KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6983 Tsiviilasi J.B. k

) § 132 lg 1² alusel ei saa tema sissetulekut arestida. Avaldaja 454 euro suurune pension ei ületa palga alammäära ja vastavalt

§ 131lg-le 10 ja § 132 lg-le 1 ei saa seda arestida.

Pension on avaldaja ainus sissetulek. Kohtutäitur jättis tähelepanuta justiitsministri seletuskirja. Lisaks on avaldaja seisukohal, et

§ 132lg 1² on vastuolus põhiseadusega.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur leidis, et kinnipidamine võlgniku pensionist on

§ 132lg 1² alusel lubatud.

Kuna sissenõude avaldaja muule varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni, on kohtutäitur arestinud 20% avaldaja pensionist ehk 90 eurot 80 senti. Võlgnikule jääv sissetulek (363 eurot 20 senti) ületab toimetulekupiiri ning on 50% rahvapensioni määrast. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Viru Maakohus jättis 24. mai 2018 määrusega kaebuse rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse

§ 132lg 1² põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.

Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Maakohus määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peavad

§ 132lg 1² kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused.

Esiteks, võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet, või vara realiseerimine ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Võlgnikule kuuluva vara (OSAÜHINGU X osa nimiväärtusega 3195 eurot, mis moodustab 49,99% osakapitalist, sõiduauto ROVER 620) väärtus ei ole küllaldane katmaks täitmisel oleva nõude. Teiseks peab arestitav sissetulek ületama kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 131

lg 1 p 10 alusel arestimisele ei kuulu riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. See säte ei keela pöörata sissenõuet pensionile, vaid määrab, millises ulatuses võib seda teha. 2 Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 järgi võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 ja

1. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 3 järgi üksi elava isiku toimetulekupiir on 140 eurot. Alates
2. aprillist 2018 on rahvapensioni määr 189 eurot 31 senti. Avaldaja sissetulekuks on 454 euro suurune pension. Kohtutäitur on arestinud 20% sellest ehk 90 eurot 80 senti. Avaldajale jääb 363 eurot 20 senti, mis ületab toimetulekupiiri ning 50% rahvapensioni määrast. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja väide selle kohta, et pension on tema ainus sissetulek ning see ei ületa palga alammäära, põhineb enne
3. jaanuari 2018 kehtinud täitemenetluse seadustiku regulatsioonile. See väide ei ole ka õige, kuna töötamise registrist nähtub, et avaldaja ja X OÜ vahel on
4. märtsil 2018 sõlmitud tööleping. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud

§ 132lg-t 1² ning tema 23.

aprilli 2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse lahendamisel ei tuvastanud maakohus, et avaldaja pensioni arestimine

§ 132lg 1² alusel on vastuolus põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja pension ei ole tema ainus sissetulek. Avaldaja oli registreeritud X OÜ-s, kuid ei ole töötasu saanud. Kohtutäitur ei ole neid andmeid kontrollinud. RPKS § 47 lg 3 ei näe ette pensionist kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel. See säte puudutab tasaarvestust, kuid mitte kinnipidamist. Kaebusele oli ka lisatud justiitsministri seletuskiri, mille kohaselt ei saa

§ 132

lg 1² kohaldada

§ 131

lg-s 1 loetletud mittearestitavale sissetulekule.

§ 132lg 1² rikub avaldaja õigust tervise ja vanaduse kaitsele.

Avaldaja tervis on nõrk ja ta vajab pidevat ravi. Suur osa pensionist kulub ravimitele. Pension on avaldaja ainus sissetulek, mis

§ 131lg 10 ja § 132 lg 1 alusel arestimisele ei kuulu.

Lisaks on

§ 132lg 1² vastuolus põhiseadusega.

1. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3. Ringkonnakohus toimetas TsMS § 663 lg 1 ja § 664 lg 1 alusel määruskaebuse koos lisadega Maksu- ja Tolliametile ning küsis selle kohta vastust. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tulenevalt

§ 5lg-st 1 on praeguses asjas puudutatud isikuks ka sissenõudja.

1. Sissenõudja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna 3 alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
3. Praeguses asjas on avaldaja esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri
4. aprilli 2018 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse pensioni arestimise peale rahuldamata. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, leides, et avaldaja pensioni arestimisel ei ole kohtutäitur

§ 132lg-t 1² rikkunud.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissetulekuks pension.

§ 131

lg 1 p 10 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Ekslik on avaldaja seisukoht, et selle sätte alusel pension arestimisele ei kuulu.

§ 131

lg 1 p 10 ei keela pöörata sissenõuet võlgniku pensionile, küll aga määrab, et seda võib teha seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avaldajale jääv 363 eurot 20 senti ületab toimetulekupiiri ning 50% rahvapensioni määra. Seega on praegusel juhul pensioni arestimine lubatud osas, mis ületab seaduses sätestatud ulatust.

1. Asjaolu, et riikliku pensionikindlustuse seaduses kasutatakse mõistet „tasaarvestamine“, ei anna ringkonnakohtule alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. RPKS § 47 lg 3 viitab selgelt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvatele lahenditele.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinkohal oluline ka see, kas pension on avaldaja ainsaks sissetulekuks või mitte. Täitemenetluse seadustik ei keela pensioni arestimist olukorras, kus see on võlgniku ainsaks sissetulekuks. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebusele lisatud X OÜ tõendi.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

§ 132lg 1² ei ole põhiseadusega vastuolus.

Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebusele lisatud perearsti tõendi ja sularahaarved. 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjat esindas selle töötaja, mistõttu eelduslikult ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et kohtutäituril ja sissenõudjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson