Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu võimalik vastutus (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 28).
Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral tuleb kahjuhüvitis välja mõista kulutuste eest mõistlikus ulatuses. Hageja on kahju suurust tõendanud OÜ Agotec pakkumisega mh veelekkest põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike renoveerimistööde tegemisele. Hageja nimetab kahju kõrvaldamiseks järgmiste tööde tegemist (koos materjalidega): 4,5 m2 kipsi eemaldamist (80 eurot) ja uue kipsi panemist (145 eurot) koos maalritöödega (235 eurot), kokku 552 eurot (lk 9). Kostja juhtis kirjalikus vastuses tähelepanu, et hageja nõue hõlmab ka köögi lae parandustöid ja leidis, et summa ei saa olla suurem kui 318,80 eurot (lk 79). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on tõendanud üksnes elutoa lael veekahjustuse, siis ei saa arvestada köögi remonditöödega ja kahju põhjendatud suuruseks saab lugeda 318,80 eurot. 12. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et kostja korteris oli kanalisatsiooni ummistus ja selle tagajärjel tekkis hageja elutoa lakke veekahjustus. Samas ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt esile toodud 4 asjaolu, et ühistu lubas krt 6 vett tarbida ja selle tagajärjel tekkis hageja korteri laes taas läbijooks perioodil 5.05.- 19.05. 2016. Ringkonnakohus leiab, et kostja saab vastutada
lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
lg-t 1 kohaldatakse juhul, kus ei ole selge, millise kahju tekitaja käitumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega kahjustatud isikul. Nimetatud säte lihtsustab kannatanu tõendamiskoormist olukordades, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Asja materjalidest nähtuvalt toimus Rakveres XXX korterelamus asuvas kostja korteri köögis kanalisatsioonitoru ummistus ning hageja elutoa lagi sai veekahjustusi. Samas ei ole asjas tuvastatud ning ka esitatud tõenditest ei nähtu, kas hageja kahju põhjustas üksnes ummistus või suurendas kahju korteriühistu poolt hilisem korduv vee lahti keeramine. Kostja vastuväite kohaselt korteriühistu suurendas kahju, hageja sellele vastu vaielnud ei ole.
lg 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Seega on
Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja kahju oli 318,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja osa kahju põhjustamises on 50 %, kuna tema rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise võimalikkuse.
13. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Arvestades nõude rahuldamise ulatust ja vaidluse olemust peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on mõlemale poolele antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada kulud, mistõttu eelduslikult pooltel kulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.