← Eesti

2-17-11475/15

Obsah (5)§ 173§ 168§ 177§ 217§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018.a Tallinn, Tõnismägi 5A Tsiviilasja number 2-17-11475 Tsiv

) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-17-11475. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Juhindudes

§ 168lg-st 4 tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

6.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 6,5 tundi, mille eest kostja vastavalt kliendilepingule tasub tunnitasu alusel hinnaga 130 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Lepingulise esindaja poolt on teostatud järgmised toimingud: materjalide analüüs 1,4 tundi, nõupidamine kliendiga 1 tund, hagivastuse koostamine 2,6 tundi, kohtuistungiks valmistumine 1 tund ja istungil osalemine 0,5 tundi. 7. Kohus on seisukohal, et asja materjalidest nähtuvalt esindas lepinguline esindaja kohtus hooneühistut ASULA-1, mitte eraisikut Allan Meltsast.

§ 217

tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on menetlusosalise vaba valik, kas ta kasutab esindajat või mitte ning kohtusse pöördumisel tuleb hagejal arvestada ka võimalike menetluskuludega.

  1. Kohus tutvunud asjas koostatud menetlusdokumentidega, leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Advokaadi tunnitasu 130 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1014 eurot (käibemaksuga).
  2. Kohus ei nõustu hageja väitega, et XXX tasus riigilõivu hageja eest ilma tema nõusolekuta ja/või teadmiseta. Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadud vastusest nähtub, et 12.09.2017 on hageja eest tasunud riigilõivu eraisik XXX(isikukood 36911160251) arvelduskontolt EE
  3. Maksekorralduse selgitusse on märgitud „XXX tasun riigilõivu Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number 2-17-11475 XXX eest“. Maksekorralduse selgitus sisaldab kõiki andmeid, mida kohus märkis oma 31.08.2017 puuduste kõrvaldamise määruses. Nimetatud kohtumäärus on kätte toimetatud 01.09.2017 hageja esindajale Artur Politanovile, kes on 21.12.2017 kohtumäärusega menetlusest kõrvaldatud. Kostjale hooneühistu ASULA-1 on nimetatud dokument nähtavaks tehtud ligi 2,5 kuud hiljem, so 21.12.2017 asja menetlusse võtmisel. Seega kolmas isik XXX ei saanud ilma hageja või tema esindaja nõusoleku või teadmiseta teha ülekannet, milles kajastuvad nii kohtumaja nimetus, tsiviilasja number kui kas tasutava summa suurus. Kas riigilõivu tasus hageja isiklikult või seda tasus keegi teine hageja eest, ei oma asja menetlusse võtmisel tähtsust.
  4. Tulenevalt

§ 4

lõikest 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise. 19.06.2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt on vastuvõetud 5 otsust. Hageja poolt 25.05.2018 menetlusdokumendile lisatud Allan Meltsase 16.08.2017 kiri puudutab ainult ühte vastuvõetud otsust (so põhikirja muutmine), mida ei olnud koosoleku kutsesse märgitud. Ülejäänud osas kinnitab Allan Meltsas, et vastuvõetud otsused on õiguspärased (tlk 81). Kuna hageja palus kohtul tunnistada terve 19.06.2017 otsus kehtetuks või alternatiivselt tühiseks, siis ei oma tähtsust, et ühe punkti osas kostja tunnistas oma eksimust ja loobus kandeavalduse tegemisest. Kohus leiab, et hageja oleks ise saanud vältida selle ühe punkti osas menetluskulude teket, muutes õigeaegselt nimetatud asjaolu teadasaamisel oma hagiavalduses esitatud nõuet. 11. Hageja eest tasus 12.09.2017 hagiavalduse esitamisel riigilõivu XXX summas 300 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv 300 / 2 = 150 eurot tagastamisele hooneühistu ASULA-1 arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.