Obsah (5)

§ 381§ 363§ 235§ 377§ 371

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-14047 Tsiviilasi S.B. h

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2).

Kostja II hinnangul ei ole hageja hagi tagamise avalduses esitanud ühtki veenvat väidet. Seda enam, esitatud hagiga ei ole üldse võimalik taotlevat eesmärki saavutada, hagi on õiguslikult perspektiivitu ning hagi tagamine on sel juhul põhjendamatu.

1. Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamata.
3. Hageja esitas tervikhagiavalduse kostja I ja kostja II vastu, milles palus tuvastada kostja I ja hageja vahel sõlmitud 23.04.2013, 12.06.2013 ja 11.05.2015 lepingute ja asjaõiguslepingute tühisuse ning kustutada kinnistusraamatu kanne korteriomandi asukohaga XXX, Narva omanikuna sissekantud kostja II osas ja kanda omanikuna sisse hageja. Hageja palus asendada kostja II tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. Alternatiivselt palus hageja nõuda kostjalt I hageja kasuks alusetu rikastumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 30 000 eurot. Hagi tagamise abinõuna palus hageja peatada täitemenetlus nr 066/2016/
4. 8.

§ 377

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 377

lg 2 kohaselt võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Riigikohus selgitas 06.06.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-18239, et hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235

ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu 03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13-18). Kolleegium märkis hagi õigusliku 4 perspektiivikuse hindamise kohta lisaks, et kohus võib juhul, kui ta jätab hagi õigusliku perspektiivituse tõttu tagamata, jätkata hagi menetlemist ning ei ole välistatud, et ta hiljem siiski leiab hagi olevat õiguslikult perspektiivika ning rahuldab hagi (vt Riigikohtu 04.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10). Seega ei ole asja läbivaatavale maakohtule edasisel menetlemisel kohustuslik ka ringkonnakohtu hagi tagamise menetluses antud hinnang hagi õigusliku perspektiivikuse kohta. 9. Hageja põhjendas hagi tagamist sellega, et hageja korterist väljatõstmine riivab tema õigust kodu puutumatusele. Hageja ei mõista, miks peab kodust lahkuma. Hageja leidis, et korteriomandi üleandmine kostjale II teeb otsuse täitmise hiljem võimatuks. Maakohus leidis, et hageja väljatõstmine korterist ei raskendaks antud juhul otsuse täitmist, kuid rahuldas hagi tagamise põhjusel, et hagi tagamata jätmine kahjustaks oluliselt piiratud teovõimega isikut ehk hagejat ning võiks tema tervist veelgi halvendada. Seega tagas maakohus hagi

§ 377lg 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on jätnud hagi tagamisel hindamata hagi õigusliku perspektiivikuse. Hageja hagiavalduse esmane nõue on muuta kinnistusraamatu kannet, s.o eesmärk saada uuesti korteri asukohaga XXX, Narva, omanikuks. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kostja I andis hagejale kolmel korral laenu seades hüpoteegid hagejale kuulunud kinnisasjale (kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele). Hageja on seisukohal, et nimetatud tehingud on tühised, kuivõrd hageja oli tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega. Hageja suhtes algatati täitemenetlus ning korraldati hagejale kuulnud kinnisasja enampakkumine. Kostja II omandas kinnisasja täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusel.

1. Esiletoodud asjaolude põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et hageja nõue muuta kinnistusraamatu kannet on ilmselt perspektiivitu. TMS § 98 lõike 1 järgi tekib omand enampakkumisel müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei teki omandit juhul, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. Praegusel juhul ei ole täidetud eeldus, et kohus oleks tunnistanud enampakkumise kehtetuks seoses sellega, et arestimine oleks olnud tühine või et rikutud oleks enampakkumise olulisi tingimusi. Tsiviilasjas nr 2-16-17609 on kohus jätnud rahuldamata hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asudes seisukohale, et hagi oli selle esitamise ajaks aegunud. Seega puuduvad alused asumaks seisukohale, et kostjal II ei ole TMS § 98 järgi korterile omandiõigust tekkinud. Samuti on õige kostja II poolt märgitu, et kostja II omandas kinnisasja enampakkumise teel, mitte vaidlustatavate tehingute läbi, mistõttu ei tooks tehingute tühisuse tuvastamine kaasa hageja omandiõiguse taastamist.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kohane viis hageja soovitu saavutamiseks oligi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (tsiviilasi nr 2-16-17609). Viru Maakohtu 14.06.
3. a otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, on jõustunud ning lähtudes

§-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 5 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et hagiavalduses toodud asjaolude õigsust eeldades ei oleks võimalik hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamine, s.o kinnistusraamatu kande muutmine, mille tagamiseks hageja taotluse esitas. Sellest lähtudes ei saa eelduslikult tekkida ka olukorda, kus kohtul oleks võimalik teha lahend vastavas osas hageja kasuks. Järelikult ei takistaks hageja suhtes täitemenetluse jätkamine ja tema korterist väljatõstmine hilisemat lahendi täitmist ega tekitaks hagejale suuremat kahju.

1. Ringkonnakohus lisab, et ka hageja alternatiivse nõude – mõista kostjalt I välja 30 000 eurot – tagamiseks oleks täitemenetluse peatamine ebakohane meede. Seda seetõttu, et korter kuulub kostjale II, kuid kahju hüvitamise nõue on esitatud kostja I (laenuandja) vastu. Teisisõnu ei saa kostja I vastu esitatud rahalist kahjuhüvitise nõuet tagada kostjale II kuuluva vara viimasele üleandmise piiramisega. Juhul, kui eesmärk olnuks tagada kahju hüvitamise nõuet, siis oleks olnud kohane meede (hagi tagamise eelduste esinemise korral) näiteks kostja I vara arestimine.
2. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule tuginedes tuleb kostja määruskaebus rahuldada ning tühistada maakohtu määrus, millega maakohus hagi tagas. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp 6