← Eesti

4-18-2871/24

Obsah (4)§ 29§ 23§ 123§ 132

4-18-2871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2871 (233018001208) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi

§ 29lg 1 p 1, § 132 p 3 ja § 135 lg 2 Rahuldada Anton Novaki kaebus.

Tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Veera Blinova 11.05.2018 1 4-18-2871 üldmenetluse otsus nr 2330,18,001208.

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Anton Novaki suhtes alkoholiseaduse § 67 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel mõista õigusabi ja tõlkekulude katteks Eesti Vabariigilt Anton Novikovi kasuks välja 410 (nelisada kümme) eurot, sh käibemaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 31.08.2018. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 11.05.2018 üldmenetluse otsuse nr 2330,18,001208 kohaselt müüs Anton Novak 30.03.2018 ajavahemikul 01.30 – 02.00 xxx asuvas baaris I xxx alaealisele A G alkohoolset jooki – purgi õlut mahuga 0,5l. Otsuse kohaselt pani Anton Novak sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav alkoholiseaduse § 67 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on alkoholiseaduse § 67 lg 1 alusel määranud karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, so summas 300 eurot. 11.05.2018 otsuse kohaselt on kõnealune sündmus tõendatud tunnistajate A G ja D K ning menetlusaluse isiku Anton Novaki ütlustega. 28.05.2018 esitas menetlusalune isik eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles palus Politseija Piirivalve Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada ja lõpetada menetlus. Kaebaja sõnul ei ole tõendatud Anton Novaki poolt baaris I A G alkohoolse õlle müümise fakt. 04.06.2018 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohtadele ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle D K ja A G. D K rääkis kohtus, et ta sisenes koos A G baari. „A tahtis osta õlut, palus baarimehelt, baarimees andis, A ostis ja me lahkusime“. Vastates kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele ütles tunnistaja, et A G läks baarileti juurde, rääkis midagi baarmeniga, muusika 2 4-18-2871 tõttu tunnistaja ei kuulnud seda. Hiljem A G maksis ja nad lahkusid. Dokumenti A G ei küsitud. Tunnistaja sõnul oli ostetud õlu metallpurgis. Nad läksid koju ja A G jõi õlut tänaval kõndides. Kas enne baari minekut oli A G alkoholi tarbinud või mitte, ei osanud tunnistaja öelda. Kuigi esmalt on tunnistaja öelnud, et A G palus baarmenilt õlut, siis hilisemas vastustes on ta tõdenud, et ei kuulnud, mida A G baarmeniga rääkis. Nimetatu valguses jääb arusaamatuks mille pinnalt väitis tunnistaja, et A G palus baarmenilt õlut ja dokumenti temalt ei küsitud, kui tunnistaja ise ei kuulnud baarmeniga toimunud vestlust. Kui tunnistaja ise vestlust ei kuulnud, said tema ütlused põhineda üksnes A G poolt räägitul. Tunnistaja A G sõnul ei olnud ta enne baari minekut alkoholi tarvitanud. Ta sisenes baari, palus õlut, dokumenti temalt ei küsitud, kohtusaalis viibiv isik müüs talle õlle, mis maksis umbes kolm eurot. Kas tegemist oli purgi- või pudeliõllega, tunnistaja ei mäletanud. Ta jõi õlut tänaval, kuna baaris olid ebameeldivad inimesed. Umbes 30 minutit pärast baarist lahkumist, pidas politsei ta kinni. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et noored tulid baari kella kahe paiku öösel. Noormees palus õlut. Kuna ta nägi noor välja ja kaebaja nägi teda esimest korda, palus noormehelt dokumenti. Ta ei näidanud, kuid palus veel kahel korral temale õlut müüa. Seejärel keeras ringi ja lahkus. Noormees palus Saku Originaali, purgis. Kaebaja sõnul oli tol hetkel purgis ainult alkoholivaba Saku Originaali. Seda ta tunnistajale ei pakkunud. Lisaks kohtuvälises menetluses tehtud otsuse aluseks olnud isikulistele tõenditele, uuris kohus dokumentaalseid tõendeid –väljatrükki karistusregistri andmetest ning kaebusele lisatud baari I haldaja TÜ G raamatupidamise dokumente, mis kajastavad laoseisu ning toodete tarnimist süüdistuses märgitud perioodil. Kohtu seisukoht ja põhjendused

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsus tuleb tühistada ning

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu.

13.04.2018 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Anton Novakile alkoholiseaduse § 67 lg 1 alusel ette, et 30.03.2018 kell 01.30 olles tööl baaris I , müüs ta alaealisele A G alkohoolset jooki – purgi alkohoolset õlut mahuga 0,5l. Alkoholiseaduse § 67 lg 1 näeb ette vastutuse alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest. AS § 47 lg 1,2 kohaselt on alaealisel keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Samuti on keelatud alaealisele alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine. 3 4-18-2871 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas süüdistuses märgitud ajal Narvas asuvas baaris Imbis baarmenina. Samuti ei ole vaidlust selles, et baari külastas alaealine A G. Nimetatud faktide paikapidavust on kinnitanud nii kaebaja kui ka tunnistajad. Peamine vaidlusalune küsimus on selles, kas kaebaja müüs A G alkohoolset jooki või mitte. Isikute ütlused on selles osas lahknevad. Kaebaja eitab müügitehingu ja joogi üleandmise toimumist. Tunnistajate väitel müüs kaebaja A G õlut. Ükski kohtuvälises menetluses kogutud tõend ei sisalda andmeid millist õlut ja millises mahus kaebaja väidetavalt müüs. Tunnistaja G ei suuda meenutada isegi seda, kas ostetud õlu oli purgis või pudelis. Tunnistaja K selgituste kohaselt oli tegemist purgiõllega. Baari raamatupidamise dokumentidest nähtuvalt oli süüdistuses märgitud perioodil baaris purgiõllena olemas vaid Saku Originaali alkoholivaba õlu. Siinkohal puudub kohtul igasugune alus kahelda nende dokumentide tõepärasuses. Dokumentides kajastuvate andmete usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seadnud ka kohtuväline menetleja. Eelnevast järeldub, et isegi juhul, kui baaris Imbis müüdi 30.03.3018 A G purgiõlut, sai tegemist olla üksnes alkoholivaba õllega. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta tunnistajate ütlustes esinevaid ebakõlasid. Eelnevalt viitas kohus asjaolule, et tunnistaja K on andnud vastuolulisi ütluseid küsimuses, kas ta kuulis A G ja baarmeni vahelist vestlust või mitte. Olukorras, kus A G peeti väidetavalt kinni üksnes pool tundi pärast baarist väljumist, on ebatõenäoline, et ta ei mäleta millist õlut ostis. Viimane väide viitab pigem soovile varjata tegelikkuses aset leidnut. Neil asjaoludel leiab kohus, et olemasoleva tõendusteabe pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik müüs 30.03.2018 A G alkohoolset jooki. Seda enam, et kohtuvälises menetluses koostatud toimikus puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et A G esines alkoholijoove. Seega ei ole üheselt selge, kas A G üldse tarbis alkohoolset jooki ja kui tarbis, siis kus ja millal see soetatud oli. Siinkohal väärib märkimist, et tunnistaja K ei osanud üheselt vastata, kas A G oli enne baari minekut alkoholi tarbinud või mitte. Seetõttu ei ole ka välistatud, et A G võis väidetav alkoholijoove esineda juba enne baari minekut. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole tõendatud kaebaja tegevuses AS § 67 lg 1 obligatoorse objektiivse tunnuse – alkohoolse joogi käitlemine – esinemist. Seega ei ole tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik teha järeldust, et kaebaja on 30.03.2018 pannud toime AS § 67 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes

§ 132

p-st 3 rahuldab kohus Anton Novaki kaebuse ning tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsuse ja lõpetab menetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

§ 23

näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5– 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebaja taotles õigusabi ja tõlkekulude hüvitamist summas 410 eurot. Võttes arvesse esitatud kaebuse mahtu ja sisu ning kohtuistungile kulunud aega, leiab kohus, et kaitsjale makstud tasu suurus on põhjendatud ning proportsionaalne. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale hüvitada õigusabi ja tõlkekulud kokku summas 410 eurot (sh käibemaks). 4 4-18-2871 (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.