← Eesti

1-16-4460/52

Obsah (13)§ 182§ 126§ 180§ 175§ 245§ 319§ 289§ 7§ 301§ 179§ 178§ 423§ 185

1-16-4460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2018 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-4460 (kohtueelses menetluses 14230111409)

§ 182

lg 3 alusel välja mõista Igor Stepukilt riigituludesse tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 943.32 eurot.

  1. Jätta tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 106.68 eurot riigi kanda.
  2. Asitõendid:  andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  metallist toru, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada X2le.

10. Igor Stepukilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulu 214.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 84.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 316.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.

11. Lähtudes

§ 245

lg 1 p 12 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu summas 2307.32 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 192.28 eurot ja viimasel

  1. kuul 192.24 eurot.
  2. Jätta kaitsekulu summas 1236.00 eurot riigi kanda. Menetluskulud ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700017069 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-4460“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 19.04.2018. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 19.04.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  3. Süüdistuse sisu 2 1.1 Igor Stepuki süüdistatakse selles, et tema 02.10.2014 kella 09.15 paiku aadressil xxxx asuva maja välisukse ees asuval trepil lõi X1it korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel X1 kukkus trepiastmetelt asfaldile ja lõi vastu asfalti paremalt poolt oma pea ära. Sellise tegevusega tekitas Igor Stepuk X1le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti tema, isikuna, kes on varem kasutanud vägivalda, 09.01.2015 umbes kella 19.30 ajal xxxx asuva maja esimese korruse fuajees, astus ligi X3le, tõmmates X3 varrukast, seejuures torkas korduvalt sõrmega vasaku käe õlale, mille tõttu tundis X3le füüsilist valu õla piirkonnas. Samuti tema, isikuna, kes on varem kasutanud vägivalda, 30.03.2015 kella 16.00 ajal xxxx asuva maja ühiskoridoris lõi rusikaga X2 näo vasakpoolsesse piirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Igor Stepuk X2le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani Igor Stepuk toime teise inimese löömise ja tervise kahjustamise, ehk valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Igor Stepuki selles, et tema 03.10.2014 umbes kella 08.10 ajal Igor Stepuk aadressil xxxx maja juures astus ligi X3le sõnadega: „Siin ei ole kaameraid ja kui sa mulle keldri võtmeid ei anna, siis peksan sind tugevamini kui X1it.“
  4. oktoobril 2014 xxxx oli X3 pealtnägija, kui Igor Stepuk ründas X1it ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Seepärast, kuuldes Igor Stepuki ähvardust enda aadressil, tundis X3 reaalset ohtu oma tervisele. Oma tegevusega Igor Stepuk, ähvardades tervise kahjustamisega teist inimest, kellel oli alust karta selle täideviimist, pani toime ähvardamise, see on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Prokurör loobus süüdistusest KarS § 120 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, mis on seotud X3 episoodidega. 1.3 Igor Stepuk tunnistab oma süüd 02.10.2014 episoodis. 30.03.2015 episoodis oma süüd ei tunnista.
  5. Kohtuotsuse põhjendused KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse korduvalt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Igor Stepukile heidetakse ette X1ile füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamist. 02.10.2014 kella 09.15 paiku aadressil xxxx asuva maja välisukse ees asuval trepil lõi Igor Stepuk X1it korduvalt rusikaga näopiirkonda. Löömise tagajärjel X1 kukkus trepiastmetelt asfaldile ja lõi vastu asfalti oma pea ära. Samuti heidetakse Igor Stepukile ette X2le füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamist. 30.03.2015 kella 16.00 ajal xxxx asuva maja ühiskoridoris lõi Igor Stepuk rusikaga X2d näo vasakpoolsesse piirkonda. 2.1 02.10.2014 episood (kannatanu X1) Kannatanu X1i sõnul oli ta 02.10.2014 xxxx majahaldur. 02.10.2014 hommikul kell 9 kohtus X1 elektri renoveerimistöid teostava firma esindajaga. Kannatanu kuulis kuidas Igor Stepuk rääkis midagi xxxx maja valvelauas olevate inimestega X3, X4 ja X5 nimelise mehega. Kannatanu läks välistrepist üles. Kannatanu sõnul tekkis tema ja Igor Stepuki vahel sõnavahetus majahaldamise teemal. Igor Stepuk tuli X1i poole ja ootamatult lõi teda kolm korda näo 3 piirkonda. Kannatanu sõnul ärkas ta maas, ei saanud aru mis juhtus, oli uimane. Kui ta toibus, siis toetas teda X
  6. Kannatanu helistas politseisse (I kd tl 112-115). Asitõendi vaatlusprotokollist, kus vaadeldi politsei lühinumbri 110 kõnesalvestust, nähtub, et X1 helistab 02.10.2014 kell 09.22 politsei lühinumbrile
  7. Ta teatab, et talle tuldi just kallale. Ründajaks nimetab Igor Stepuki (I kd tl 159-162). Seda, et Igor Stepuk lõi X1it, nägi tunnistaja X
  8. Tunnistaja sõnul kohtus ta 02.10.2014 kella 9 ajal xxxx maja juures X1iga. X1 läks trepikotta. Seal oli mitu inimest – vahitädi, veel üks naine ja tunnistaja viitas ka istungil süüdistatavale. Tekkis konflikt videokaamerate pärast ja tunnistaja nägi kuidas Igor Stepuk lõi kannatanut üks või kaks korda ning kannatanu kukkus trepist alla. Tunnistaja sõnul oli kannatanu teadvusel (II kd tl 59-59p). Tunnistajana üle kuulatud X3 sõnul 02.10.2014 rääkisid X1 ja Igor Stepuk midagi kaameratest. Stepuk tõstis käe X1 peale, tema karjus „ai-ai“. Tunnistaja kuulis, et keegi nagu kukkus ja kui ta väljus, siis nägi maas X1t, 4-5m kaugusel autode juures. Tunnistaja kutsus kiirabi, kuna kannatanul oli pea katki löödud (I kd tl 115p-116p). Tunnistaja X4 ei näinud, kuidas Igor Stepuk lõi kannatanut. Kuid tema ütlustest nähtub, et ta vestles X3ga valvuriputkas ja sinna tuli Igor Stepuk. Vahetult pärast rünnet väljus tunnistaja ja nägi X1it maas lamamas. Tunnistaja läks X1i juurde, pani käe talle pea alla, nägi verd. X1 oli tunnistaja sõnul teadvuseta u 4-5 minutit (I kd tl 123p-124). Asitõendina on vaadeldud xxxx asuva KÜ xxxx videovalvesüsteemi salvestust 02.10.2014 kella 09.09.51 kuni kella 09.58.
  9. Videosalvestustelt näeb kuidas Igor Stepuk lööb X1it kolm korda näkku, peale mida kannatanu kukub asfaldile (II kd tl 8-38). Igor Stepuk tunnistab, et lõi välisukse trepimademel X1it pähe. Igor Stepuk selgitas, et X1 solvas teda – sõimas tema tütart ja lapselapsi terrorostideks ja tšihhadistideks (I kd tl 117-117p). Et taoline solvamine oleks aset leidnud, seda ei kinnita ei kannatanu ega ükski tunnistaja. Kannatanu X1i vigastused on kajastatud isiku läbivaatuse protokollis. Protokolli kohaselt esinesid X1il järgmised vigastused: paremal pool otsmikul u 3 cm suurune marrastus ja u 1 cm suurune marrastus, vasak põsepiirkond on paistes (I kd tl 151-153). Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati meditsiinidokumentide andmetel X1il 02.10.2014-26.01.2015 järgmised tervisekahjustused: peaajuvapustus, nahamarrastused oimul paremal pool, nahaalune verevalum vasakul põsel, nahamarrastus vasakul puusal, alalõuanikastus ja -venitus vasakul pool, krooniline traumajärgne peavalu (p 1). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel. Ei ole välistatud, et X1i sõnade järgselt löökidest rusikatega näo piirkonda (vigastused pea piirkonnas) ning kannatanu järgnevast kukkumisest vastu tömpi pinda (nahamarrastus vasakul puusal) (p 2). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud meditsiinidokumentides näidatud ajal 02.10.2014 (p 3). (I kd tl 163-173) Kannatanu, asitõendi vaatlusprotokollidega ning tunnistajate ütlustega leiab tõendamist, et Igor Stepuk lõi X1it korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel X1 kukkus trepiastmetelt asfaldile. Kehalist väärkohtlemist kannatanu suhtes tunnistab ka Igor Stepuk ise. Kolme rusikalöögi ja selle tagajärjel trepist alla asfaldile kukkumine põhjustas kannatanule ilmselgelt füüsilist valu. Seega Igor Stepuk tekitas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised on kirjeldatud ekspertiisiaktis ja isiku läbivaatuse protokollis. Kaitsja esitas kohtule tõendid, s.o e-kirjavahetuse, määrused (I kd tl 26-55), millest nähtub, et ebakõlad xxxx majaelanike ja korterühistu juhatuse vahel on pikaajalised. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud tõendid teavet kuriteo sündmuse kohta ning on seega ebaolulised. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ja kannatanu ütlustes, mis on kooskõlas omavahel ja kooskõlas ka teiste eelpoolkirjeldatud tõenditega. 4 Igor Stepuk pani teise inimese löömise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Lüües kannatanut korduvalt rusikaga näkku, seadis Igor Stepuk eesmärgiks kannatanule valu tekitamise ning samuti kehavigastuste tekitamise. 2.2 30.03.2015 episood (kannatanu X2) X2 ütluste kohaselt 30.03.2015 xxxx maja juures kohtas ta X7i. X2 tegi väljas suitsu, kui tervisejooksult naasis X
  10. Meeste vahel tekkis sõnavahetus, mis päädis füüsilise konfliktiga. X7 lõi X2d ning püüdis pikali panna. Seejärel läks X7 koju. X2 järgnes talle, et rääkida. Kannatanu sõnul X7 ei teinud temast välja, seisis enda kodu ukse ees ja ei soovinud temaga rääkida. Seejärel läks X2 tuppa ja võttis metalltoru. X2 ütles koridoris M. X7ile, et ta ei läheneks, kuid M. X7 lähenes ikkagi. Kannatanu sõnul tuli Igor Stepuk M. X7ile appi, ning X7i selja tagant lõi teda rusikaga üks kord vastu paremat põske. Huul oli selle löögi tagajärjel tal katki (I kd tl 111-112). X7i sõnul tekkis tal 30.03.2015 X2ga füüsiline konflikt. Algul olid nad väljas ja siis jätkus konflikt trepikojas. X2 võttis oma korterist raudtoru, millega tahtis X7i lüüa. Igor Stepuk tuli nende vahele ja võttis X2 käest toru ära. Tunnistaja ütles, et Igor tõukas X2d temast eemale, aga ei löönud teda. X7 tunnistas, et ainuke kes lõi X2d oli tema ise (II kd tl 109-110p). xxxx asuva KÜ „xxxx“ 30.03.2015 videosalvestuse vaatluse kohta on koostatud 08.07.2015 asitõendi vaatlusprotokoll. Videosalvestuselt nähtub, et välistrepil, välisukse juures toimub X2 ja X7i vahel elav vestlus – X2 astub X7ile väga lähedale, mehed arutavad tükk aega midagi ja aeg-ajalt žestikuleerivad kätega. Vestlus päädib kaklusega. Valvuriruumist väljub X
  11. X7 lööb X2le järsult parema käega vastu näo vasakut poolt. Vastastikku löökide jagamine jätkub kuni X7 läheb majja sisse ja X2 järgneb talle (II kd tl 114-141). Tunnistaja X8 väitis istungil, et väljas toimus konflikt Igor Stepuki ja X2 vahel, mille käigus Igor Stepuk lõi X2d (II kd tl 110p-112). Kohus avaldas

§ 289lg 1 alusel prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused.

Kohtueelses menetluses väitis X8, et väljas toimus konflikt X7i ja X2 vahel. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et väljas olid X7, X2 ja tunnistaja ise (II kd tl 114141) ning X7i enda ütlused. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab tunnistaja X8 ütlused selles osas, kui ebausaldusväärsed, kõrvale. Tunnistaja X11 sõnul oli ta 30.03.2015 peale lõunat kodus. Oli vaikne, kuid siis kuulis ta mingit müra. Ta vaatas läbi uksesilma ja nägi, et X2 ja X7i vahel toimub rüselus, võitlus. Tunnistaja eemaldus uksest. Kui kuulis koputust, siis tegi välisukse korraks lahti. Ta nägi, et koridoris on X2 ja X7 ja neil on käes mingi nui. Mõne aja pärast tegi tunnistaja uuesti ukse lahti ja nägi kuidas Igor Stepuk lööb X2d näo piirkonda, mille peale X2 kõikus natuke eemale. Tunnistaja ei olnud kindel, kas löök tabas X2d või läks X2 löögist eemale. Tunnistajale tundus, et löök tabas. Koridoris viibisid veel X2 ema X9, kes üritas neid lahutada (I kd tl 122-123p). Tunnistaja X9 on kannatanu X2 ema. Nad elavad ühes korteris. Tunnistaja rääkis, et 30.03.2015 kella 15 ajal tuli X2 korraks tuppa, võttis võimlemiskangi toru ja läks koridori. Tunnistaja järgnes talle ja nägi koridoris kuidas X2 ja X7 üritavad toru üksteise käest ära võtta. Seejärel tuli välja Igor Stepuk ja tema naine X

  1. Stepuk läks X2 juurde, võttis tema käest toru, võttis rinnust kinni ja surus vastu naabri ust. Seejärel I. Stepuk lohistas X2 koridori algusesse. Tunnistaja seletas, et I. Stepuk seisis tema poole seljaga. Oli näha kuidas I. Stepuk vehkis käega, pärast mida oli X2l huul verine (I kd tl 124p-125). 5 Tunnistajana andis ütlusi ka Igor Stepuki elukaaslane X
  2. 30.03.2015 kuulis X10 koridorist karjet ja läks vaatama. Seal olid X7 ja X
  3. X2 käes oli metalltoru. X7 hoidis X2 käest kinni. Neid püüdis lahutada X2 ema X
  4. Tunnistaja kutsus I. Stepuki välja, et too võtaks X2 käest metalltoru ära. Tunnistaja sõnul sai Igor Stepuk X2 käest, teda lükates, metalltoru ära võtta. Stepuk ei löönud sel ajal X2d, sest rebis kahe käega temalt toru käest ära (I kd tl 125p-126). Igor Stepuki sõnul kuulis ta koridorist karjet – tema abikaasa karjus appi, kuna X2 tungis X7ile kallale. Stepuk väljus koridori ja nägi, et X2 ja X7 tõmbavad teineteise käest metalltoru. Stepuk sekkus, eesmärgiga neid lahutada ning haaras torust. Ta sai toru enda kätte ja lükkas sellega X2d eemale (I kd tl 117-119p). Süüdistatava ütlused riimuvad tunnistajana ülekuulatud X7i ütlustega. Tunnistaja X8 sõnul vehkis koridoris X2 metalltoruga, Igor Stepuk võttis selle toru temalt ära ja läks minema. Kohus loeb tunnistaja X8 ütlused selles osas usaldusväärseks, kuivõrd need haakuvad süüdistatava enda ja tunnistajate ütlustega (II kd tl 110p-112). Tõendamist on leidnud, et konflikt algas X7i ja X2 vahel xxxx maja ees, mis jätkus X2 initsiatiivil trepikojas. X2 võttis kodunt metalltoru, millega hakkas X7i ähvardama. Enne kui Igor Stepuk sekkus, oli X7 juba X2d väljas vastu nägu löönud. Kohtus on üle kuulatud kuus tunnistajat, kannatanu ja süüdistatav. Tunnistajad X9 ja X11 nägid, et Igor Stepuk vehkis käega ning X2 kõikus ja pärast oli huul verine. Kumbki tunnistaja ei näinud või ei olnud täiesti veendunud, kuidas Igor Stepuk lööb kannatanut. X2 sõnul lõi Igor Stepuk teda X7i selja tagant rusikaga üks kord vastu paremat põske. Tunnistajad X7 ja X10 ning süüdistatav ise väidavad, et Igor Stepuk ei löönud kannatanut vaid võttis temalt ära metalltoru ja lükkas eemale. Asitõendina on vaadeldud X2 kõnet häirekeskusele. X2 helistab häirekeskusesse 30.03.2015 kell 16.09 ning teatab, et üks inimene ründas teda maja juures ja hakkas vastu nägu lööma. Ründajana nimetab X7it ja Igorit (I kd tl 198-200, II kd tl 1-3). Tunnistajate vastuoluliste ütluste juures on oluline X2 enda sõnum häirekeskuse töötajale, et üks inimene ründas teda maja juures ja hakkas vastu nägu lööma. X2 ei ütle midagi selle kohta, et trepikojas löödi teda uuesti. Kannatanu, tunnistaja X7i ütlustest ning videosalvestuselt näeme, et väljas lõi kannatanut X
  5. Kohtu hinnangul on küll ka tunnistajate X9 ja X11 ütlused usaldusväärsed, kuid need ei kinnita üheselt siiski I.Stepuki poolt X2 löömist. Süüdistuses ei ole välja toodud millised konkreetsed tervisekahjustused Igor Stepuk X2le põhjustas. Süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistusakti lõpposas.1 Veelgi enam, prokurör ei ole esitanud isiku läbivaatuse protokolli, millest nähtuksid tervisekahjustused. Samuti ei ole tervisekahjustusi tuvastanud tervishoiutöötaja või ekspert. Kahtlust löömises süvendab ka asjaolu, et süüdistuses on märgitud – Igor Stepuk lõi rusikaga X2 näo vasakpoolsesse piirkonda. Samas andis X2 istungil ütlused, kus väitis, et Igor Stepuk lõi teda vastu paremat põske. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Igor Stepuk pani X2 suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Tõendeid kogumis hinnates ei saa jõuda järeldusele, et X2 huul ei võinud verine olla juba konfliktist M. X7iga maja ees. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja kohtul ei ole antud juhul alust eelistada ühegi tunnistaja ütlusi teistele. Arvestades asjaolu, et M. X7i ja X2 vahel algas konflikt ja kaklus juba tänaval ning jätkus koridoris, ei ole kohtul võimalik ümber lükata I. Stepuki, tunnistaja X10 ja X8 ütlusi selle kohta, et I. Stepuk läks X2lt toru käest ära võtma ja et tema eesmärgiks oli kaklus lahutada. Ka tunnistaja X11 nägi ainult seda, kuidas I. Stepuk kätega vehkis, kuid pole kindel, kas I. Stepuki löök kannatanut ka tabas. 1 3-1-1-59-16 p 22 6

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Igor Stepuk tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 2.3 Eeltoodust tulenevalt tuleb Igor Stepuki tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi, kuivõrd puudub kvalifitseeritud tunnus korduvus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Igor Stepuk on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3. Karistus 3.1

§ 301

kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Prokurör loobus süüdistusest, mis on toime pandud 09.01.2015 xxxx asuva maja esimese korruse fuajees X3 kehalises väärkohtlemises ja 03.10.2014 aadressil xxxx juures X3 ähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus mõistab Igor Stepuki õigeks KarS 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses (09.01.2015 ja 30.03.2015 episoodid). Samuti mõistab kohus Igor Stepuk õigeks KarS 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 3.2 KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Igor Stepuki süüd lugeda keskmiseks. Arvesse tuleb võtta, et Igor Stepuk pani teise isiku löömise toime kavatsetult. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Igor Stepukil puudub sissetulek töötasu näol ning ta elab elukaaslase palgast. Eeltoodut arvesse võttes täidab eri- ja üldpreventsiooni eesmärki vangistus. Kohus leiab, et vangistus tuleb mõista alla keskmise määra. Tõendamist on leidnud, et kannatanu ja süüdistatava vahel olid pikaajalised konfliktid ja sellest tulenevalt omavahelised vaenulikud suhted xxxx maja haldamise küsimuste teemal. Majaelanikud olid jagunenud mitmesse leeri ja süüdistasid üksteist ja ka kaklesid vastastikku. Selline olukord päädis lõpuks I. Stepuki õigusvastase käitumisega. I. Stepuk ei tegutsenud hädakaitseseisundis, kuid tungis I. X1ile kallale siiski vastastikuse konflikti tõttu. I. Stepuk on oma süüd tunnistanud ja nõustunud hüvitama osa varalisest kahjust. Eeltoodust tulenevalt Igor Stepuk süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja seda, et Igor Stepukil puuduvad varasemad karistused, ei ole otstarbekas pöörata mõistetud vangistust täitmisele. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel on võimalik jätta mõistetud vangistus (4 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Igor Stepuk ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Tsiviilhagi Õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on asjas esitanud tsiviilhagi kannatanu X
  2. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 7 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 15.04.2016 esitas X1 prokuratuuri kaudu hagi varalise kahju 1211.92 euro nõudes ja mittevaralise kahju 1000 euro nõudes. 23.11.2017 esitas X1i esindaja hagi täiendamise. Kannatanu loobus osaliselt varalise kahju nõudest ning palub süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 191.25 eurot. 4.1 Varaline kahju Haginõue koosneb järgnevast: 1) AS ITK 03.10.2014 visiiditasu eest 5 eurot. Kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud arve nr VT14-134827 (II kd tl 68); 2) Ravimite eest kokku summas 60.31 eurot. Kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud järgmised arved (II kd tl 61, 64, 65, 67): - TPA OÜ 10.10.2014 arve nr 280440-LV312 xxxx eest 25.11 eurot, - TPA OÜ 06.10.2014 arve nr 60581-LV204 xxxxx eest 3.63 eurot, - K OÜ 15.10.2014 arve nr 52794-LV020 xxxx eest 3.74 eurot, - TPA OÜ 04.11.2014 arve nr 60768-LV208 xxxx eest 1.11 eurot; - E OÜ 03.11.2014 arve nr 260381 xxxx eest 2.02 eurot, - K OÜ 06.10.2014 arve nr 50999-LV020 xxxx eest 24.70 eurot. 3) Keemilise puhastuse eest 14.10 eurot. Kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud S OÜ 06.10.2014 arve nr 47614 (II kd tl 64, 65, 67); 4) Ravi ajal 02.10.2014-10.12.2014 taksoteenuse kasutamine kokku maksumusega 66.48 eurot. Kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud järgmised taksoarved (II kd tl 66, 63): - L OÜ 04.10.2014 arve nr 19625 summas 6 eurot, - FIE S M 29.10.2014 arve nr 694 summas 5.04 eurot, - FIE SM30.10.2014 arve nr 695 summas 7.74 eurot, - FIE VT04.10.2014 arve nr 1574 summas 6.60 eurot, - FIE E L 22.10.2014 arve nr 327 summas 5.30 eurot, - Kni takso OÜ 14.10.204 arve nr 4901 summas 6.70 eurot, - OÜ A 06.10.2014 arve nr 2198 (hagi täienduses ilmselt ekslikult esitatud nr 1575) summas 10.60 eurot, - L OÜ 06.10.2014 arve nr 6148 summas 5.80 eurot, - AOÜ 06.10.2014 arve nr 002249 summas 6.80 eurot, - FIE TV 15.10.2014 arve nr 3379 summas 5.90 eurot. 5) Traumajärgse tagajärje leevendamiseks välja kirjutatud xxxx. Kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud O OÜ 30.10.2014 arve nr A2014-234411 summas 45.00 eurot. 8 Igor Stepuk tunnistab hagi keemilise puhastuse osas 14.10 eurot ja kulutuste osas valuvaigistile summas 7.37 eurot (TPA OÜ 06.10.2014 arve nr 60581-LV204 xxxx eest 3.63 eurot ja K OÜ 15.10.2014 arve nr 52794-LV020 xxxx eest 3.74 eurot) (I kd tl 117p, II kd tl 167). Kohus leiab, et põhjendatud kulu on AS ITK 03.10.2014 visiiditasu 5 eurot. Eesti Haigekassa vastusest päringule nähtub, et X1 pöördus 03.10.2014 AS-i ITK (II kd tl 75-77). X1 pöördus seoses 02.10.2014 ründega tervishoiuteenuste osutajate poole. Sinna ja tagasi sõitmiseks kasutas ta taksoteenust. Taksoarvetest peab kohus põhjendatuks 50.60 eurot: - L OÜ 04.10.2014 arve nr 19625 summas 6 eurot ja FIE V.T 04.10.2014 arve nr 1574 summas 6.60 eurot. Eesti Haigekassa vastusest päringule (II kd tl 75-77) nähtub, et X1 pöördus 04.10.2014 PERH SA-sse. Eelnevat kinnitab ka PERH EMO patsiendikaart (II kd tl 78-79) ja väljavõte haigusloost (II kd tl 84); - FIE S.M 30.10.2014 arve nr 695 summas 7.74 eurot. Eesti Haigekassa vastusest päringule (II kd tl 75-77) nähtub, et X1 pöördus 30.10.2014 PERH SA-sse. Esitatud on PERH SA väljavõte haigusloost. X1ile tehti 30.10.2014 koljust röntgenülesvõte (II kd tl 80); - K OÜ 14.10.204 arve nr 4901 summas 6.70 eurot. Eesti Haigekassa vastusest päringule (II kd tl 75-77) nähtub, et X1 pöördus 14.10.2014 PERH SA-sse; - OÜ A 06.10.2014 arve nr 2198 (hagi täienduses ilmselt ekslikult esitatud nr 1575) summas 10.60 eurot ja L OÜ 06.10.2014 arve nr 6148 summas 5.80 eurot. Eesti Haigekassa vastusest päringule (II kd tl 75-77) nähtub, et X1 pöördus 06.10.2014 PERH SA-sse. PERH SA patsiendikaardilt nähtub, et kannatanu on tagasi kutsutud 06.10.2014, vajalik näo- ja lõualuukirurgi konsultatsioon (II kd tl 78-79). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamist on leidnud kulu ravimitele summas 52.94 eurot, s.o TPA OÜ 10.10.2014 arve nr 280440-LV312 xxxx eest 25.11 eurot, TPA OÜ 04.11.2014 arve nr 60768-LV208 xxxx eest 1.11 eurot, E OÜ 03.11.2014 arve nr 260381 xxxx eest 2.02 eurot ja K OÜ 06.10.2014 arve nr 50999-LV020 xxxx eest 24.70 eurot, kuid tõendatud ei ole nende ravimite ostmise vajadus seoses I. Stepuki ründega. Esitatud ei ole tõendeid selle kohta, millisel põhjusel on nimetatud ravimid välja kirjutatud või määratud. Ravidokumentidest nähtub, et X1il olid peavalud alates
  3. aastast. Seoses 02.10.2014 ründega on ravisoovitusena kirjas vajadusel valuvaigisti xxx (II kd tl 78-79). xxxx kasutas kannatanu ka enne rünnet. Seda kinnitas ka kannatanu ise. Xxxx annuse suurendamise seos 02.10.2014 ründega ei ole tõendatud. Eeltoodud põhjendustel jääb ravimite eest makstud 52.94 euro osas hagi rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud taksokulu 23.04 eurot, s.o FIE S M 29.10.2014 arve nr 694, FIE E L 22.10.2014 arve nr 327 (sõit KIP OÜ-sse), FIE T V 15.10.2014 arve nr 3379 ja A OÜ 06.10.2014 arve nr 002249 summas 6.80 eurot (sõit apteeki xxxx ostmiseks), otsene seos 02.10.2014 ründega. Selles osas jääb samuti hagi rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks kannatanu nõuet seoses O OÜ 30.10.2014 arvega nr A2014-234411 summas 45.00 eurot. PERH SA-s teostati 30.10.2014 kolju röntgenülesvõte, et kontrollida alalõualiigeste kondüüli struktuuri. Alalõualuu struktuur ja alalõualiigeste kondüüli struktuur patoloogiata (II kd tl 80). Tõendamist ei ole leidnud O OÜ 30.10.2014 arve seos 02.10.2014 ründega. Arvelt ei nähtu ortodontilise ravi eesmärki. Kannatanu ei ole esitanud raviplaani vm meditsiinidokumenti, millest nähtuks sellise ravi vajadus. Eeltoodust johtuvalt ei saa seostada 9 O OÜ arvet 02.10.2015 toimunud ründe tagajärjel saadud vigastusega. Selles osas jääb samuti hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi varalise kahju nõude osas summas 70.27 eurot. 4.2 Mittevaraline kahju Mittevaralise kahju põhjendustena on kannatanu esindaja märkinud järgnevat. X1 pidi korduvalt pöörduma erinevate arstide poole. Tekitatud tervisekahjustuse tõttu ta ei olnud võimeline tööl käima, psüühiline seisund halvenes ja arenes välja depressioon (I kd tl 129). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et X1 oli suunatud ohvriabi psühholoogilise abi saamiseks Pja PKS. X1 käis nõustamisel aastatel 2014-2015 (I kd tl 133). Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-80-13 p 15 märkinud mittevaralise kahju osas järgmist: Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostjate käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabanevad kostjad VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15). Igor Stepuki käitumine ja selle õigusvastasus ning hageja tervisekahjustused on tõendatud kohtuotsuse p 2.1 käsitletuga. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (3-2-1-173-12 p 18). Seega, kui Igor Stepuk ei oleks löönud X1ile kolm korda rusikaga vastu nägu, siis ei oleks viimasel tekkinud järgmisi vigastusi – isiku läbivaatuse protokolli kohaselt paremal pool otsmikul u 3 cm suurune marrastus ja u 1 cm suurune marrastus, vasak põsepiirkond on paistes (I kd tl 151-153) ning ekspertiisiakti kohaselt peaajuvapustus, nahamarrastused oimul paremal pool, nahaalune verevalum vasakul põsel, nahamarrastus vasakul puusal, alalõuanikastus ja -venitus vasakul pool, kX2niline traumajärgne peavalu (I kd tl 163-173). Eeltoodust johtuvalt esineb Igor Stepuki teo ja X1i tervisekahjustuse ning seega mittevaralise kahju nõude vahal otsene põhjuslik seos. Riigikohus märgib otsuses 3-2-1-18-13 p 22: Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul on eelkäsitletuga tõendamist leidnud mittevaralise kahju nõude hüvitamise aluseks olevate asjaolude esinemine. VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse 10 rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus märgib lahendi 3-2-1-18-13 p 20 ja 21 järgmist: Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 26). VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Võttes arvesse X1ile põhjustatud tervisekahjustuse ulatust, sellest tingitud igapäeva elu häiritust ning Igor Stepuki enda käitumist (ta ei vabandanud kannatanu ees, pärast rünnet sõimas ebatsensuursete sõnadega kannatanut). Kohtu hinnangul on eriti brutaalne asjaolu, et meesterahvas lööb kannatanut tema enda kodu juures, kõrvaliste isikute juuresolekul kolm korda rusikaga näkku. Eeltoodust tulenevalt ja ühiskonna üldise heaolu taset arvesse võttes on kohtu hinnangul mittevaralise kahju nõue põhjendatud 1000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi mittevaralise kahju nõude osas summas 1000.00 eurot. 4.3 Kannatanu määratud esindaja kulu Harju Maakohtu 30.10.2017 määrusega anti kannatanule X1ile riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada. Kannatanu X1i esindaja esitas tasutaotluse kokku summas 1050 eurot.

§ 182

lg 3 kohaselt tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Kohus rahuldas X1i hagi osaliselt, s.o 1070.27 euro ulatuses. Seega tuleb Igor Stepukilt välja mõista riigituludesse 943.32 eurot. Kuivõrd kannatanule määrati riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada, siis jääb määratud esindaja kulu ülejäänud osas riigi kanda. 5. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 2, 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende 11 põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

§ 178

lg 1 p 3 kohaselt kannatanule hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidukulud.

§ 178

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kulud hüvitatakse ka juhul, kui kohtuistung lükatakse edasi. Kannatanule X1 on hüvitatud sõidukulu (HelsinkiTallinn-Helsinki) summas 214 eurot kohtuistungitel 09.01.2017. 08.05.2017, 06.06.2017, 20.11.2017 ja 21.12.2017 osalemiseks. Nimetatud summa kuulub

§ 175lg 1 p 2 alusel välja mõistmisele Igor Stepukilt.

Kaitsekulu kohtueelses menetluses oli 160 eurot (II kd tl 39-41). Kannatanu X1 suhtes läbiviidud kohtuarstlik ekspertiisikulu on 84.00 eurot (tl 173). Igor Stepuki kaitsja Merike Allikmäe esitas 06.06.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) kokku summas 360.00 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel aega 6 tundi, mille maksumus on 288 eurot (koos

  1. km)(I kd tl 76-77). Igor Stepuki määratud kaitsja Kristina Šuvalova esitas 21.12.2017 tasutaotluse kokku summas 912.00 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel aega 12 tundi, mille maksumus on 576 eurot (koos
  2. km)(II kd tl 97-99). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise eest arvestada Igor Stepuki kaitsjakulu topelt. Seega on Igor Stepuki kaitsekulu kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest 624 eurot (912-288). Igor Stepuki määratud kaitsja Kristina Šuvalova esitas 05.02.2018 tasutaotluse kokku summas 120.00 eurot (koos
  3. km)(II kd tl 171-172). Eeltoodust tulenevalt Igor Stepuki määratud kaitsja mõistlikud kulud on 1264 eurot. Igor Stepukile esitati süüdistus neljas episoodis, millest kolmes mõistis kohus I. Stepuki õigeks. Kohtu hinnangul tuleb Igor Stepukilt väljamõistetavat kaitsekulu vähendada ning välja mõista 316.00 eurot. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 1. jaanuarist 2018. a on kuutasu alammääraks 500 eurot. Igor Stepukilt tuleb välja mõista sundraha summas 750 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot ja kaitsekulu 316 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul 2 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 12 tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2018.a otsusega :

  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. märtsi 2018 aasta otsus nr 1-16-4460 kannatanule hüvitatud sõidukulude katteks Igor Stepukilt 214,00 euro väljamõistmise, kokku menetluskuluna 2307,32 euro väljamõistmise ja igakuiselt tasumisele kuuluva osamakse osas.
  3. Teha uus otsus, millega Igor Stepukilt välja mõista riigituludesse

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulude katteks 148.00 ( ükssada nelikümmend kaheksa) eurot. 3.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu kogusummas 2241.32 eurot tasuda 12 ( kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks 11 kuu jooksul igakuiselt 186,78 eurot ja viimasel

  1. kuul 186,74 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Igor Stepukile eraldi dokumendina.
  2. Jätta kannatanu sõidukulu summas 66.00(kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda.
  3. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa p 6 ja lugeda X1i arvelduskonto number EExxxxxxxxxxxxxxx asemel õigeks konto numbriks EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  5. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova seoses advokaat Kristina Suvalova poolt Igor Stepukile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 240.00 ( kakssada nelikümmend ) eurot. 13
  7. Määrata Advokaadibüroole A. Jakobson & A.Jaroslavski seoses advokaat Viktoria Ivanova poolt kannatanu X1ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 210.00 (kakssada kümme) eurot. 10.

§ 185

lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses Igor Stepukile ja kannatanu X1ile ( punktid 8,9) õigusabi osutamisega seotud tasu riigi kanda. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.