← Eesti

2-16-123254/11

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-16-123254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nord Collect OÜ omandas nõude XXX vastu summas 958,00 eurot. Nõude loovutamise aluseks on Ziip OÜ ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr

  1. Ziip OÜ ja XXX sõlmisid interneti vahendusel 11.11.2013 lepingu nr
  2. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 11.11.2013 esitas kostja laenutaotluse 300,00 euro saamiseks 90-ks päevaks intressiga 72,00 eurot laenu perioodiks. Kostja on varasemalt käinud enda isikut tuvastamas ja esialgne võlausaldaja on kostja isiku tuvastanud vastavalt laenulepingu punkti 3.3.4 järgi. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud eposti teel täiendavalt laenutingimused, et kostja tutvuks veel kord laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Ziip OÜ rahuldas kostja poolt esitatud taotluse ja Ziip OÜ kandis 11.11.2013 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300,00 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma 300,00 eurot ja intressi 72,00 eurot tasuma hiljemalt 09.02.
  3. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat 2 2-16-123254 kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 580,00 eurot, millest laenu põhiosa summas 300,00 eurot, laenu intress summas 72,00 eurot, viivis summas 191,88 eurot, võla sissenõudmise kulud 16,12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuni põhinõude summa 300,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta ksotja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 245,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenhtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-16-123254

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. XXXl tuleb käesolevast kohtuotsusest tulenevad rahalised kohustused tasuda Nord Collect OÜ arveldusarvele nr EE201010220111768014, märkides selgitusena XXX, XXX, 2-16-123254 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.