← Eesti

2-15-14081/73

Obsah (10)§ 436§ 29§ 230§ 231§ 445§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-14081 Tsiviilasi XXX hagi

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: - Poolte abielu sõlmiti 16.07.1999 ja poolte abielu lahutati 03.12.
  2. - Ühisvara hulka kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa. - Poolte ühiseks kohustuseks AS-i Swedbank ees oli laenukohustus 121 057,03 eurot. - Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn müüdi täitemenetluses. - Korteriomandi müügist saadud rahast tasuti laenukohustus AS-i Swedbank ees ja järgi jäi raha 5213,93 euro suuruses summas. - 03.12.2012 sõlmisid pooled lepingu ühisvara jagamiseks. - Jagatavaks varaks oli lepingu kohaselt osalus LVI-Nordplus OÜ-s ja Osaühingus EurEst Ehitus. - Vastavalt lepingule jäi osalus LVI-Nordplus OÜ-s ja Osaühingus EurEst Ehitus XXXlahusvaraks. - Vastavalt lepingule kohustus XXX maksma XXX hüvitisena 60 000 eurot hiljemalt 31.12.
  3. - 2014 septembris maksis kostja hagejale 15 000 eurot, rohkem ei ole kostja hagejale 03.12.2012 lepingu alusel maksnud. 5

(12)2-15-14081
  1. Vaidlus on järgmiste põhiliste asjaolude üle ja tuvastamist vajavad järgmised asjaolud: Kas 03.12.2012 lepingu alusel hageja poolt nõutud summa hõlmas ainult osaluse eest makstavat summat või oli kokkuleppe tingimuseks ka ülejäänud ühisvara osas kostja kasuks lepingu sõlmimine. Juhul kui, siis kas see hõlmas ka kinnisvara. - Kas osaluste väärtuseks oli 03.12.2012 lepingus märgitud 60 000 eurot või LVINordplus OÜ puhul 2508 eurot ja Osaühingu EurEst Ehitus puhul 2 556 eurot. - Kas kompensatsiooni nõudmine kostjalt summas 60 000 eurot on heade kommete vastane ja seega tühine. - Kas ühisvara hulka kuuluvat korteriomandit asukohaga XXX, saab jagada hageja soovitud viisil. - Kas korteriomandi asukohaga XXX, väärtus on hageja väidetud 15 000 eurot. Hageja 45 000 euro tasumise nõue
  2. Hageja nõuab kostjalt 45 000 euro tasumist tulenevalt poolte vahel 03.12.2012 sõlmitud lepingust.
  3. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on hageja nõude näol tegemist raha maksmise kohustamise nõudega, seega on hageja nõue lahendatav VÕS § 108 lg 1 alusel. Rahalise kohustuse täitmist saab alati nõuda, selles osas ei ole seaduses reservatsioone ette nähtud. Ainuke eeldus VÕS § 108 lg 1 alusel nõude esitamiseks on asjaolu, et raha maksmise kohustust on rikutud. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal oli 03.12.2012 lepingu alusel kohustus tasuda hagejale 60 000 eurot ja kas kostja on kohustust rikkunud.
  4. Kohtule esitatud 03.12.2012 Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu, kokkulepe elatise maksmise kohta ja asjaõiguslepingu (03.12.2012 leping) punktis 2.1 on märgitud lepingu esemeks poolte varaühisuse kestel omandatud LVI-Nordplus OÜ 2508 euro nimiväärtusega osa ja Osaühingu EurEst Ehitus 2556 euro nimiväärtusega osa. 03.12.2012 lepingus punktis 3.1 on pooled kokku leppinud nimetatud ühisvara jagamise selliselt, et LVINordplus OÜ 2508 euro nimiväärtusega osa ja Osaühingu EurEst Ehitus 2556 euro nimiväärtusega osa jääb kostja lahusvaraks. Punktis 3.
  5. avaldavad pooled, et LVINordplus OÜ osa väärtuseks on 2508 eurot ja Osaühingu EurEst Ehitus osa väärtuseks on 2556 eurot. Punktis 3.
  6. on pooled kokku leppinud, et kostja tasub oma lahusvara arvelt hagejale kompensatsiooni summas 60 000 eurot. Punktis 3.
  7. on pooled kokku leppinud, et kompensatsiooni summa kohustub kostja tasuma hageja kontole hiljemalt 31.12.2014 (I kd tl 4-11). Kostja väitel on osa väärtuseks LVI-Nordplus OÜ-s 2508 eurot ja Osaühingus EurEst Ehitus 2 556 eurot ning 60 000 euro maksmine ei olnud kokku lepitud ainult osaühingu osade eest.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 4 kohaselt juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul saab lepingu punktidest 3.2 ja 3.3 teha järelduse, et pooled pidasid lepingu punktis 3.2 märgitud osade väärtuse all silmas osade nimiväärtust. 03.12.2012 lepingu punkte 3.2 ja 3.3 koos käsitledes, ei saa punktis 3.3 märgitust teha teistsugust järeldust kui et 60 000 euro suurune kompensatsioon oli ette nähtud osaühingute osade eest. Lepingus puudub igasugune viide sellele, et pooled oleksid 60 000 euro suuruse 6

(12)2-15-14081 kompensatsiooni all mõelnud millegi muu kui osade väärtuse kompenseerimist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest saaks poolte teistsugust tahet järeldada. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et 60 000 eurot osaühingu osade eest oleks ilmselgelt ebaõiglane ja ei vastaks osade tegelikule väärtusele. Kostja väitel on 60 000 euro suuruse kompensatsiooni puhul tegemist ebaõiglaselt suure kompensatsiooniga arvestades, et osade väärtus kokku oli 5064 eurot. Kohtu hinnangul on pooled kompensatsiooni suuruses omavahel kokku leppinud ja kohtul puudub alus järelduseks, et pooled ei pidanud 60 000 euro suuruse summa puhul silmas osade väärtuse kompenseerimist. 21. Kostja väitel lubas hageja loobuda muust ühisvarast hiljemalt 31.12.2014 ning juhul kui kostja oleks kinnisvara saanud enda ainuomandisse oleks kostja tasunud ka hüvitise. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012 lepingu alusel 60 000 euro tasumist ja kostjal on kohustus summa tasuda. Kohtu hinnangul ei sisaldu kostja väidetud kokkulepe 03.12.2012 sõlmitud lepingus. Kostja väitel oli tegemist suusõnalise kokkuleppega.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus selgitas kostjale eelmenetluses, et kostja peab oma väidet suusõnalise kokkuleppe olemasolu kohta tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Seega kohus ei saa kostja väidet suulise kokkuleppe olemasolu kohta tõendatuks lugeda.

  1. Kohtul puudub alus järeldada ka seda, et tegemist oleks heade kommete vastase ja seetõttu tühise tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 03.12.2012 leping oleks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või oleks vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelkõige võiks antud juhul selliseks olukorraks olla osade tegeliku väärtuse ja kostjalt nõutava kompensatsiooni ebaõiglaselt suur erinevus. Kohtule on esitatud Osaühingu EurEst Ehitus 2012.a majandusaasta aruanne (II kd tl 110-123), millest nähtub, et osaühingu osakapitali nimiväärtus on 2556 eurot. Kohtu hinnangul ei saa osaühingu nimiväärtusest otseselt tuletada selle osaühingu tegelikku väärtust. Osaühingu EurEst Ehitus 2012.a majandusaasta aruandest osaühingu tegelikku väärtust ei nähtu ja nimetatud tõend ei tõenda asjaolu, et osaühingu tegelik väärtus oleks piirdunud 2556 euroga. LVI-Nordplus OÜ osas ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012 lepingu punkti 3.
  3. täitmist ja kohus rahuldab hageja nõude tasumata osa ulatuses, so summas 45 000 eurot. Hageja ühisvara jagamise nõue 7

(12)2-15-14081
  1. Kuna ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates
  2. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.
  3. Seega lõppes poolte varaühisus 03.12.
  5. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad varaühisuse lõppedes abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.
  6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa. Pooled on 03.12.2012 lepinguga jaganud ära LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa. Samuti pole vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn müüdi täitemenetluses ning sellest saadud rahaliste vahendite arvel tasuti laenukohustus AS-i Swedbank ees ja järgi jäi raha 5213,93 euro suuruses summas. Seega kuulub poolte vahel jagamisele ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga XXX ja rahalised vahendid summas 5213,93 eurot.
  7. Hageja soovib ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX jagamist selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot.
  8. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-38-14,
  9. aprilli
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15).
  11. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja on vaielnud vastu hageja nõudele jagada korteriomand asukohaga XXX, hageja pakutud viisil.
  12. Ühisvara jagamise viisidele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid ja samu põhimõtteid, mis kaasomandi lõpetamise kohta. Riigikohus on 10.mai 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 punktis 13 märkinud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Lisaks märkis Riigikohus nimetatud otsuses, et kohus peab selgitama, kas pool on huvitatud eseme omandamisest, kui palju on kostja valmis korteri endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab hageja osale korteri väärtusest. Kostja vastas 30.05.2017, et ta ei ole huvitatud korteriomandi asukohaga XXX, omandamisest. 8
(12)2-15-14081 Kostja pole nimetatud korteri eest nõus tasuma rohkem kui 2000 eurot. Riigikohus viitas tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 tehtud lahendi punktis 13 ka sellele, et kui teine pool on huvitatud vara omandamisest, saab kaaluda selle eest välja mõistetava hüvitise suurust. Antud juhul ei ole kostja huvitatud korteri omandamisest, mistõttu kohtul puudub vajadus kaaluda, kas 2000 eurot nimetatud korteri eest on kohane hüvitis. Eeltoodust tulenevalt ei ole ühisvara jagamine korteriomandi aadressil XXX osas hageja soovitud viisil võimalik. Hageja ei ole nõudnud ühisvaraks oleva korteri jagamist muul viisil. Seega jätab kohus hageja nõude jagada ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX jagamist selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot, rahuldamata.
  1. Hageja soovib ühisvaraks oleva kohtutäituri deposiidis hoiustatud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha summas 5213,93 eurot jagamist poolte vahel võrdsetes osades. Kostja pole vastu vaielnud hageja nõudele, kuidas jagada täitemenetluses korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha 5213,93 eurot.
  2. Kohtule esitatud 07.07.2016 Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjas nr 022/2015/7225; 7243 koostatud kordusenampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber 18405701, katastritunnus 78402:203:3812, 145 000 euro suuruse müügihinnaga (III kd tl 122128). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomandi müügist saadud rahast on pärast sissenõudja nõude rahuldamist jäänud poolte ühisvarasse rahalised vahendid summas 5213,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude jagada ühisvaraks olev 5213,93 eurot poolte vahel võrdsetes osades selliselt, et hagejale kuulub üleandmisele 2606,96 eurot ja kostjale 2606,96 eurot.
  3. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ühisvaraks oleva 5213,93 euro jagamise osas ja 45 000 euro väljamõistmise osas ning jättis rahuldamata hageja nõude korteriomand XXX jagamise osas, ei saa kohus rahuldada hageja alternatiivset nõuet, mille kohaselt hageja soovis lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, korteriomand XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa koos poolte laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.
  4. Hageja soovib kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle hoiustamisel on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa, maksta hagejale välja 2606,96 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Samas ei saa olla tegemist otsuse täitmise ja korraga, millega kohustataks menetlusosaliseks mitteolevat isikut mingiks teoks. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks ja temal kohustusi käesoleva otsusega panna ei saa.

§ 445lg 1 eesmärgiks on poole vastu esitatud nõude rahuldamisel otsuse täitmise korraldamine ja selle lihtsustamine. 9

(12)2-15-14081 Kohus märgib, et pooltel on käesoleva otsuse jõustumisel otsuse alusel võimalus nõuda neile kuuluva rahasumma välja maksmist kohtutäiturilt.
  1. Tulenevalt hageja nõude rahuldamisest XXX, Tallinn asuva korteriomandi müügist saadud raha osas, ei pea kohus vajalikuks hinnata kohtule esitatud järgmisi tõendeid: laenulepingu nr 11-059039-EV Lisa (II kd tl 17-20), 19.02.2016 täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (II kd tl 24-26), 19.02.2016 täitetoimingust teatamise teade (II kd tl 27), 18.02.2016 kinnisasja arestimise akt (II kd tl 28-34), väljavõte XXX Swedbank kontolt (II kd tl 91-94), 02.05.2016 otsus täiteasjas nr 022/2015/7243 (II kd tl 95-97), Swedbank AS teatis laenujäägi suuruse kohta (II kd tl 98), poolte vaheline e-kirjavahetus (II kd tl 99-101), 09.05.2016 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (II kd tl 108-109), väljavõte internetiportaali City24 lehelt (III kd tl 13-109), kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus (III kd tl 119-121).
  2. Tulenevalt hageja nõude rahuldamata jätmisest XXX asuva korteri jagamise nõude osas, ei pea kohus vajalikuks hinnata kohtule esitatud järgmisi tõendeid: 28.09.2016 täitekulu väljamõistmise otsus (III kd tl 114), 28.09.2016 täitetoimingust teatamise teade (III kd tl 115116), 17.12.2015 kinnisasja arestimise akt (III kd tl 129-131), 06.04.2017 täitetoimingust teatamise teade (III kd tl 183), 06.04.2017 vara ümberhindamise akt (III kd tl 184), hageja avaldus kohtutäiturile enampakkumise lõpetamiseks (III kd tl 187-188) ja kohtutäituri vastus avaldusele (III kd tl 189). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 45 000 euro väljamaksmiseks kohustamiseks, kuid jättis 50% ulatuses hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamata, leiab kohus, et kooskõlas

§ 163

lg 1 kuulub kostja poolt kandmisele 75% menetluskuludest ja hageja poolt 25% menetluskuludest.

  1. Hageja esitas menetluskulude nimekirjas menetluskulud kokku summas 3840 eurot, millest riigilõiv moodustab 1200 eurot ja õigusabikulud moodustavad 2640 eurot.
  2. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid palub kostja menetluskulud kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal. 40.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

41.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 42. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on kasutanud esindaja õigusabi järgmiselt: Asja materjalidega tutvumine 1 tund 21.03.2016 arvamuse esitamine - 1 tund 08.04.2016 hagiavalduse esitamine - 3 tundi 18.04.2016 arvamuse esitamine - 0,5 tundi 06.05.2016 kostja vastuse õiguslik analüüs - 0,5 tundi 10

(12)2-15-14081 12.05.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi 03.06.2016 kompromissettepaneku esitamine - 0,5 tundi 10.06.2016 arvamuse kostja seisukoha kohta esitamine - 2 tundi 16.06.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi 31.08.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi 28.10.2016 kohtuistung - 2 tundi 22.11.2016 seisukoha koostamine - 3 tundi 09.12.2016 arvamuse esitamine - 0,5 tundi 22.12.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi 16.03.2017 taotluse esitamine - 0,5 tundi 18.04.2017 hagiavalduse täienduse esitamine - 4 tundi 30.05.2017 kostja menetluskulude õiguslik analüüs - 0,5 tundi. 16.06.2017 hageja seisukoha esitamine - 1 tund Kokku seega 22 tundi.
  1. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21112-11). Kohus leiab, et hageja poolt märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.
  2. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele kulutatud aja põhjendatust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu ei ole põhjendatud 18.04.2017 hagiavalduse täienduse koostamiseks 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks antud toimingu puhul on 2 tundi, kuna valdavalt koosneb dokument hageja poolt juba varasemates dokumentides esitatud seisukohtadest. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud ülejäänud menetlustoimingute teostamiseks kulutatud aeg on põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetlustoimingutele kulutatud ajahulgaks 20 tundi.
  3. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks (so 120 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kuna tegemist on advokaadiga , kuid lähtudes käesoleva asja vähesest tõenduslikust keerukusest võib hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 2400 eurot (20 x 100 + käibemaks = 2400). 46. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 3600 eurot (1200 + 2400). 11

(12)2-15-14081
  1. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on kasutanud esindaja õigusabi järgmiselt: 31.08.2016 kostja seisukohtade koostamine (põhjendatud kulu koos materjalidega tutvumisega 1,5 tundi) 28.10.2016 kohtuistungil osalemine ja kohtuistungiks ettevalmistumine (2 tundi kohtuistung ja põhjendatud kulu ettevalmistamiseks 1 tund) 28.11.2016 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 1 tund) 22.12.2016 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi) 20.04.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi) 10.05.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi) 30.05.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi) Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 7,5 tundi.
  2. Kohus leiab, et samadel põhjustel nagu hageja esindaja puhul on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks samuti 100 eurot, millele lisandub käibemaks (so 120 eurot koos käibemaksuga).
  3. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud kokku summas 900 eurot (7,5 x 100 + käibemaks = 900). Kohus määrab kostja menetluskuludena kindlaks 900 eurot.
  4. Kuna kohus määras jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hageja menetluskuludest 2700 eurot ja hageja poolt kostjale hüvitamisele 225 eurot.
  5. Kohus tasaarvestab

§ 445lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded.

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 2475 eurot (2700 – 225 = 2475). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.