Obsah (8)

§ 184§ 182§ 116§ 169§ 62§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-18-374 23. märts 2018 Juhan Siider J. T.e kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 eur

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 6-3/1086-1 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Karistus pöörati täitmisele
4. novembril 2017 ning karistuse täitmine lõppes
5. novembril
6. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus välja mõista hüvitise 500 eurot, kuna talle ei võimaldatud kartseris kasutada päevasel ajal madratsit, mida ta vajas seljatrauma tõttu. Sellega kahjustas vangla taotleja tervist ning alandas tema inimväärikust.
7. Viru Vangla
8. jaanuari
9. a otsusega nr 6-16/152-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei nähtu, et Viru Vangla oleks kaebaja tervist kahjustanud ja tema väärikust alandanud. Viru Vangla meditsiiniosakond on kaebaja seljatraumast teadlik ning on hinnanud, kas kaebaja tervislik seisund tingib madratsi väljastamise vajaduse ka päevasel ajal. Vangla arst ei ole madratsi väljastamist vajalikuks pidanud. Isiku seljavalude leevendamiseks on isikul soovitatav lamada pigem kõval pinnal. Kaebaja enda tegevus mõjutab oluliselt seljavalude ilmnemist või ennetamist.
10. Kaebaja esitas
11. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 euro hüvitamiseks seoses kaebaja tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega Viru Vanglas. Kaebaja märgib, et seljatrauma tõttu vajas ta kartserisse paigutamise ajal ööpäevaringselt madratsit, mida aga ei võimaldatud ning sellega tekitati talle kahju. Kaebaja ei vaidlusta selles asjas kartserisse paigutamise õiguspärasust.
12. Justiitsministri
13. novembri
14. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 p-st 1, mis näeb kartserikambri sisustuse ühe elemendina ette päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, tuleneb, et päevasel ajal ei ole voodivarustust kartserikaristust kandvale isikule ette nähtud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-12-647 ja
17. oktoobri
18. a otsus asjas nr 3-17-423). Kambris voodivarustuse säilitamine päevaseks ajaks on siiski erandina lubatud, näiteks kui isiku tervislik seisund eeldab voodivarustuse kasutamist ka päeval. 5.

§ 169

lg 1 kohaselt võib lihtmenetluses kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses. Kohus järgib Viru Vangla

1. jaanuari
2. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/152-2 (tl 17-18) toodud põhjendusi. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule arvestatavaid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata.
3. Kohus peab vajalikuks märkida, et asja materjalidest nähtuvalt on vangla arst hinnanud kaebaja tervislikku seisundit ning madratsi väljastamist kaalunud, kuid leidnud, et isiku tervisliku seisundi andmeid aluseks võttes puudus kaebajal vajadus madratsi ööpäevaringseks kasutamiseks lühiajalise (7 päeva) kartserikaristuse kandmise ajal, piisav on valuravi. Kohtul puudub alus kahelda vangla seisukohas, et kõval asemel lamamine on kaebajale seljavalu vähendamiseks soovitatav. Halduskohtud on varasemas praktikas hinnanud kaebaja terviseprobleemide ulatust esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a määrus haldusasjas nr 3-17-2049) ning asunud seisukohale, et isiku tervislik seisund ei ole selline, mis ei võimaldaks isikul lühiajaliselt kergemaid majandustöid teha ning leidnud, et esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamiseks ei ole vajadust. Ka nimetatud asjaolu ei kinnita, et kaebaja tervislik seisund on selline, mis tingiks 2 kartserikambrisse päevaseks ajaks madratsi väljastamise vajaduse. Arvestades kaebaja kantud kartserikaristuse lühikest pikkust, ei saa ka kartserikaristuse kandmise aeg iseseisvalt tingida päevaseks ajaks madratsi väljastamise vajadust ega selle väljastamata jätmine tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse §-s 9 sätestatud hüvitatavat tervisekahju. Kohus on seisukohal, et kartseris päevasel ajal madratsi puudumisega ei põhjustatud kaebajale rohkem kannatusi kui vangistusega paratamatult kaasnevad ebamugavused. Ka õiguskantsler on asunud praktikas seisukohale, et lühiajalise kartserikaristuse kohaldamise korral ei riiva päevasel ajal voodivarustuse puudumine intensiivselt kinnipeetava õigusi (õiguskantsleri
6. oktoobri
7. a kiri nt 7-4/151309/1604193 - tl 43). 7.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

§ 62

lg 3 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud. Kohus tagastab kaebajale kaebuse lisana 5 esitatud kaks uudiste väljavõtet, kuna need tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ega seondu käesoleva vaidluse esemega. Nimetatud tõenditega ei saa tõendada käesoleva asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. 8. Tulenevalt

§ 108lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

9.

§ 175

lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3