Obsah (4)

§ 1§ 29§ 2§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2720 Tsiviilasi Kama ja Kilu OÜ

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. OÜ Kama ja Kilu juhatuse liige Siiri Lehtmets esitas Harju Maakohtule avalduse OÜ Kama ja Kilu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku bilansis kajastatud vara summas 14 807.91 euro väärtuses on üle antud kolmandale isikule koos kohustusega täita üürilepingust tekkinud võlgnevus kokku umbes 8 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei vasta võlgniku bilansis kajastatud vara väärtus selle turuväärtusele. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 63 001.27 euro väärtuses. Täitmata kohustused on põhiliselt võetud laenud, mida võlgnik tagastada pole suutnud, suurimaks võlausaldajaks on AS Swedbank, kelle laenulepingust tuleneva nõude suuruseks on 29 537.12 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub majandustegevus, varad ja 3 2-18-2720 väljavaated tegevuse jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuseks asjaolud, et võlgniku müük ei kasvanud planeeritud mahus, vaid vähenes, ka võlausaldajaga ei saavutatud kokkulepet, mis võimaldanuks ekspordipotentsiaaliga tooteid välismaale müüa. Müügimahud vähenesid igakuiselt, mil paistis, et jooksvaid sissetulekuid enam ei tule. Jaanuariks

1. a oli selge, et puuduvad likviidsed varad võlgnevuste katteks. Ettevõte sattus raskustesse, kuna tekkisid ületamatud vastuolud endise töötaja ja ettevõtte asutajaga. Toidumuuseumi kontseptsioon, mis põhines turistide teenindamisel, kahjuks üldse ei käivitunud. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt vajavad võlgniku maksejõuetuse põhjused täiendavat analüüsi edaspidises pankrotimenetluses, kuid esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud ja läbimõtlematu äriplaan. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud ja läbimõtlemata äriplaan, kohtu hinnangul viis see asjaolu võlgniku osanike ja töötajate vaheliste lahkarvamusteni, mis ei võimaldanud makseraskuseid ületada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumine, samuti planeerimiskohustuse rikkumine, millele viitab ebaõnnestunud äriplaan ja võlgniku majandustegevuse ebapiisav korraldamine. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 p 1-3 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast 4 2-18-2720 maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Võlgniku 01.01.2017 bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne 13 044.49 eurot (tl 25), seisuga 31.05.2017 oli võlgniku omakapital 1 175.98 eurot (tl 47), millega see ei vastanud ÄS § 136 nõuetele. Kuigi seisuga 30.06.2017 on omakapital muutunud positiivseks, on
2. a I poolaasta majandustegevuse tulemuseks olnud kahjum 15 843.53 eurot, millele lisandub eelmiste perioodide kahjum summas 15 44.19 eurot (tl 25). Pankrotiavaldusele lisatud tasumata klientide ostuarvete nimekirja kohaselt oli võlgnikul üle tähtaja tasumata arveid kokku summas 11 000.86 eurot (tl 23-24). Võlgniku majanduslik seisund ei paranenud
3. a II poolaasta jooksul, vaid makseraskused olid süveneva iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt oli võlgniku juhatuse liikmetel ÄS § 171 lg 2 p 1 tulenev kohustus osanike koosoleku kokkukutsumiseks, et osanikud saaksid vastu võtta ÄS § 176 punktides 1-3 sätestatud otsuse võlgniku maksevõime parandamiseks või pankrotiavalduse esitamiseks. Kohtul puudub informatsioon selle kohta, kas osanike koosolek on eelviidatud alustel kokku kutsutud ja millise otsuse osanikud vastu võtsid. Olenemata asjaolust, kas ja millise otsuse võlgniku osanikud vastu võtsid, oli võlgniku juhatuse liikmetel ÄS § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 tulenevalt kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud ÄS § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna pankrotiavaldus ei ole esitatud ÄS § 180 lg 51 ettenähtud tähtaja jooksul, millele viitab asjaolu, et võlgnikul puudus pankrotiavalduse esitamise hetkel vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja täita võlausaldajate nõudeid.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Kama ja Kilu OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul Kama ja Kilu OÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Kama ja Kilu OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5