← Eesti

2-18-100362/6

Obsah (6)§ 187§ 430§ 431§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-100362 Tsi

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. XXX (hageja) esitas 08.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(XXX) vastu. Pärnu Maakohus tegi 22.01.2018 makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 05.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis hagejale 13.04.2018 määrusega tähtyaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagile ettenähtud vormis. Hageja esitas 07.05.2018 hagiavalduse. Hageja esitas 18.05.2018 kohtule poolte allkirjastatud kompromissilepingu. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. 3

(4)Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kolmanda isiku kontole. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 70,50 eurot. Kohus määrab sellest poole (35,25 euro) tagastamise kolmanda isiku pangakontole. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude jaotamises

§ 168lõikes 3 sätestatust erinevalt.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.