KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-4850 Tsiviilasi D.T. hagi R.R. vastu elatise suurendamiseks 1381,50 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: D.T. (hageja), ik XXXX; esindaja A.A., ik XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: R.R. (kostja), ik XXX RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- D.T. (hageja) esitas 27.03.2017 Viru Maakohtule hagi R.R. (kostja) vastu Viru Maakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega välja mõistetud igakuise elatise suurendamiseks 235 euroni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest s.o 27.03.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal 01.09.2006 sündinud tütar. Pärast kooselu lõppemist jäi laps elama hageja seadusliku esindajaga ning elab temaga käesoleva ajani. Hageja ja kostja vahel oli 20.05.2015 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr 2-151042, mille kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma ülalpidamiseks elatist igakuiselt 195 eurot. Hageja esitas 27.03.2017 elatise suurendamise hagi. Hageja on seisukohal, et kompromissi sõlmimise fakt ei võta hagejalt õigust nõuda elatise suurendamist sätestatud miinimumini. Lisaks tugines hageja sellele, et alates
- aastast on tõusnud kuupalga alammäär ning elukallidus tervikuna. Hageja põhjendas elatisnõude suurendamist asjaoluga, et hageja on suuremaks kasvanud ning järelikult on suurenenud ka hageja vajadused. Hageja märkis, et kostjale kuulub osa kinnisasjadest ja kolm mootorsõidukit, kostja on võtnud mitmel korral kiirlaenu ning et tema tegelik sissetulek on oluliselt suurem, kui ta ise avaldab. Lisaks sellele on hageja arvutuste kohaselt kostja andnud oma teisele alaealisele lapsele ülalpidamist kuus keskmiselt 229,39 euro suuruses summas.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei nimetanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse nõuda elatise suurendamist. Ainuüksi elatusraha miinimummäära suurenemine ei ole põhjuseks. Kostja selgitas, et tema majanduslik olukord ei ole võrreldes
- aastaga paranenud. Kostja ülalpidamisel on endiselt veel üks alaealine laps, kellele kostja maksab Viru Maakohtu 06.03.2017 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel samas määras elatist kui hagejale ehk 195 eurot kuus. Kostja keskmine kuupalk on 582,09 eurot ja ta annab kahele lapsele elatist võrdselt ning sama summa jääb ka veel kostjale endale. Seega kasutab kostja enda sissetulekut võrdselt enda ja alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja enda püsikulud ühes kuus moodustavad 190,50 eurot. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kuna kostja koondati alates 22.12.2017 ja peale seda tähtpäeva on kostja töötu. 2 Kostja palus kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjale teadaolevalt saab hageja perekond laste kulude katteks sotsiaaltoetust 300 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas 17.01.2018 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muud hageja taotlused jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei pea elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Samuti ei pea hageja tõendama oma vajaduste muutumist juhul, kui hageja taotleb elatusraha muutmist minimaalse seaduses sätestatud määra piires. Kuna hageja nõue ei ületa elatusraha seadusega sätestatud miinimummäära, mis alates hagi esitamisest kuni 31.12.2017 moodustas 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 moodustab 250 eurot kuus, ei pea hageja vajaduste muutumist eraldi tõendama. Kohus tuvastas, et hageja vajadused on muutunud suuremaks 15 euro võrra alates 01.01.2018 ning moodustavad 250 eurot kuus. Kohus põhjendas hagi osalist rahuldamist sellega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik olukord oleks võrreldes Viru Maakohtu
- mai 2015 kohtumääruse või Viru Maakohtu 31.01.2017 (ekslikult 17.01.2017) kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Kohus nentis, et kostja töötus ei ole mõjuv põhjus vähendada kostjalt nõutavat igakuist elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut määras, mis tagaks kostjale endale ja kahele lapsele vajaliku elatusraha. Kohus leidis siiski, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ning hagejale makstavat peretoetust, oli võimalik vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra 50 euro võrra 200 euroni
- aasta osas. Perioodi osas enne 01.01.2018 ei tuvastanud kohus hageja vajaduste või kostja majandusliku olukorra muutumist. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Viru Maakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 215-1042 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha suurust ehk igakuise elatusrahana 200 eurot alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.09.
- Kohus jättis rahuldamata hageja nõude suurendada Viru Maakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1042 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha suurust alates hagi esitamisest kuni 31.12.2017 ning hageja nõude arvutada kostja poolt elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lõikele 1 viidates poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale 26.01.2018 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt. Apellatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtul rahuldada hagi täielikult ehk mõista hageja kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas 235 eurot alates 01.04.2017, kuid mitte 3 vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kõik menetluskulud palub hageja nii esimeses kui teises astmes jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi; 2) esinevad maakohtu otsuse põhjendavas osas vastuolud. Apellant loeb ebaõigeks ja põhjendamatuks järeldust selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis oleks muutunud käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise ajaks ehk 27.03.2017 võrreldes 20.05.2015 kohtumääruse tegemise ajaga. Kohus tõdeb oma põhjendustes, et elamumaa omandas kostja juunis
- Seega on ebaõige kohtu järeldus, et kostja varaline seisund alates 20.05.
- a ei ole muutunud. 3) nõustub apellant kohtu järeldusega, et kostja töötus ei ole mõjuv põhjus vähendada kostjalt nõutavat igakuist elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut määras, mis tagaks kostjale endale ja kahele lapsele vajaliku elatusraha; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud PHS § 17 lg 3, kui jõudis järeldusele, et pere ühe lapse ehk hageja osas maksab riik peretoetust 100 eurot, millega on kaetud hageja vajadused kummagi vanema osas 50 euro ulatuses. Hageja märgib, et PHS § 17 lg 3 esimene lause sätestab, et toetus esimese ja teise lapse kohta moodustab 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja on kolme lapse ema järgnevate sünniaastatega: 2006, 2015 ja
- Eeltoodust tuleneb, et apellant, kes on sündinud
- a, on esimene laps perekonnas ning riigi poolt makstav toetus apellandi ülalpidamiseks moodustab 50 eurot, mitte 100 eurot, nagu on märkinud otsuses esimese astme kohus; 5) ei esine PKS § 102 lg 2 sätestatud aluseid, et alandada kostjalt väljamõistetava elatise suurust riigi poolt makstava toetuse võrra. Maakohtus on leidnud kinnitamist asjaolu, et kostja teine laps osutub rohkem kindlustatuks kui hageja, kuna kostja on lisaks elatisele tasunud korduvalt ka teise lapse lasteaia kohatasu; 6) on maakohus rikkunud TsMS § 329 lg 3 sätestatut. Hagiavalduses ja 19.12.2017 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et tsiviilasjas 2-16-17963, millega jäeti hageja elatise suurendamise nõue rahuldamata, ei olnud välja selgitatud kostja tegelikku varalist seisundit. Käesolevas tsiviilasjas ei selgitanud kohus õigusalase hariduseta hageja esindajale, et on võimalik esitada taotlus registritest ja pankadest andmete saamiseks kostja varalise seisundi kohta. Seega rikkus kohus TsMS § 329 lõikes 3 sätestatut. Kohus jättis analüüsimata ja põhjendamata hageja esitatud tõendid kostja varalise seisundi kohta ja põhjendamata, miks jättis rahuldamata hageja nõude suurendada elatusraha suurust alates hagi esitamisest kuni
- detsembrini 2017 ning hageja nõude arvutada kostja poolt elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisel hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, rikkudes seega ka TsMS § 442 lg 8 sätestatud kohustust. TsMS § 442 lõikest 8 tulenevat kohustust on rikutud ka seetõttu, et maakohus ei kajastanud ega põhjendanud oma otsuses apellandi taotlust jätta kõik menetluskulud TsMS § 164 lg 3 alusel kostja kanda; 7) sunnib maakohtu otsus hagejat iga-aastaselt esitama hagiavaldusi elatise suurendamiseks seoses töötasu alammäära suurenemisega, mis ilmtingimata toob kaasa apellandi jaoks lisakulusid.
- Kostja vaidles apellatsioonile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, tõendid igakülgselt hinnatud ja lahendi tegemisel ei ole rikutud materiaal- või menetlusõigust. 4 Kostja selgitab oma vastuses, et tema teine alaealine laps saab elatist samuti 195 eurot ning makstud lasteaiatasud tagastas lapse ema hiljem sularahas. Kohus on arvestanud kostja majanduslikku olukorda ning õigesti tuvastanud mõjuva põhjuse, mille alusel on igakuist elatist vähendanud. Kostja on seisukohal, et seoses töö kaotamisega on tema majanduslik olukord halvenenud. Kostja leiab, et maakohus on õigesti arvestanud riigi poolt makstavaid toetusi s.h lasterikka pere toetust ja arvestanud seda elatise suuruse määramisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
- Poolte vahel on 2015 aastal sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale elatist 195 eurot kuus. 2017 aastal jõustus maakohtu otsus, millega jäeti hageja nõue elatise suurendamiseks rahuldamata.
- Kompromissi kinnitamise kohtumääruses ei ole esile toodud asjaolusid, millest lähtudes pooled kompromissi sõlmisid. Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtulahendis puuduvad asjaolud kostja majandusliku olukorra ja hageja vajaduste kohta, siis peab hageja tõendama, millistel faktilistel asjaoludel kompromiss sõlmiti. Hageja esitas hagi korduvate kohustuste osas jõustunud kohtulahendi muutmiseks TsMS § 459 alusel. Nõude eeldusena tuli hagejal esile tuua ja tõendada, et pärast kohtulahendi jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ja need on tekkinud pärast kompromissi sõlmimist. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek ja majanduslik olukord ei ole pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Asja materjalidest nähtub, et registritesse kantud vara osas on muudatus toimunud ja kostja on kaasomandisse soetanud Vaivara vallas asuva kinnisasja. Samas koondati kostja 2017 aastal ja ta jäi töötuks. Kostjal on jätkuvalt kohustus maksta elatist ka teisele lapsele.
- Riigikohus on märkinud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused (RKTKo 3‑2‑1‑35‑17, p 34). Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et hageja vajaduste suurenemist tuleb aktsepteerida elatise miinimumi piires alates 2018 aastast. Maakohus võttis arvesse, et 2017 aastal jõustus samade poolte vahel elatise suurendamise vaidluses tehtud maakohtu otsus, millega tuvastati, et elatise suurendamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõi kostja poolt kinnisasja omandamise fakti esile ka eelmises sama sisuga nõude menetlemises ja jõustunud lahendiga tuvastati, et see ei olnud elatise suurendamise aluseks. Apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks hagi ei rahuldatud osaliselt alates hagi esitamisest, ei ole õige, maakohus tugines põhjendustes jõustunud kohtulahendile. 5
- Ringkonnakohus leiab, et hageja pidi elatise suurendamise põhjendustena tooma esile asjaolud, mis on tekkinud või mis on muutunud pärast 2017 aastal jõustunud kohtuotsust. Sellise asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud miinimumelatise suuruse muutumist alates 2018 aastast. Õige on apellandi väide, et maakohus määratles ebaõigesti hageja perehüvitise suuruse. PHS § 17 lg 3 kohaselt on see, arvestades, et hageja on kolmelapselise pere vanim laps 55 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas vastuväite, et elatise määramisel tuleb arvestada riiklike toetustega. Seega tuleb arvestada, et hageja ema saab lisaks eelnevale PHS § 21 lg 2 alusel 300 eurot lasterikka pere toetust. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei anna alust maakohtu lahendit muuta. Pooled sõlmisid kompromissi 2015 aastal elatise tasumiseks summas, mis oli 20 eurot miinimumelatisest väiksem. Hagi esitamise ajal oli miinimumelatis 235 eurot ja alates 2018 aastast 250 eurot. Arvestades perehüvitist 50 % ulatuses on alus miinimumelatist vähendada 27,5 eurot, ka juhul kui mitte arvestada lasterikka pere toetusega ja aluseks võtta ca 20 eurot miinimumelatisest väiksem summa, puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Apellandi väide, et puuduvad alused elatise väljamõistmiseks alla miinimumelatise ei ole õige. Hageja nõuab jõustunud kohtulahendiga kokkulepitud elatise suuruse muutmist ja tugines elatuskallidusele ja miinimumelatise suuruse muutumisele. Maakohus on neid asjaolusid arvesse võtnud.
- Apellant on menetluses osalemisel kasutanud õigusteadmistega esindajat, mistõttu tema etteheited kohtule asjaolude ebapiisava väljaselgitamise kohta ei ole põhjendatud. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud taotlust, milliste tõendite kogumist ta ringkonnakohtult täiendavalt sooviks. Maakohus rahuldas hageja taotlused ja kogus tõendeid. Asja juures on kostja palgatõendid, kinnisturegistri väljavõtted, ARK väljavõtted, panga kontode väljavõtted ja töökoha tõend kostja koondamise kohta.
- Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab kohus vastustaja taotlusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi