) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja loobumine hagist põhinõude ja lisanduva viivise nõudes tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nende nõuete osas lõpetada. 5. Hageja nõuab kostjalt 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 339,24 eurot. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja
. Kostja on 26.03.2018 hageja viivise nõudele vastu vaielnud, leides, et kui hageja nõustus võlgnevuse ositi maksmisega, oli hageja nõus ka sellega, et viiviseid ei lisandu. Kostja arvates on ebaeetiline nõuda viivist, kui põhivõlg on tasutud. Peale põhinõude tasumist ei ole kostjale viivisearvet väljastatud. Samuti ei saa viivise summa suureneda. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine (16.03.2017 arvest nr 6339596 (tl 27) nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 17.03.2017). Kostja poolt kohtule esitatud elektronkirjavahetusest (tl 32-33) ei tulene kostja poolt väidetu, et põhinõude ositi maksmisega nõustumisel oli hageja nõus ka sellega, et viiviseid ei lisandu. 2
Hageja ei ole kohtumenetluses oma viivisenõudest loobunud. Hageja on 09.02.2018 menetlusdokumendis (tl 48-50) selgitanud, et viivise määr 0,2% tasumata summalt kalendripäevas tuleneb hageja töövõtulepingute üldtingimuste p-st 5.2 (tl 52-58). Kohus selgitab, et VÕS-i tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kuigi kostja ei ole kohtumenetluses tüüptingimuse tühisusele tuginenud, märgib kohus, et Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 p-d 48−49). Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu viivise arvestusele ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel, rahuldab kohus hageja 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 339,24 eurot. 6.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt
Kuivõrd hageja loobus põhinõudest ja lisanduva viivise nõudest põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist (antud juhul esitas hageja 25.07.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse 04.10.2017 ning kostja tasus põhinõude katteks 300 eurot ja 299 eurot vastavalt 08.11.2017 ja 15.11.2017) ning kohus rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude täies ulatuses, tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. 8.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja poolt tasutud riigilõiv 200 eurot on kohtukulu
lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Hageja õigusabikulud kokku on 640 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 160 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (töövõtulepingu järgne tasu nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, millest põhinõue tasuti kohtumenetluse ajal ning mille kohus lahendas kirjalikus menetluses), peab 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.