Obsah (8)

§ 102§ 31§ 1§ 22§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3618 Tsiviilasi XXX avaldus pankroti

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. mail 2018 kell 14.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku XXX esitama hiljemalt
5. mail 2018.a pankrotihaldurile Jaanus Rohtla täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku XXX kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud XXX esitas 07.03.
12. a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik XXX esitas oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mille põhjuseks on üle jõu käiv laenukoormus. Laen oli võetud koos elukaaslasega perele eluaseme soetamiseks aastal 2008, ehk ajal, mil laene anti ja võeti suhteliselt kergekäeliselt, samuti on kõnealuste laenuvõtjate suutlikkus laenu teenindada praeguseks oluliselt muutunud ja laen on osutunud üle jõu käivaks, vähemalt selles osas mis on teada XXX’i kohta. Võlgnik töötab lasteaiakasvatajana brutopalgaga 997 eurot kuus ning oma palgast ta täitemenetluses kohustust täidab, kuid on selge, et ainuüksi töötasu arvelt sedavõrd suurt nõuet täielikult rahuldada ei ole võimalik. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Kuna võlgnikule endale on ettenähtud elatusmiinimum, käesoleval ajal miinimumpalga ulatuses summas 500 eurot, mida arestida ei ole võimalik, sellele lisandub 1/3 miinimutasust alaealise lapse kasuks ja samuti ei kuulu arestimisele võimalikud sotsiaaltoetused, siis võib pankroti väljakuulutamise järgselt kujuneda olukord selliseks, et töötasu praktiliselt menetluses arestida ei ole võimalik, või on seda võimalik teha väga väikeses ulatuses. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduvate täiendavate rahaliste allikate puudumise tõttu hetkel ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks kõnealust võlga vähemalt hetkel ja lähitulevikus tasuda. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku vähemalt summas 141 490,09 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees: 2 Era Liisingu Inkassoteenused AS 1 351,74 eurot, Danske Bank AS Eesti filiaal 122 578,34 eurot, täituritasud 17 560,01 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on XXX’i suhtes menetluses olevaid täitemenetlusi kaks. Võlgnikul muid kohustusi ei ole, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees puuduvad. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara täielikult puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu ega ole kunagi kuulunud. Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr EE332200221012984265 mille jääk on 0 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaalis omas võlgnik arvelduskontot nr EE
13. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on laenukohustuste muutumine üle jõu käivaks ehk pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda sissetulekute reaalse suurusega, samuti asjaolu, et võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XXX’i pankrot

§ 31lg 1 alusel.

Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 141 490,09 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud 3 andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4