2-17-2168/27

2-17-2168 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-2168 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 675 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-2168 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
8. Jätta menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskuluse suuruse kindlaksmääramine kohtuasja lahendava maakohtu otsustada. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 1 2-17-2168 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9. CC (ema) esitas XX (hageja) seadusliku esindajana viimase nimel
10. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi, milles palus kohustada YY (kostja, isa) tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumelatist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
11. oktoobrist 2016 (lapse sünnist) kuni hagi esitamiseni tekkinud elatise võlg 811 eurot 67 senti. Hagiavalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu
12. märtsil 2016, laps on kogu elu elanud koos emaga ning kostja ei toeta last. Kostja teenib elatist vanemate ühisvara hulka kuuluvas osaühingus, olles selle juhatuse liige ja määrates ise endale makstava töötasu suuruse. Kostja on asunud
13. a detsembris oma töötasu suurust vähendama. Kuna kostja kasutab kohtumenetluses lepingulise esindajana advokaati, viitab see sellele, et tal ei ole rahalisi raskusi. Kostja väidetav sissetulek 477 eurot (bruto) ei ole eluliselt usutav ja peab olema tegelikult kordi suurem, et see kataks kostja näidatud kulutuste katmise. Kostja majandab sularahas ja kannab pangakontole raha üksnes vajalike maksete sooritamiseks. Kuna kostja varjab oma sissetulekuid, tuleb tema varalise seisundi hindamisel arvestada mh tema elustandardiga, sh on ainuüksi kostja eluasemekulud 530 eurot kuus. Kostja on noor töövõimeline isik, kes peab hankima piisava sissetuleku oma kõigi laste ülalpidamiseks. Kuna kohus mõistis ülejäänud kolme lapse ülalpidamiseks välja miinimumelatise, ei ole alust kohelda ka hagejat kui neljandat last ebavõrdselt. Kostja vastuväited
14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata või rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 eurot 50 senti kuus Kostja vastuväidete kohaselt on vanematel neli ühist last, kelle kasvatamises ja ülalpidamises soovib kostja osaleda ilma kohtu sekkumiseta. Ema piirab isa hooldusõiguse teostamist, mistõttu ei ole isal võimalust veenduda, milline on laste ülalpidamiseks vajalik summa. Kolme vanema lapse kasuks mõistis Harju Maakohus
15. detsembri
16. a otsusega välja miinimumelatise ja praegune hagi on esitatud vanemate neljanda ühise lapse ülalpidamiseks. Kostja sissetulek on vähenenud, sest tema ettevõtet (A OÜ) on tabanud majandusraskused seoses tellimuste puudumisega, mistõttu ei ole ühingul aktiivset majandustegevust ning kostja saab miinimumtöötasule lähedast töötasu (keskmiselt 477 eurot) üksnes S OÜ-lt. Kostja on olnud sunnitud võtma laenu ja tema konto väljavõtete kohaselt on tema keskmine sissetulek 736 eurot 33 senti. Kostja enda hädavajalikud kulud on 512 eurot 21 senti kuus ning pärast hädavajalikke kulutusi jääb kostjale keskmiselt 224 eurot 12 senti kuus. 2 2-17-2168 Kostja sissetulekut ja kohustusi arvestades ei suuda ta täita kõigi laste ülalpidamiskohustust miinimummääras ning tal on tekkinud ka kolme vanema lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel võlg. Seetõttu tuleb vähendada hagejale väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vastasel korral tuleks kostjal maksta nelja lapse ülalpidamiseks kokku 940 eurot kuus. Arvestades, et statistikaameti andmetel oli
17. a keskmine netopalk 918 eurot kuus, tuleks keskmist palka saaval vanemal tasuda nelja lapse miinimummääras ülalpidamiseks palgast suurem summa. Kõiki asjaolusid arvestades suudab kostja tasuda kõigile lastele kokku umbes 600 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
18. Harju Maakohus rahuldas
19. oktoobri
20. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise 160 eurot kuus. 3.
21. Maakohus tuvastas, et vanematel on neli alaealist last, kellest kolme vanema lapse kasuks mõistis Harju Maakohus
22. detsembri
23. a otsusega välja miinimumelatise. Kostja pidi nimetatud kohtulahendi järgi tasuma kohtuotsuse jõustumise aja seisuga kolmele lapsele kokku elatise võla ja menetluskulude hüvitise 6909 eurot 1 sent ning edasiulatuvalt iga kuu elatist 705 eurot. Hageja sündis selle kohtumenetluse ajal (
24. oktoobril 2016). Kostja on palunud kohtutäituril koostada maksegraafiku võla tasumiseks ja soovib vähendada temalt kolme vanema lapse kasuks väljamõistetud elatist. 3.
25. Kuigi perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja on nimetanud mõjuva põhjusena asjaolu, et ta ei suuda tasuda neljale lapsele miinimumelatist, sest tema töötasu on uues töökohas (S OÜ) katseajal 477 eurot, mis pärast katseaega suureneb. Kostja ei ole oma töötasu suurust usutavalt tõendanud. Ainsaks tõepäraseks dokumendiks saab olla vormikohane 6 kuu palgatõend, millelt nähtuvad isikule poole aasta jooksul tehtud väljamaksed. Abikaasade ühisomandis oleva äriühingu palgatõend, mille kostja ise allkirjastab, ei saaks olla usutav tõend, samas ei ole kostja järgmisel töökohal töötanud kuut kuud. Pangakonto väljavõtteid ei saa sissetulekute tõendamisel arvestada, sest kohtule ei ole teada, mitu pangakontot on kostjal. Samuti on kostja enne igat väljamakset kandnud pangakontole sularaha. Kui seda tehti laenuraha arvel, tuli kostjal seda tõendada. Hageja on kostja suurima sissetulekuna nimetanud kostja
26. septembri
27. a töötasu 1370 eurot. Isegi juhul, kui kostjal säilinuks aasta hiljem sama suur sissetulek, oleks neljale lapsele 940 euro suuruse elatise maksmine kostjale liiga koormav. Kohus ei arvesta kostja majandusliku seisundit hinnates asjaolu, et kostjal on menetluses esindajaks advokaat. Eelmises kohtumenetluses ise osaledes pani kostja end tänaseks raskesse olukorda ning ka hagejal on menetluses lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat. Arvestada tuleb aga seda, et kostjal on neli alaealist last, mistõttu tähendaks miinimumelatise maksmine keskmisest palgast suurema summa tasumist kuus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seetõttu tuleb arvestada ka lastele makstavaid toetusi: I laps – 50 eurot kuus, II laps 50 eurot kuus, III laps 100 eurot kuus ja IV laps 100 eurot kuus ning alates
28. juulist 2017 lisanduv lasterikka pere toetus 300 eurot kuus (kokku pere kohta 600 eurot kuus). Lapse sünni puhul maksab riik sünnitoetust 320 eurot ja laste elukohajärgne Anija 3 2-17-2168 Vallavalitsus maksab lisaks veel 320 eurot. Emapalga lõppemisel makstakse lapse emale lapsehooldustasu 38 eurot 35 senti kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, lisaks 3 või enama 3–8-aastase lapse puhul 19 eurot 18 senti lapse kohta kuus. Seega saab pere iga lapse kohta keskmiselt 150 eurot toetusi. Kuigi kehtiva õiguse järgi kulub lapse miinimumvajaduste rahuldamiseks 470 eurot, saab sellest maha arvata riiklikud toetused (150 eurot) ning sellest tulenevalt peavad vanemad kindlustuma lapse ülalpidamise 320 euroga, ehk kumbki vanem 160 euroga. Seega on õiglane mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest välja elatis 160 eurot kuus. Arvestada tuleb ka seda, et hageja vajadused on vanuse tõttu väiksemad kui vanematel lastel. Asjaolu, et teiste laste ülalpidamiseks mõistis kohus välja miinimumelatise, ei tähenda seda, et ka neljandale lapsele tuleks välja mõista miinimumelatis, sest isa ei suuda sellist elatist maksta. 3.
29. Kuigi PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, ei ole hageja nõue saada elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist põhjendatud. Ema esitas vanemate laste elatise hagi
30. oktoobril 2016, s.o kaks nädalat enne hageja sündi, ning kohus tegi otsuse
31. detsembril
32. Seega oli emal pärast hageja sündi võimalik soovi korral täiendada hagiavaldust hageja elatisenõudega. Kuna ema seda ei teinud, võib järeldada, et ta pidas piisavaks kohtult juba nõutud elatist. Ema esitas kohtule hagi neljandale lapsele elatise saamiseks alles siis, kui ilmnes, et kostjalt väljamõistetud summad ei laeku oodatud suuruses. Kostja esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus võla tasumiseks koostada maksegraafiku, sest ta ei suuda tasuda võlga rohkem kui 150 eurot kuus. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Kuna hageja ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, tuleb jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata, sest see omakorda suurendaks kostjale üle jõu käivat võlakoormat ja raskendaks tema majanduslikku olukorda. 3.
33. Kuna emal oli võimalus liita hageja nõue varem alustatud kolme lapse elatise menetlusega või koostada varasema menetluse eeskujul ise hagiavaldus, oleks ema saanud ära hoida esindajatasu 1627 eurot 61 eurot ja ning ei ole vaja jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kui vanematel on neli last, siis tuleb mõlemal vanemal kokkuhoidlikult majandada. Apellatsioonkaebus
34. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. 4.
35. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on asjakohatu maakohtu väide, et kostja ei suuda suuremat elatist maksta. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et kostja ei ole oma sissetulekut tõendanud ning pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on sularaha oma kontole pannud. Seega varjab kostja oma sissetulekuid, mida kinnitavad ka kostja enda esitatud andmed tema töötasu ja vajalike kulutuste kohta. Seetõttu tuleb kostja varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema enda elustandardit ning asjaolu, et ta saab kohtumenetluses kasutada advokaadi abi. Olukorras, kus kostja varjab oma sissetulekuid, ei saa kohus järeldada, et kostja ei suuda hagejale miinimumelatist maksta. Maakohus lähtus seda järeldades kostja paljasõnalistest väidetest. 4 2-17-2168 4.
36. Maakohus on arusaamatult lahutanud elatise miinimumist maha 150 eurot, kuigi perekonnaseaduse järgi ei lahutata miinimumelatisest toetusi maha. 4.
37. Maakohus jättis põhjendamatult tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata ning viitas asjakohatult sellele, et ema ei nõudnud varasemas kohtumenetluses hagejale elatist. Eelmises kohtumenetluses andis ema teada oma soovist saada ka hagejale elatist, kuid kohus tegi ootamatult tagaselja otsuse, sest kostja ei vastanud hagile. 4.
38. Maakohus jättis alusetult menetluskulud poolte kanda. Vastustaja seisukoht
39. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt ei varja kostja oma sissetulekuid ning laenuraha oli saadud oma ettevõttest, mis on siiani tagasi maksmata. Kostjal ei ole tööd. Ta otsib tööd kodu lähedalt ega saa asuda tööle väljaspool Eestit, sest soovib oma lapsi näha. Kostja varalist seisundit ei kajasta esindaja võtmine, sest esindajale on siiani maksmata. Ka hageja saanuks säästa esindaja kulude arvel raha laste ülalpidamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud jätta neid kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluslikke minetusi kõrvaldada, kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust.
41. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab maksma hagejale PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatist, sh aja eest enne kohtule hagi esitamist, või esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab alust mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest väiksema suurusega elatis. Kostja on toonud mõjuva põhjuse põhistamiseks esile, et tema töötasu oli
42. aastal keskmiselt 477 eurot kuus ja sissetulek pangakontode järgi kokku keskmiselt 736 eurot 33 senti, ning et tal on neli alaealist last, keda ta peab kõiki ülal pidama ning kellest kolme miinimummääras ülalpidamisel on tal juba tekkinud võlg.
43. Kolleegium selgitab, et üldjuhul määratakse lapse ülalpidamise ulatus PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seejuures määrab lapse elulaadi eelkõige vanemate varaline seisund. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda 5 2-17-2168 lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla ülalviidatud määra, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu
44. aprilli
45. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
46. oktoobri
47. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
48. jaanuari
49. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Samuti on Riigikohus leidnud, et välistatud ei ole vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu
50. oktoobri
51. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole Riigikohtu hinnangul välistatud arvesse võtta seda, et elatist taotleva lapse vajadused on kaetud riiklike toetustega, kuid kohus saab vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad, sh ei saa elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust (vt Riigikohtu
52. märtsi
53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 13– 14).
54. Eelnevat arvestades saab kolleegiumi hinnangul kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista vanemalt välja miinimumelatisest väiksema elatise mh juhul, kui lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavatest kulutustest saab olulise osa katta riiklike toetuste arvel ning vanem, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt enda ja oma laste ülalpidamiseks, ei suudaks tagada kõigi laste ülalpidamist miinimummääras. Selleks peab aga kohus tuvastama esmalt vanema varalise seisundi ning selle, millises ulatuses on ülalpidamist nõudva lapse vajadused kaetud riiklike toetustega. 9.
55. Praegusel juhul ei ole maakohus selgitanud välja kostja varalist seisundit ning on paljasõnaliselt väitnud, et kostja ei suuda tasuda hagejale miinimumelatist. Kostja väitel ei ole tal piisavat sissetulekut, et maksta oma neljale lapsele miinimumelatist. Hageja on aga menetluse algusest alates väitnud, et kostjal oli enne hagi esitamist piisav sissetulek (1360 eurot), et maksta lastele miinimumelatist, kuid kostja on asunud oma varalist seisundit varjama. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui kostja taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid ka tõendama. Kuigi esitavad tõendeid menetlusosalised ise, võib kohus TsMS § 230 lg 2 järgi teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ning kohustada TsMS § 230 lg 4 järgi ülalpidamisasjas poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda selleks asjakohast teavet TsMS § 230 lg 5 järgi seaduses sätestatud isikutelt ise. Ka Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohust peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui kostja ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus tõendeid ise koguda. Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks seda rakendada ka siis, kui hagejad viitavad sellele, et kostja varjab oma tegelikke tulusid (vt nt Riigikohtu
56. aprilli
57. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 22). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse 6 2-17-2168 tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt Riigikohtu
58. aprilli
59. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 14). Seda arvestades ei saanud maakohus kostja varalist seisundit tuvastamata ja selle kohta tõendeid kogumata asuda seisukohale, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta hagejale miinimumelatist. 9.
60. Lisaks on maakohus omal algatusel üllatuslikult, tuginemata ühelegi asjas esitatud või kogutud tõendile, arvestanud miinimumelatisest maha 150 eurot kui lapsele keskmiselt makstava riiklike toetuste summa. Kolleegium märgib, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Seejuures võib kohus TsMS § 436 lg 3 järgi tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada, ning TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on enne juhtinud sellisele võimalusele poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohta. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb, ega või põhjendada elatisnõude osalist rahuldamata jätmist asjaoludega, millele kumbki pool ei tuginenud ja mida kohus pooltega ei arutanud (vt Riigikohtu
61. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16 ja
62. märtsi
63. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 11). Praegusel juhul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kostja oleks toonud esile asjaolu, et hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega, ja taotlenud selle tõttu miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmist. Samuti ei nähtu toimikumaterjalidest, sh kohtuistungi protokollist, et maakohus oleks juhtinud poolte tähelepanu sellele, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Seda arvestades asus maakohus pooltele üllatuslikult kohtuotsuses seisukohale, et elatist tuleb vähendada riiklike toetuste võrra ning rikkus ka sellega oluliselt menetlusõiguse norme.
64. Eelnevat arvestades on maakohus eksinud ka hageja tagasiulatuva elatise nõuet lahendades, sest tuvastamata kostja tegelikku varalist seisundit ei saanud maakohus järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostjale ülemäära koormav. Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei esitanud oma nõuet varasemas elatisemenetluses.
65. Neil põhjendustel leiab kolleegium, et maakohus on jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata ning lahendanud vaidluse, tuginedes asjaoludele, mida kohtumenetluses ei esitatud ega arutatud. Kuigi hageja taotleb ringkonnakohtult uue otsuse tegemist ja hagi täielikku rahuldamist, ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, sest asjas on valdav osa tähtsaid asjaolusid jäänud välja selgitamata ja tuvastamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab kohtuasja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 7 2-17-2168
66. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 8