) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
lg 1 punkt 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
lg 1 p 10 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet.
lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avalduse kohaselt on Tallinna notar Ants Ainson´i poolt 06.03.2018 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt Xxx´i (isikukood xxx, surnud 05.01.2018) pärijaks tema tütretütar Xxx (tl 5-6). Pärandvara hulka kuulus pärandaja Swedbank AS-i arvelduskontol olev rahasumma ja ½ kaasomandi osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga, Xxx100 % maatulundusmaa (tl 3, 17). Avaldajad soovivad kohtu nõusolekut kinnistu registriosa nr xxx kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, asukohaga, Xxx. Nimetatud kinnistu reaalosadeks jagamine on reaalselt võimalik (tl 18). Mööda kinnistut jookseb kraav ning soov oleks kinnistute üheks piiriks seada nimetatud kraav. Kinnistul asuvad 2 elamut, veiselaut, kaev ja majandushoone. Kaev jääks kinnistu reaalosadeks jagamisel mõlema kinnistu piirile, millele juurdepääs oleks mõlemalt kinnistult. Kinnistute piiriks jääks kraav ja sellega paralleelselt jooksev sissesõidutee. 1 elamu, veiselaut ja majandushoone jääksid reaalosadeks jagamisel ühele kinnistule ja teine elamu jääks teisele kinnistule (puudutatud isikule). Piir jookseks kahe elamu vahelt läbi. Kinnistule on seatud suuline kasutuskokkulepe, mille kohaselt kasutab kinnistu üks kaasomanik elamut, veiselauta ja majandushoonet ning teine kinnistu omanik vaid ühte elamut. Kraavist paremale jääv ala kuulub suulise kasutuskokkulepe kohaselt puudutatud isikule ning vasakpoolne ala teisele kaasomanikule. Avaldaja palus anda nõusolek kinnistu registriosa nr xxx kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, asukohaga, Xxx. 2 2-18-3710 13.04.2018 täpsustasid avaldajad avaldust ja märkisid, et avaldajad on loobunud nõudest pärandaja Xxx´i Swedbank AS-i arvelduskontol oleva raha ülekandmiseks avaldaja avatavale arvelduskontole Swedbank AS-is ja selle konto käsutamiseks. Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et lapsevanemate taotletud tehingu tegemine on alaealise Xxx´i huvidest lähtuv ning sellest tulenevat anda lapsevanematele Xxx´ile ja Xxx´ile nõusolek alaealise Xxx´i nimel kinnistu registriosa nr xxx (asukohaga Xxx) reaalosadeks jagamise eesmärgil maakorraldustoimingute ja servituudi seadmise lepingute sõlmimiseks ning katastri ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Lapse esindaja leidis, et lapsevanemate otsus on mõistlik ning ei riku alaealise huve. Seega toetab lapse esindaja avaldust ning on seisukohal, et see ei ole alaealise huvidega vastuolus. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avalduse täiendustega ja nendele lisatud dokumentidega, Viimsi valla ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapsevanemad, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseksid lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Avalduse kohaselt sai Xxx oma vanaisalt Xxx´ilt pärandusena ½ kaasomandi osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga Xxx(100 % maatulundusmaa). Lapsevanemad soovivad kohtult nõusolekut kinnistu registriosa nr xxx kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.