KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakoh

§ 72alusel arestiga.

1. Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus ning D. Grudevile kohtuvälise menetleja
4. mai
5. a otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühikut summas 400 eurot asendati arestiga 10 päeva. Maakohus märkis, et aresti kandmise aja algust tuleb arvata D. Grudevi saabumisest arestimajja karistuse kandmisele, ja otsustas saata D. Grudevi aresti kandma pärast tema vanglast vabanemist. Maakohus märkis, et nähtuvalt kohtutäituri teatest pole rahatrahvi sissenõudmine võimalik, ja asus seisukohale, et rahatrahv tuleb asendada

§ 72lg 1 alusel arestiga.

Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole D. Grudev suutnud trahvi tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseeritav vara. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on ka töövõimetu. Trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad seaduses sätestatud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks D. Grudevil ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Kohus tuvastas, et võlgnik D. Grudev kannab alates

1. maist
2. aastast 5 aasta 5 kuu 29 päeva pikkust vangistust. Eeldatav vabanemise aeg on
3. november
4. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Grudev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et ajavahemik karistuse määramise ja ärakandmise vahel ei tohi olla nii pikk, et karistuse mõju hajub. D. Grudevi väitel on ta invaliid, kes vajab tingimusi, mida arestimaja ei suuda tagada. D. Grudevi arvates võiks talle määratud 10-päevase aresti arvata tema praegu kantava 5 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse hulka. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 72

lg 1 sätestab, et ui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga sama seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et D. Grudev pole talle kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega määratud rahatrahvi tasunud ja täitemenetlus selle trahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud. 6. D. Grudev palub lugeda talle määratud 10-päevane asendusarest kaetuks tema poolt praegu kantava vangistusega. Sellise taotluse rahuldamiseks pole ringkonnakohtul seaduslikku alust. Nimelt lubab

64 lg 1 liita üksnes samaliigilisi põhikaristusi. Vangistuse ja aresti kui eriliigiliste karistuste liitmist seadus ette ei näe.

1. Samas tuleb silmas pidada, et D. Grudev kannab praegu vangistust, mille lõpptähtpäev on
2. november
3. Maakohtu vaidlustatud määruse kohaselt peab D. Grudev asuma käesolevas väärteoasjas kohaldatavat asendusaresti kandma pärast vanglast vabanemist, s.o ligikaudu nelja ja poole aasta pärast.

§ 82

lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Aresti puhul lõpeb otsuse täitmise aegumine süüdlase paigutamisest kinnipidamiskohta, s.o aresti täideviimisega alustamisest. Seadus ei näe ette aresti täitmise aegumise peatumist ajaks, mil süüdlane viibib vangistuses. Seega ajaks, kui D. Grudevi vangistustähtaeg umbes nelja ja poole aasta pärast möödub ja ta peaks asuma kandma käesolevas väärteoasjas kohaldatavat asendusaresti, on asendusaresti täitmine

§ 82lg 1 p 3 alusel aegunud.

Asendusaresti määramise kohta tehtava otsustuse täitmine aeguks isegi siis, kui D. Grudev vabaneks vangistusest ennetähtaegselt, sest käesolevas asjas asendusaresti määramise kohta tehtav määrus jõustuks kõigi eelduste kohaselt rohkem kui aasta aega enne seda, kui D. Grudevil saab kantud

§ 76lg 2 p-s 1 ette nähtud pool vangistusajast.

Ühtlasi ei võimalda seadus kanda aresti vangistuse ajal ega vangistuse täitmist aresti kandmiseks peatada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus praegu võimalikuks D. Grudevi rahatrahvi

§ 72

lg 1 alusel arestiga asendada, sest sellise otsustuse täitmine osutuks aegumise tõttu võimatuks. Seega välistab

§ 82lg 1 p 3 menetletava juhtumi asjaoludel rahatrahvi asendamise arestiga. 2

§ 82

lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega erinevalt aresti kohaldamise kohta tehtud otsustuse täitmise aegumistähtajast peatub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise tähtaeg süüdlase vangistuses viibimise ajaks. Järelikult on vangistuses viibiva süüdlase tasumata rahatrahvi arestiga asendamine võimalik otsustada pärast süüdlase vangistusest vabanemist või vahetult enne seda.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 4 ja § 148 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määruse ja jätab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse D. Grudevi tasumata rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata. D. Grudevi määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib
5. septembrist
7. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
8. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3