← Eesti

2-16-16010/91

2-16-16010 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-16010 Kohtuasi XX hagi YY vastu kinnisasja tunnistamiseks ja jagamiseks ühisvaraks YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kohtuistungi toimumise aeg
  4. oktoober 2018 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja YY ja tema lepinguline esindaja Maia Ploom Menetlustaotlus XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus RESOLUTSIOON:
  5. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-16010 järgmistel tingimustel: 1.
  6. YY kohustub tasuma XX-le hiljemalt
  7. juunil 2019 hüvitise 20 000 eurot XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 1.
  8. XX kohustub andma Kohila vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX), selle oluliste osade ja päraldiste valduse üle YYle hiljemalt
  9. juunil
  10. 2-16-16010 1.
  11. XX kohustub hüvitama YY-le alates
  12. aasta maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud (elekter, prügi) vastavalt YY edastatud arvetele. 1.
  13. Poolte omavahelises suhtes kohustub YY täitma
  14. novembril
  15. a sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tulenevad seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees. 1.
  16. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
  17. Tühistada Pärnu Maakohtu
  18. aprilli
  19. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-16010 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  20. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
  21. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ja kanda see XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
  22. Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ja kanda see C OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asjaolud ja menetluse senine käik
  23. XX (hageja) esitas
  24. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada Raplamaal Kohila vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) (kinnisasi) poolte ühisvaraks ning jagada see poolte vahel. Hageja pakkus menetluses välja kokku viis erinevat jagamise viisi ning juhul, kui kinnisasi peaks olema kostja lahusvara, palus hageja alternatiivselt mõista välja 45 075 eurot 30 senti ja viivise ning Swedbank AS-ile tasumata laenujäägi 26 871 eurot 38 senti. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt elasid pooled koos alates
  25. aasta jaanuarist ja sellest ajast on neil olnud ühine majapidamine.
  26. aastal osteti kostja nimele kinnisasi, millele pooled alustasid
  27. aasta suvel ühise kodu rajamiseks ühistest vahenditst elamu ehitamist. Pooled abiellusid
  28. juulil 2007 ja jätkasid elamu lõpuni ehitamist. Pooled lahutasid abielu
  29. jaanuaril
  31. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palus jagada ühisvarana üksnes abielu kestel kostja ainuomandis oleval kinnisasjal asuva elamu juurdeehitusega loodud kinnisasja turuväärtuse kasvu (25 000 eurot) ja abielu ajal võetud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tuleneva laenukohustuse. Kostja palus jätta enda kanda pangalaenu ja enda ainuomandisse kinnisasja, kohustusega hüvitada 2 2-16-16010 hagejale 15 000 eurot. Samuti palus kostja jagada poolte pangakontodel abielu lahutamise ajahetkel olnud raha poolte vahel võrdselt.
  32. Harju Maakohus rahuldas
  33. aprilli
  34. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus tunnistas kinnisasja abikaasade ühisvaraks, millest 26,38% mõttelist osa luges maakohus kostja omaks ja 73,62% mõttelist osa hageja omaks. Maakohus lõpetas kinnisasja ühisomandi, pannes selle kaasomanikevahelisele enampakkumisele alghinnaga 100 000 eurot, jättes kinnisasja ainuomandi enampakkumise võtjale kohustusega tasuda teisele kaasomanikule hüvitist vastavalt tema kaasomandi suurusele. Laenukohustuse jagas maakohus poolte vahel võrdsetes osades, jättis laenukohustuse kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 11 053 eurot 71 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
  35. Hageja esitas apellatsioonakebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3, 7, 8 ja12 ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  36. Kostja esitas apellatsioonakebuse, milles palus maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uue otsuse, millega vastuhagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
  37. Pooled vaidlsesid teineteise apellatsioonakebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
  38. Tallinna Ringkonnakohtu
  39. oktoobri
  40. a kohtuistungil olid pooled nõus lahendama vaidluse kokkuleppel ja leppisid kokku alljärgnevas. YY kohustub tasuma XX-le hiljemalt
  41. juunil 2019 hüvitise 20 000 eurot XX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX ja XX kohustub andma Kohila vallas XXX külas XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX), sh selle oluliste osade ja päraldiste, valduse üle YY-le samaks kuupäevaks. Samuti kohustub XX hüvitama YY-le alates 2018 maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud (elekter, prügi) vastavalt YY edastatud arvetele. Poolte omavahelises suhtes kohustub YY täitma
  42. novembril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tulenevad seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees. Lisaks leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning pool apellatsioonakebuste esitamisel tasutud riigilõivust tagastada selle maksnud isiku kontole. Ringkonnakohus selgitas pooltele kohtuistungil kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi ning pooled kinnitasid, et neid ei ole seoses kinnisasja ja pangalaenuga teineteise vastu rohkem nõudeid. Kohtumääruse põhjendused
  43. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  44. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel 3 2-16-16010 TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  45. Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kohtuistungil kompromissikokkuleppe, millega kinnisasja ainuomand jääb kostjale ja hageja kohustub andma kinnisasja valduse üle kostjale hiljemalt
  46. juunil 2019 ning kostja kohustub samaks kuupäevaks tasuma hagejale selle eest 20 000 eurot hüvitist. Samuti kohustub hageja tasuma kostjale alates
  47. aasta maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud vastavalt kostja edastatud arvetele. Laenulepingust 07-198278-EV tulenevad kõik seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees jäävad poolte omavahelises suhtes kostja kanda. Sellega lahendasid pooled kõik praeguse kohtuvaidluse esemeks olevad nõuded teineteise vastu ning kinnitasid, et rohkem nõudeid neil kinnisasjast ja laenulepingust tulenevalt ei ole.
  48. Kuigi tegemist on tinglikult perekonnaasjaga, milles kohus ei pruugi olla poolte esitatud kompromissiga seotud, on kolleegiumi hinnangul praegune vaidlus enne abielu ja pärast abielu omandatud vara jagamise üle mõistlik lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus arutas hageja ja kostjaga kohtuistungil kokkuleppe sõlmimise võimalust ja tingimusi. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.
  49. Kuna hageja ja kostja palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada neile poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastada.
  50. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
  51. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 tähenduses kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.