tähenduses.
lg.1 sätestab: hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetlus elõpuni. Käesolevas asjas ei ole tegemist hagimenetlusega, kuid hagita menetlusele, s.h. pankrotimenetlusele kohaldatakse PankrS § 3 lg.2 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg.3 järgi on ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotimenetluse käivitamata jätmine lubatud vastavate aluste olemasolul, s.h. lg.3 p.7 järgi- kui esinevad muud seaduses sätestatud aluse ja § 14 lg.1 p.3: kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. PankrS § 31 lg.2 sätestab: olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lg.3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Käesoleval juhul on füüsilisest isikust võlgnik soovinud, et tema maksevõimetuse küsimust kohus ei arutaks. Füüsilisest isikust võlgniku suhtes ei kehti kohtu kohustus igal juhul tegeleda isiku maksejõuetuse küsimusega. Käesoleval ajal on võlgnik teatanud, et ta soovib avalduse tagasi võtta ja
lg.1, § 423 lg.1 p.2 järgi loeb kohus, et avaldaja on avalduse tagasi võnud ja avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg.1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga … samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Sama kehtib ka hagita menetluse kohta. Võlgnik on arusaadavalt selgitanud avalduse tagasi võtmise põhjuseid.
Asjas on menetluskuluks võlgniku poolt tasutud riigilõiv 10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.