1-17-7890/32

(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Rein Sillarti suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega tegelevate ning kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Rein Sillartile elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Rein Sillart vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Rein Sillartilt menetluskuluna riigituludesse 124,08 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Vahur Krinali poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) viitenumbriga 99918700047880, selgitusse märkida: „1-17-7890, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rüütli Advokaadibüroo kasuks 124,08 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Vahur Krinali poolt süüdimõistetu Rein Sillarti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Rein Sillartile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rein Sillarti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 12.09.2017 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Rein Sillarti suhtes tehtud Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 15.10.2015 otsuse nr 15/143152 täitmine Eesti Vabariigis ja määrati, et Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks on 2 Rein Sillartil 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus tema kinnipidamise päeva s.o 09.04.2014.a. Rein Sillartit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas kannab karistust samuti esimest korda. Tulenevalt Rein Sillarti ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung Rein Sillart taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et olude sunnil hakkab elama ema juures, tahab minna tööle ja tegeleda laste kasvatamisega. Lähedasteks on kaks last ja endine naine, suhted on normaalsed. Üks xxxx on talle pakkunud tööd xxxx, ta valdab kuut keelt ja sellist inimest on tööle vaja. Avaldas, et kui ta oleks karistust kandnud Soomes, siis ta oleks juba vabanenud ja mingit riski ta ühiskonnale ei kujuta. Hindas toimepandud kuritegu kahetsusväärseks ja taunitavaks. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab Rein Sillarti ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Vahur Krinal märkis, et käesolev on Rein Sillarti esimene kriminaalkaristus ning lisas, et isik on aktiivne ja tegutseb selle nimel, et leida endale vabaduses töö, tal on potentsiaali töötada tõlgina. Kaitsja toetas ennetähtaegse vabastamise taotlust. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Rein Sillarti saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Rein Sillartile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Rein Sillarti käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see eeldus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde 3-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteriomanik (kinnipeetava ema) on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks kirjaliku nõusoleku andnud, seega on Rein Sillartil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Enne vangistust on isik töötanud reklaamfilmide tegemise alal, tegelenud metsandusega ja kinnisvaraga. Soome vanglas tegi puusepa tööd. Kinnisvaraga seonduval tööl oli ametlikult 2007-2014. a kuni Soomes vahistamiseni. Ka on kinnipeetav tegelenud Prantsusmaal ja Ukrainas tuttava juures väikeettevõtlusega. Seega on isikul olemas oskused ja töökogemused erinevatel elualadel, mis tõstab tema konkurentsivõimet tööturul. Vabanemisjärgse töökoha xxxx on isikule garanteerinud xxxx, mis on oluline isiku majanduslikust toimetulekust lähtudes. Positiivne on siinkohal ka asjaolu, et isiku vastu puuduvad rahalised nõuded. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema ja kaks tütart, kellega on suhted head. Endise abikaasaga suhtleb vähe ja suhted ei ole just kõige lähedasemad. Rein Sillarti tutvusringkonda kuulub teadaolevalt 2 kriminaalkorras karistatud isikut, kellega ta suhtleb edasi, samas kinnipeetav ennast mõjutatavaks ei pea, pigem vastupidi, enda hinnangul on ta iseseisev. Rein Sillartil puuduvad probleemid seoses alkoholi tarvitamisega ning narkootikume ta ise samuti ei tarbi (kuriteoks oli narkootikumide käitlemine). Samuti ei esine kinnipeetaval probleemkäitumist. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel, on asunud omandama abikoka eriala ning läbib vestlusi suhtlusringkonna mõjudest tema käitumisele. Vangla hinnangul mõistab Rein Sillart oma teost tulenevaid kahjusid ühiskonnale, samas esineb mõningaid kuritegelikke hoiakuid õigussüsteemi osas: isik arvab, et teda mõisteti süüdi ja karistati ilmaasjata, sest tema ei pea vastutama sõbra tegude eest ning õiguskaitseorganid lihtsalt eeldasid, et kuna ta oli sõbraga koos, siis pidi osalema kuriteo täideviimises. Peale vabanemist soovib kinnipeetav alustada õiguskuulekat elu ning tulevikueesmärgid sõltuvad lastest. Ametnikega suhtlemisel on isik olnud viisakas nii Soome vanglas kui ka Viru vanglas. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise risk seoses majandusliku toimetulekuga, käitumise ning hoiakutega) ja seetõttu leiab kohus, et Rein Sillart kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Rein Sillarti üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada võimalik majandamise puudulik oskus ning siiski ka võimalik mõjutatavus tuttavate poolt. Ka leiab kohus, et Rein Sillarti tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 4 Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Rein Sillart lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Rein Sillart suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5