Obsah (4)

§ 4062§ 94§ 113§ 82

Tsiviilasi nr 2-17-122725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2018, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, kirjal

) § 402 lg 1 mõistes, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
5. Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu sõlmimise ajal (13.07.2017) kehtinud

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal 2 Tsiviilasi nr 2-17-122725 Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingus oli intressimäär 5% kuus, mis on 60% aastas. Eesti panga kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr
3. aasta juunis oli 18,92% aastas ehk ligikaudu 3,17 korda väiksem. Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe

§ 4062

lg 1 kohaselt tühine.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Hageja on ka vääralt arvestanud intressi perioodilt 14.07.2017 – 13.02.

1. Intress on tasu raha kasutamise eest ja seda saab nõuda alates laenu andmisest kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Riigikogus selgitas lahendis 3-2-1-137-06, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Antud juhul on selleks perioodiks 14.07.2017 – 14.09.
2. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi

§ 94

lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressi määr juulis 2017 oli 0,00% aastas. Seega kostjalt hageja kasuks intressi välja mõista ei saa.
3. Ka hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu järgi on viivisemääraks 0,5% päevas, kuid hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist seadusjärgse viivisemäära alusel.

§ 113

ls 2 alusel loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli septembris 2017 0,00% aastas, seega on seadusejärgseks viivisemääraks 0.021918 % päevas.

§ lg 1 113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingus ettenähtud tagastamistähtpäevaks oli 14.09.2017, seega saab viivist nõuda alates 15.09.

2. Kuna põhivõlgnevus on tasumata kogusummas 2000 eurot ja hageja saab nõuda viivist alates 15.09.2017, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 66,63 eurot.
3. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 2066,63 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlgnevus, intress 0,00 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 66,63 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 2801,09 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 2066,63 eurot, mis on ligikaudu 73,78% nõudest. Samas proportsioonis on kohtu hinnangul õiglane jagada ka menetluskulud, seega jääb menetluskuludest 73,78% kostja kanda ja 26,22% hageja enda kanda. 3 Tsiviilasi nr 2-17-122725
5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 275 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 73,78% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 202,90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4