Obsah (11)

§ 3161§ 189§ 386§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 278

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017. a, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3131 Tsi

§ 3161

lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamisele mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatust ei tulene teisiti. Viidatud määruse art 7 lg 1 sätestab, et vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või korraldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui selline viis ei ole vastuolus adressaatliikmesriigi õigusega. Kohus edastas hagi ning hagi lisad, sh täitmisteate Kreeka asjaomasele asutusele, kes toimetas need kostjale I kätte 29.12.2015 Kreeka õiguses aktsepteeritaval viisil (I kd, t lk 181-182). Seega saab lugeda täitemenetluse alanuks hiljemalt 29.12.

1. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Tagasivõitmise eeldus võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine (TMS § 187 lg 1). Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehinguga halvenes võlgniku varaline olukord üldiselt selliselt, et võlausaldajal muutub võimatuks oma nõue sundtäitmise korras rahuldatud saada. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldaja huve võib kahjustada asja müümine alla turuhinna (Riigikohtu 18.11.2009 otsus nr 3-2-1-113-09, p 9). Asja lahendamiseks on seega eelkõige oluline tuvastada esmalt see, et võlgniku vara kostjaga II sõlmitud tehingu alusel vähenes ning kas see kahjustas võlausaldajate huve. Seega tuleb kohtul võrrelda aktsiate väärtust tehingu tegemise ajal kostja II vastusooritusega ehk aktsiate eest makstud summaga. Kohus peab võimalikuks lähtuda hageja seiskohast, et kostja I võõrandas aktsiad kostjale II tasuta. Seda kinnitab EVK väljavõte ASi Spordiselts TERAS tehingute ajaloost, millest nähtuvalt tegi kostja I 30.12.2014 kostjale II makseta väärtpaberiülekande (I kd, t lk 78). Ka kostja pole esitanud vastuväidet, et aktsiad oleks ostetud kõrgema hinna eest, ega tõendeid tehingu täpsemate tingimuste, sh hinna kohta. Seega lähtub kohus eeldusest, et aktsiad võõrandati hinnaga 0 eurot. Asjas määratud riiklikult tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi eksperdiarvamuse (II kd, t lk 68–76) kohaselt oli ASi Spordikeskus TERAS aktsiate turuväärtus 31.12.2014 seisuga 0 eurot. Ekspert arvestas hinnangu andmisel muu hulgas asjaoluga, et üsna pea pärast aktsiate võõrandamist, so 06.11.2015 kuulutas Harju Maakohus välja ASi Spordikeskus TERAS pankroti. Ekspert on veenvalt põhistanud, miks ta seab kahtluse alla ettevõtte
2. a majandusaasta aruandes näidatud kasumi – 4 müügituludest suurema osa moodustus müük väljapoole Euroopa Liitu summas 500 000 eurot, mille majanduslik sisu on selgusetu ning võis eeldada, et tegemist pole jätkuva tuluallikaga. Spordikeskuse põhiteenus moodustas müügist alla 10%. Põhitegevuste tulud ei katnud isegi otsekulusid. Suured vastuolud on kohustuste osas ettevõtte rahavoo aruande ja bilansi vahel. Ka eksperdile esitatud
3. a bilansis on suures mahus majanduslikult arusaamatuid tehinguid (laenud, põhitegevusega mitteseotud nõuded). Seetõttu oli põhjendatud järeldada, et ettevõte polnud jätkusuutlik ning põhjendatud oli kasutada netovaradel põhinevat hindamismeetodit. Netovarade meetod on tunnustatud hindamismeetod, mida on võimalik kasutada juhul, kui ettevõtte finantsseisu kohta puudusid väärtuspäeva seisuga usaldusväärsed finantsandmed. Seega ei saa kohtu hinnangul eksperdile ette heita, et ta pidanuks eksperdiarvamuse andmisest andmete puudulikkuse tõttu keelduma. Ekspert on analüüsinud ASi TERAS vara, sh ettevõtte nõudeid ning nende turuväärtust, samuti finantsinvesteeringuid ning maa ja ehitiste soetusmaksumust ning nende eest võimalikku saadavat hüvitist ning ettevõtte kohustusi. Ekspert leidis, et arvestuslik netovara väärtus 31.12.2014 seisuga on märkimisväärselt negatiivne, so –5,3 miljonit eurot. Kohtu hinnangul pole hageja eksperdiarvamuse ümberlükkamiseks veenvaid väiteid esitanud. Hageja on lähtunud kitsalt
4. a majandusaasta aruandes näidatud kasumist, kuid ettevõtte turuväärtuse hindamisel tuleb hindamismeetodi valikul ja järelduste tegemisel arvestada ettevõtte jätkusuutlikkust ka edasiulatuvalt, arvestades ettenähtavat müügitulu (so mitte ühekordset mineviku müügitulu, mille päritolu pole seletatav) ning teisi ettevõtte väärtust kirjeldavaid andmeid, sh ka kohustusi. Eirata ei saa ka asjaolu, et
5. a tuvastas kohus ASi Spordikeskus TERAS pankrotti välja kuulutades, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et aktsiate üleminekul ei kahjustatud kostja I võlausaldajate huve, sest aktsiad võõrandati turuhinnaga, so 0 euroga. Kuna kostja II omandas aktsiad kostjalt I tasuta, tuleb kohtul kaaluda ka kinkelepingu regulatsiooni rakendamist. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

§ 189

lg 2 sätestab, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Kinkelepingu alusel tagasivõitmine ei eelda võlausaldajate huvide kahjustamist, sest kinkelepingu järgi ei saa võlgnik mingit vastusooritust ja seetõttu on kinkeleping juba oma olemuselt võimalikke võlausaldajaid kahjustav (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 6). VÕS § 250 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja asjaolusid, kus aktsiate väärtus ja nende eest tasutud hind olid vastavuses, st et aktsiatel tegelikult puudus igasugune väärtus, ei saa kinkelepingu regulatsiooni rakendada, sest tehingul puudus kinke iseloom – kostja II ei rikastunud tehingu tagajärjel. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ASi Spordikeskus TERAS aktsiate 31.12.2014 üleandmise aluseks olnud tehingu tagasivõitmiseks puudub alus, sest tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tühistab kohus kohtu 04.03.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise, milleks kohus arestis SMTM Holding OÜ-le kuuluvad aktsiad ASi Spordikeskus TERAS aktsiakapitalis hageja XXX kasuks ning seadis SMTM Holding OÜ-le kuuluvate ASi Spordikeksus TERAS aktsiate suhtes käsutuskeelu XXX kasuks ning blokeeris Eesti väärtpaberite keskregistris SMTM Holding OÜ-le kuuluvad ASi Spordikeskus TERAS aktsiad.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud hageja XXX kanda. 5

§ 174

lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on mh esindajate kulud (

§ 144p 1).

Kostja II taotleb menetluskuluna ekspertiisikulu 3000 euro ning õigusabikulude kokku 2081,2 euro väljamõistmist. Kostja II esindaja on asjas teinud järgmisi toiminguid: 1) 10.03.2015 – kohtumine kliendiga, 45 min – 82,50 eurot; 2) 23.03.2015 – kohtumine kliendiga, 1 h – 110 eurot; 3) 13.04.2015 – SMTM Holding AS vastuse koostamine, 8 h – 880 eurot; 4) 11.04.2016 – istungiaja kooskõlastamine, 15 min –27,5 eurot; 5) 08.08.2016 – päring kohtule, 15 min – 27,5 eurot; 6) 16.08.2016 – toimikuga tutvumine, 1 h – 110 eurot; 7) 24.08.2016 – taotlus ekspertiisi määramiseks, 1 h 30 min – 165 eurot; 8) 05.09.2016 – hageja 05.09.2016 seisukohaga tutvumine ekspertiisitaotluse osas, 15 min –27,5 eurot; 9) 06.09.2016 – 06.09.2016 istungiks ettevalmistamine, 2 h – 220 eurot; 10) 06.09.2016 – istungil osalemine, 1 h – 110 eurot; 11) 07.09.2016 – 06.09.2016 istungiprotokolliga tutvumine, 10 min – 18,33 eurot; 12) 24.10.2016 – töö seoses ekspertiisitasuga, 15 min – 18,33 eurot; 13) 09.12.2016 – tutvumine eksperthinnanguga ja kiri kohtule, 30 min –55 eurot; 14) 07.02.2016 – istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine, 2 h – 220 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 18 h ja 55 min vältel tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotles kostja II menetluskuludelt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja pole kostja II menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et menetluskulud on näidatud mahus põhjendatud osaliselt. Kokku on hagile vastuse koostamiseks (koos kliendikohtumistega) kulunud 9 h ja 45 minutit, mis on kohtu hinnangul mõistlik, arvestades, et vastuse koostamine eeldab asjaoludest ettekujutuse saamist, olukorra õiguslikku analüüsi, strateegia valimist ning vastuse kirjutamist. Tegemist on kostja jaoks menetluses eelduslikult kõige mahukama toimingiga. Kuna istungiaja kokkuleppimine oli tavapärasest aeganõudvam, eeldades mitmekordset suhtlust kohtuga, aktsepteerib kohus selleks kulunud näidatud 15 minutit. Küll aga peab kohus liigseks ajakuluks 15 minutit 08.08.2016 kohtule esitatud päringu eest – nimetatud päring seisnes lihtsas üherealises küsimuses (II kd, t lk 24), mille koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 5 minutit. Seega vähendab kohus selles osas ajakulu 10 min võrra. Toimikuga tutvumine 1 h vältel on põhjendatud. Samuti ei saa ülemääramiseks pidada ekspertiisitaotluse koostamisele kulunud 1 h ja 30 min ning hageja sellekohase sisukohaga tutvumist 15 minuti vältel. 06.09.2016 istungiks ettevalmistamiseks loeb kohus mõistlikuks ajaks 1 h, arvestades, et kuu aega enne oli kostja II esitanud ekspertiisitaotluse ning analüüsinud hageja vastust, mistõttu pidi kostja II esindaja olema vaidluse asjaoludega värskelt tutvunud. Kohus vähendab selle kirje osas ajakulu 1 h võrra. Samuti vähendab kohus 06.09.2016 kohtuistungil osalemise kohta näidatud aega 35 min võrra, sest istung kestis nähtuvalt protokollist 25 minutit, mitte 1 h. Enne 07.02.2016 istungit tehtud toimingud on olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Samuti on põhjendatud toimingud seoses 07.02.2017 kohtuistungiga, mis protokollist nähtuvalt kestis 1 h. Kokku vähendab kohus seega ajakulu 1 h ja 45 min võrra ning lähtub hüvitatavate kulude arvutamisel ajakulust 17 h ja 10 minutit. Kostja II vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 110 eurot ilma 6 käibemaksuta vastab keskmisele. Seega on kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 1888,7 eurot (110 x 17,17). Need kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Õigusabikuludele lisandub ekspertiisikulu 3000 eurot. Kokku mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks välja 4888,7 eurot. Lisaks tuleb hagejalt kostja II kasuks

§ 177

lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja I menetluses ei osalenud, siis kohus tema menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks kohustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 278lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7