogumis silmas pidades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t 87% maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja 13% hageja kanda (16 125 / 18 625,57 x 100). Menetluskulud 6. Kuivõrd kohus rahuldab apellatsioonkaebuse täies ulatuses, jätab ringkonnakohus kooskõlas
lg-ga 1 ja
Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning
lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.