Obsah (7)

§ 368§ 657§ 442§ 652§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-766

§ 368lõikele 1 saab hageja esitada tuvastushagi vaid õigusliku huvi korral.

Kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine ei anna hagejale võimalust selle nõudega saavutada mingit õigusliku tagajärge ja seega ei pea riik andma hagejale selle nõude osas õiguskaitset. Vaidlusalusel ajal

1. aastal reguleeris garaažiühistute tegevust mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS1997 § 14 lg 1 kohaselt ei saanud liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada. Liikmeks vastuvõtmine toimus MTÜS § 13 lg 1 alusel juhatuse või üldkoosoleku otsusega. Samuti oli liikmel MTÜS § 15 lg 1 kohane õigus mittetulundusühingust välja astuda. Seda sai teha mittetulundusühingu liikme enda avalduse alusel. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks
2. aastal omandanud garaažiühistu Võmpel liikmeõigused. Kuna tol ajal liikmelisust üle anda ei saanud, pidi hageja Garaažiühistu Võmpel liikmeks saamiseks esitama avalduse juhatusele ning juhatus tegema 3 otsuse hageja liikmeks võtmise osas. Kui juhatus ei teinud hageja avalduse alusel otsust, pidi hageja liikmeks vastuvõtmise otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks nähtuda hageja avaldus liikmeks saamiseks, ka ei ole hageja esitanud garaažiühistu Võmpel juhatuse või üldkoosoleku otsust hageja liikmeks arvamise kohta. Samuti puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks hiljem omandanud HÜ Õhu-Võmpel liikme õigused. Kostja kinnitas, et kostjal puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks omandanud HÜ liikmesuse. Hageja esitatud garaažiühistu Võmpel liikmeraamat (tl 10-12), mis on välja antud hageja nimele, ei tõenda liikme õiguste tekkimist. Ka ei nähtu liikmeraamatust, kes konkreetselt on tasunud liikmemakse või teisi makseid, liikmeraamatule on märgitud hageja nimi, kuid maksete tasumise osas ei ole maksja nime märgitud. Liikmeraamatu on allkirjastanud juhatajana sama isik, kes on võtnud vastu liikmemakse kuni aastani 2007 (tl 11). Sama allkiri on ka sularaha kviitungitel (tl 11), kus on allkirja andja ametiks märgitud kassiir ja/või pearaamatupidaja. Sularaha on maksnud Sursoho E.
3. veebruaril
4. aastal (parempoolne kviitung) ning
5. juulil 2003 on maksjaks märgitud Sursoho (vasakpoolne kviitung). Kostja selgitas, et liikmeraamat oli antud hagejale kui ühingu liikme (Erik Sursoho) perekonnaliikmele, et pidada arvestust liikmemaksude tasumise kohta. Liikmeraamatu andis välja Klõkova. Maakohus nõustus kostja selgitusega ning leidis, et garaažiühistu Võmpel liikmeraamat üksi ei tõenda hageja liikmelisuse omandamist. Hagejal ei ole tekkinud kostja liikmeõigusi. Seega puuduvad hagejal HÜ liikmesust tulenevad õigused vallata ja kasutada garaažiboksi nr
6. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat kandma hagejat HÜ Õhu-Võmpel liikmete nimekirja, kuna hageja ei ole HÜ liikmelisust omandanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada hageja liikmelisus kostja hoonestusühistus ja tuvastada, et hagejale kuulub ainuisikuliselt boksi nr 59 valdamis- ja kasutamisõigus ning kohustada kostjat võtma hageja liikmete nimekirja nr
8. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus kõiki garaažiühistus
9. aastal toimunud asjaolusid.
10. aastal asutati uus juriidiline isik, garaažiühistu Õhu-Võmpel. Garaažikooperatiivi Võmpel liikme Erik Sursoho ja hageja kokkuleppe alusel otsustati, et uue juriidilise isiku liikmeks asub hageja. Sellega seoses tehti asutaja Anna Klikovale vastavad avaldused. Maakohus võttis arvesse valesti kostja paljasõnalist väidet, et avaldused puuduvad; 2) leidis maakohus valesti, et HÜ Õhu-Võmpel on garaažikooperatiivi õigusjärglane; 3) jättis maakohus tähelepanuta hageja avalduse selle kohta, et kostja käitus pahauskselt, kui ta ignoreeris hageja kompromissettepanekut asi lahendada kohtuväliselt.
11. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja leiab vastuses apellatsioonkaebuse, et: 4 1) ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna tõele ei vasta hageja väide selle kohta, et kostja eiras ettepanekut mitte asi kohtusse viia. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ka seda, millist õigusnormi maakohus rikkus; 2) tõendamata on hageja väited, et hageja ja tema poja vahel olid liikmelisust puudutavad kokkulepped. Kokkulepete sisu on teadmata. Maakohus leidis õigesti, et kostja juhatusele ei ole esitatud avaldusi; 3) GÜ Võmpel põhikirja p 2.
12. keelas võtta vastu ühistu liikmeid suulise kokkuleppe alusel.
13. aasta juuliks ei olnud A. Klõkova enam juhatuse liige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
15. detsembri 2017 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded tuvastada hooneühistu liikmelisus ja boksi nr 59 ainukasutusõigus ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab hageja liikmelisuse kostja hooneühistus ja garaažiboksi nr 59 ainukasutusõiguse. Menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuna hageja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud.

1. Maakohus kohaldas õigesti
2. aastal kehtinud mittetulundusühingute seadust (MTÜS), kuna vaidlusalune liikmelisus tekkis
3. aastal. Samas leidis maakohus
4. a MTÜS § 14 lõikele 1 tuginedes vääralt, et hageja ei saanud Erik Sursoho asemel astuda mittetulundusühingu liikmeks.
5. a kehtinud MTÜS § 15 lg 1 nägi ette võimaluse mittetulundusühingust välja astuda ja § 13 lg 1 sätestas võimaluse astuda liikmeks. Seega oli materiaalõiguslikult võimalik, et E. Sursoho lahkus ühingust ja liikmeks astus hageja. Maakohus pidi esitatud tõendite hindamisel selgitama välja, kas see on toimunud ja hageja on saanud ühingu liikmeks.
6. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust tõendite hindamisel.

§ 442

lõige 8 sätestab, et kohus peab otsuse põhjendamisel muu hulgas kõiki tõendeid analüüsima. Seda ei ole maakohus piisavalt teinud. Maakohus leidis, et garaažiühistu (edaspidi ka GÜ) Võmpel liikmeraamat ei tõenda hageja liikmeõiguste tekkimist ja nentis sellega seoses erinevaid asjaolusid (ei nähtu, kes tasus liikmemakse, raamatul on märgitud hageja nimi, maksja nime ei ole märgitud, liikmeraamatu on allkirjastanud juhatajana sama isik, kes võttis liikmemakse vastu). Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on maakohtu märgitud asjaolud seotud sellega, et liikmeraamat hageja liikmelisust ei tõenda.

§ 442

lõikes 8 sätestatud analüüsimiskohustust ei saa täita ainuüksi asjaolude loetlemisega. Kuna maakohus rikkus tõendi hindamisel menetlusõigust ning tõendi hindamise tulemusel tuvastatud asjaolu on ringkonnakohtus vaidlustatud, uurib ja hindab ringkonnakohus hageja liikmelisust puudutavaid tõendeid

§ 652lõike 5 kohaselt ise ja uuesti.

1. Ringkonnakohus leiab, et liikmeraamat (tl 10-12, tõlked tl 80-84) tõendab hageja liikmelisust MTÜ-s ja kostja hooneühistus. Liikmeraamatult nähtub hageja nimi ja sellel on märgitud boks nr
2. See viitab asjaolule, et liikmeraamat väljastati hagejale ja boksile nr
3. Raamatu pealkiri „liikmeraamat“ tähendab tavalises keelelises tähenduses seda, et raamatu omanik on liige. Samuti on liikmeraamatu ülaosal märgitud „garaaziühistu Võmpel“, millest saab järeldada, et 5 tegu on GÜ Võmpel liikmeraamatuga. Liikmeraamatu esiküljel on pitsat ja allkiri. Liikmeraamatust nähtuvad liikmetasu maksmised. Liikmetasu on makstud esmakordselt
4. a ja järgnevatel aastatel. Iga liikmetasu maksmise rea taga on allkiri ja pitsat. Dokumendilt nähtub hulgi pitsateid, millel on märgitud „Õhu-Võmpel“. Seetõttu puudub kahtlus, et liikmeraamatu väljastas garaažiühistu ja see on väljastatud hagejale. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et liikmetasu maksmine ja selle kajastamine liikmeraamatus ei tõenda liikmelisust. Ringkonnakohus märgib, et liikmeraamatule on märgitud hageja, mitte mõne teise isiku nimi. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja täitis liikmetasu makstes kolmanda isiku kohustust. Tõendilt nähtub, et tegu on liikmeraamatuga, mitte mõne teise raamatuga. Teistel hageja esitatud tõenditel ei ole asja lahendamisel olulist tähendust. Sellisteks tõenditeks on: Narva linna määrus (tl 6), KÜ Võidu 6 registriväljavõte (tl 9), hooneühistu kiri (tl 13), hageja
5. veebruari 2016 kiri (tl 21-22). Olulist tähendust ei ole neil tõenditel eelkõige seetõttu, et need ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja kiri (tl 21-22) kordab asjaolusid, mida hageja hagis esitas. Hooneühistu liikmete nimekiri (tl 14-20) tõendab hageja tuvastushuvi, kuna boksi nr 59 kasutajana on nimekirja kantud kostja.
6. Iseenesest võib õige olla kostja väide, et ühingu liikmeks astumiseks võis avaldust vaja olla. Seadus sellist nõuet otsesõnu ei sätestanud. Samas ei tähenda see seda, et liikmelisust saaks tõendada ainuüksi liikmeks astumise avaldusega või selle rahuldamise otsusega. Avalduse olemasolu ei saa hagejalt eeldada, kuna tavaliselt antakse avaldus õigustatud organile ära. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil oli ühingu liige keegi teine.
7. Kostja võttis omaks hageja väite, et kostja on märgitud garaažiboksi nr 59 omanikuks. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et hageja on kostja liige ja tal on õigus garaažiboksi nr 59 vallata ainuisikuliselt. Samas tuleb rahuldamata jätta nõue kohustada kostjat kandma hageja liikmete nimekirja. Hageja on juba HÜ liige, kuna ringkonnakohus tuvastas tema liikmelisuse. Vaidlusaluse liikmelisusega on seotud boks nr
8. Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab ringkonnakohtu otsuse alusel ise paluda äriregistril teha kanne enda liikmelisuse kohta (HÜS § 5 lg 3). Äriregistri kanne on deklaratiivne ja hageja on ühistu liige ka ilma sellise kandeta. Liikmelisuse registrisse kandmiseks tuleb huvitatud isikul (praegusel juhul hagejal) esitada notarile omandiõigust tõendavad dokumendid (HÜS § 5 lg 3). Notar edastab äriregistrile HÜS § 6 lõikes 3 sätestatud andmete muudatused.
9. Ringkonnakohus jätab

§ 652lõike 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (tl 116).

Hageja ei põhjendanud ega põhistanud piisavalt uue tõendi esitamise lubatavust. Selle tõendi oleks saanud esitada ka maakohtu menetluses. 13. Menetluskulud tuleb maa- ja ringkonnakohtus jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, saavutas hageja hagiga oma eesmärgi täielikult. Asjaolu, et hageja nõuded liikmete nimekirja kandmise kohustamiseks ja kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ei olnud vajalik eraldi esitada, ei muuda asja sisulist lahendust ning hageja saavutas hagiga soovitud eesmärgi. Rahuldamata jäänud nõuded olid formaalsed ega omanud sisulist tähendust. Seega on põhjendatud kõik menetluskulud kostja kanda jätta. 14.

§ 174

lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks 6 hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 4 ja

§ 177lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi