Obsah (15)

§ 114§ 424§ 263§ 65§ 68§ 199§ 218§ 215§ 118§ 113§ 61§ 81§ 16§ 56§ 136

1-17-7350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruaril 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7350 (03231503953) Kohtunik Külli

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5) järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 22.11.2017, 05., 10.

ja 22.01.2018 Prokurör Anneli Lumiste, Diana Helila Süüdistatav A n a t o l i PLUTAHHIN - isikukood 37001280231; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: xxxx (viibib xxxx); varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega

§ 424

järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahistamine kohaldatud alates 31.05.2017 (kahtlustatavana oli kinni peetud 30.05.2017) Kaitsja Andrus Repnau Süüdistatav D m i t r i PROKOFJEV - isikukood 37611270344; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; keskeriharidusega; elukoht: xxxx (viibib xxxx ); varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.05.2017 otsusega

§ 263lg 1 p1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 118 lg 1 p 1 järgi; Kr

MS 238 lg 2 järgi 3 aastat vangistust (eelvangistusena ära kantud 3 kuud ja 10 päeva) tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend – 1 vahistamine kohaldatud alates 01.06.2017 (kahtlustatavana oli kinni peetud 30.05.2017). Kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A n a t o l i PLUTAHHIN

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) järgi ning karistuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks karistus, mis oli A.Plutahhinile mõistetud Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega (5 kuud 29 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga). 2. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning A.Plutahhinile mõistetud vangistuse alguseks lugeda 30.05.2017.a. 3. Süüdi tunnistada D m i t r i PROKOFJEV

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) järgi ning karistuseks mõista 13 (kolmteist) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks karistus, mis oli D.Prokofjevile mõistetud Harju Maakohtu 09.05.2017 otsusega (3 aastat vangistust, millest eelvangistusena kandis 3 kuud ja 10 päeva ning 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva vangistust jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga). 4. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning D.

Prokofjevile mõistetud vangistuse alguseks lugeda 30.05.

2. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: 5.
3. Anatoli Plutahhinilt kokku summas 2 818,40 eurot, s.o. eeluurimisel määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot, ½ kõigist ekspertiiside tegemise kuludest:1400,40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 250 eurot. 5.
4. Dmitri Prokofjevilt kokku summas 2 650,40 eurot, sh ½ ekspertiiside tegemise kuludest: 1 400,40 eurot ja sundraha 1 250 eurot. 5.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Nõude tasumiseks vajalikud andmed, kus on märgitud ka viitenumber, esitatakse eraldi dokumendina makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Anatoli Plutahhin ja Dmitri Prokofjev 17.08.2003.a kella 19:30 paiku xxxx võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid kallal kallale X1le ja X2le. Seejuures D. Prokofjev suunas kaasas olnud püstolisarnase eseme ähvardamiseks kannatanute suunas ja A. Plutahhin asus kannatanuid peksma nuiasarnase esemega – kummeeritud 52 cm pikkune 4 cm diameetriga ese, mis tal oli eelnevalt kaasas, tugevate jõuliste löökidega, pekstes mõlemat kannatanut, kes olid löökide tõttu ja relvaga ähvardamise tõttu laskunud maha pikali. A. Plutahhin peksis selle esemega kannatanuid pea ja keha piirkonda, korduvate tugevate löökidega. Samal ajal kui A. Plutahhin lõi endaga kaasas olnud nuiasarnase esemega maas lamavaid kannatanuid, jätkas D. Prokofjev nende relvaga ähvardamist, suunates selleks püstolisarnase eseme toru sihtimiseks neile ja hõivas samal ajal ka baarist ja kannatanute juurest esemeid, kasutades seda ära, et kannatanud olid abitult pikali ja nende vastupanu oli murtud ja seejuures niivõrd tugevate löökidega pea piirkonda, et nii A. Plutahhin kui ka D. Prokofjev pidid möönma, et sellistest löökidest põhjustatud vigastustega võivad põhjustada kannatanu surma ja tegevust jätkates seega seda ka tahtma. Seejärel sidusid A. Plutahhin ja D. Prokofjev maaslamavate kannatanute käed ja jalad kaasas olnud teibiga kinni ja jätkasid koos otsinguid baaris ja kannatanute juurest esemete hõivamiseks ning võtsid X2´lt ära sularaha 350 eurot ning X1´lt võtsid ära rahakoti koos paberitega, samuti võtsid xxxx kassast ära sularaha 650 Eesti krooni (41,54 eurot) ning baarist võtsid ära alkoholi1 liitrine pudel Amaretto, 2 pudelit 0,5-liitrist viin Saaremaa - kogumaksumusega 518 Eesti krooni (33,11 eurot), samuti võtsid ära sõiduauto Toyota Hiace registreerimisnumbriga XXXXXX ning X2 elukoha võtmed ning lahkusid sündmuskohalt sellesama sõidukiga, kasutades sündmuskohalt või kannatanute juurest äravõetud võtmeid. A. Plutahhin ja D. Prokofjev põhjustasid oma tegevusega kannatanule X2le kaks põrutushaava kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel ümberhaarava verevalandusega silma sidekestal, selja piirkonnas ja reie sisemisel-tagumisel pinnal vasakul pool, nina põrutuse verevalumiga vasakul, marrastused näol ja alalõualuu-aluses piirkonnas ja kaelal vasakul pool. Kannatule X1´le tekitasid nad eluohtliku pea kinnise tömbi trauma koljuvõlviluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmetealuste verevalumitega: joonmurrud vasakul oimu-, mõlemal kiiru- ja otsmikuluul; peaaju põrutuse kolletega mõlemas otsmikukiiru-oimusagaras; difuusse pehmekelmealuse verevalumi; kõvakelmealuse verevalumi 100 ml; peaaju turse; verevalumid kõõlustanul; nahamarrastuse lagipeal, nahaalused verevalumid näol ning kannatanu suri saadud vigastustesse haiglas 21.08.2003.a. A. Plutahhin ja D. Prokofjev pidid kannatanuid elutähtsate organite s.o pea piirkonda hulgaliselt jõulisi lööke tehes teadma, et surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma sellist võimalust, pannes seega teo toime otsese tahtlusega. Seega, A. Plutahhin ja D. Prokofjev, tappes teise inimese seoses röövimisega, panid toime mõrva, s o kuriteo

§ 114p 5 järgi (alates 01.01.2015.a.

on sama tegu kuriteona kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5 järgi).

3 Poolte seisukohad Prokurör D.Helila leidis A. Plutahhini ja D. Prokofjevi süü inimese tapmises seoses röövimisega on tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavad ei tulnud suveõhtul end baari jahutama (nagu nad väitsid kohtuistungil), vaid eesmärgiga panna toime röövimine. Prokofjev kandis pikemat nahktagi, mis viitab sellele, et ilm ei olnud ülearu soe. Plutahhinil oli kaasas spetsiaalselt valmistatud nui vigastuste tekitamiseks, Prokofjevil oli kaasas püstol. Nad tegutsesid baaris võõra vara hõivamiseks kooskõlastatult ja läbimõeldult. Ajal kui Plutahhin lõi X1t nuiaga pähe, sundis Prokofjev püstoli ähvardusel X2 põrandale pikali. Kui X1 karjatused olid vaikinud, löödi nuiaga pähe ka X2t. Kui kannatanute võimalik vastupanu oli ähvarduste ja vägivallaga maha surutud, seoti nad kinni, hõivati nende taskust raha ja rahakott, samuti raha baarikassast, 3 pudelit alkoholi ja baari ette pargitud sõiduauto. Pekstes kannatanut nuiaga korduvate jõuliste löökidega pähe ja rindkeresse, peab süüdlane teadma, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning tähtsust ei oma see, kas ta soovib või üksnes möönab seda. Paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad on süüdistatava väited võimalikust enesekaitsest: ütlused selle kohta, et kannatanuid tuli relvaga ähvardada ja nuiaga pähe lüüa põhjusel, et X2 silitas Prokofjevi tagumikku ning X1 oli valmis teda ründama. Ka 2 aastat hiljem, pärast arutatavat kuritegu, on süüdistatavad toime pannud röövimise (20.06.2005), kus Prokofjevil oli järjekordselt käes relv ning kannatanut peksti pähe (selles kuriteos on nad süüdi mõistetud otsusega 18.05.2006). D. Prokofjevi ütlused eeluurimisel ja kohtuistungil on täielikus vastuolus ning oma ütluste muutmist ei osanud ta selgitada. Prokurör taotles D.Prokofjevi süüdimõistmist

§ 114

p 5 järgi ning tema karistamist vangistusega 14 aastat algusega 30.05.2017.

§ 65

lg 1 alusel lugeda selle karistusega kaetuks karistus, mis on talle mõistetud 09.05.2017 Harju Maakohtu otsusega (2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga). A.Plutahhinile taotles prokurör karistuseks

§ 114

p 5 järgi 15 aastat vangistust algusega 30.05.2017.

§ 65

lg 1 alusel lugeda selle karistusega kaetuks karistus, mis on talle mõistetud 17.10.2016 Harju Maakohtu otsusega (5 kuud ja 29 päeva vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga). Kaitsja A. Liskmann-Getsu taotles D. Prokofjevi õigeksmõistmist esitatud süüdistuses, kuna tegemist ei olevat tapmisega, mis on toime pandud seoses röövimisega. Röövimise eesmärgil baari sisenedes oleksid süüdlased oma nägu maskidega varjanud, kohe sisse tormanud ja hakanud raha nõudma (mitte õlut ja teed tellinud ning omavahel rahulikult juttu ajanud). Röövimine eeldab kaitsja arvates kiiret ja tormilist tegutsemist, ruumide läbiotsimist ja kohest vägivalla kasutamist koos nõudmiste esitamisega. Stardipüstoli, mida D. Prokofjev alati kaasas kandis, võttis ta välja vaid selleks, et hirmutada baariomanikku, kellele ta oli uue tellimuse esitanud, kes käitus aga imelikult ja püüdis silitada ta tagumikku. Püstoli haaramine oli normaalse orientatsiooniga tugeva mehe reaktsioon. Edasised sündmused toimusid kaitsja arvates spontaanselt ja Prokofjev nägi vaid ühte lööki. Kannatanu X1 juures ta verd ei näinud ning väline teopilt ei viidanud sellele, et tegu võib lõppeda surmaga. Edasi suundus Prokofjev tualetti, mis asub baari teises otsas ega näinud, mida Plutahhin edasi tegi; ta ei näinud raha võtmist ega edasist vägivalla tarvitamist. Kannatanu X1 surmas tal mingit teopanust ei olnud. Raha olemasolu kassas või kannatanutel ei ole kaitsja arvates samuti tõendamist leidnud ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Samuti pole tõendatud kes või kust võttis kannatanu sõiduki võtmed. Prokofjev tunnistas küll pärast tualetist tulekut kahe pudeli viina 4 võtmist baarist, kuid selleks ei kasutanud ta vägivalda ning sellist käitumist on võimalik kvalifitseerida vaid avaliku vargusena

§ 199

lg 2 p 5 järgi või varastatu väärtusest lähtudes

§ 218järgi.

Baari eest kannatanu sõiduki võtmist ja sellega minema sõitmist võiks kvalifitseerida ajutise kasutamisena

§ 215järgi, sest samal õhtul leiti sõiduk mahajäetuna Lasnamäelt.

Kuna röövimine ei ole tõendamist leidnud, siis pole alust süüdistatavate tegevust kvalifitseerida ka mõrvana

§ 114lg 1 p 5 järgi.

Surma saabumise osas käitusid mõlemad süüdistatavad kaitsja väitel kergemeelsusega. Prokofjevi tahtlus oli suunatud vaid kannatanu hirmutamisele ja Plutahhini tahtlus raskete kehavigastuste tekitamisele. Ka juhul, kui süüdlaste käitumist kvalifitseerida mitte

§ 118

ja § 117 järgi ning oleks tõendatud, et surma osas tegutseti kaudse tahtlusega, on ka kuritegu

§ 113järgi aegunud ning kriminaalmenetlus tuleks lõpetada seoses aegumisega.

Juhul, kui kohus peaks nõustuma aga prokuröri seisukohaga, et tegemist on mõrvaga, siis prokuröri taotletud karistused ei ole põhjendatud liigse ranguse tõttu. Kuritegu on toime pandud 15 aastat tagasi. See on erandlik asjaolu, sest inimeste elud on vahepeal oluliselt muutunud ning kaaluda tuleks

§ 61sätete kohaldamist, s.o karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära.

Prokofjevil oli vabaduses pere – naine ja lapsed, kelle eest ta hoolitses, tal oli töökoht. Pikaajaline vangistus ei täidaks oma eesmärke, mõjuks halvasti mitte ainult süüdlasele, vaid ka tema lähedastele. Kaitsja A. Repnau leidis, et A. Plutahhini käitumine on valesti kvalifitseeritud mõrvana, s.o tapmisena, mis on toime pandud seoses röövimisega. Mistahes muu kvalifikatsioon tähendaks süüteo aegumist

§ 81

alusel ning menetluse lõpetamist ning selle vältimiseks on talle esitatud süüdistus

§ 114p 5 järgi.

Kaitsja arvates tekkis tüli baaris sellest, et X2 püüdis Prokofjevit tagumikule patsutada. Prokofjev võttis välja püstoli, mille peale hakkas laua tagant tõusma X1. Plutahhini ütluste kohaselt võttis kannatanu laua alt nuia, püüdis teda kätega haarata ja kägistada. Kui Plutahhinil õnnestus nui kannatanu käest ära rebida, siis lõi ta sellega kannatanut mitmel korral pähe ja kehasse enesekaitseks. Plutahhin ja Prokofjev ei tegutsenud kaitsja väitel ühtse tahtlusega baari röövida. Baaris tekkinud intsidendi tõttu tekitas Plutahhin X1le vigastusi, mille tagajärjel viimane hiljem haiglas suri. Prokofjev võttis baarist kaasa alkoholi ja kannatanu sõnul ka raha. Plutahhin ei võtnud aga midagi, sest tal puudus soov võõra vara omastamiseks. Kaitsja leidis, et kannatanu X2 ütlustes esineb vastuolusid ja neid ei saa pidada usaldusväärseiks. Kohtuarstidele pole ta rääkinud, et ta kaotas teadvuse; ta on rääkinud, et sai rohkem lööke kui X1, kuid tema vigastused olid tegelikult kergemad. Kohtus räägib ta, et Plutahhin hakkas esimesena X1t lööma, uurimise ajal aga väidab, et püstol suunati kõigepealt temale, et neid ähvardati esmalt püstoliga. Erinevad on ütlused baari lahtioleku aegade kohta. Kannatanu räägib, et nui oli ajalehe sisse keeratud, kuid ajalehte sündmuskohalt ei leitud. Vägivald peab olema põhjustatud asja äravõtmiseks, kuid Plutahhinil aga puudus soov baarist midagi röövida, samuti puudus tal soov kannatanut tappa. Ta lõpetas kannatanute peksmise, kui mõlemad olid maas pikali ega osutanud enam vastupanu. Mõlemad olid elus, kui nad baarist lahkusid ning Plutahhin võõrast vara ei hõivanud. Kaitsja leiab, et Plutahhini käitumine on kvalifitseeritav

§ 118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, need süüteod on aga aegunud ja seetõttu tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 5 Kuigi esitatud süüdistuses ei ole kumbki süüdistatav end süüdi tunnistanud, on kohtuistungil kontrollitud tõenditega nende süü tapmises, mis oli seotud röövimisega, kohtu arvates tõendamist leidnud ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kuriteokoosseis

§ 114

p 5 järgi on täidetud, kui on tuvastatud, et süüdlane on asja äravõtmisel kasutanud vägivalda, millega põhjustas kannatanu surma, tegutsedes seejuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuistungil uuritud tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid. 1.Vaidlust ei ole selles, et xxxx baari/pubi omanikuks oli augustis 2003 X

1. 17.08.2003 kella 19.00-19.30 paiku baaris enam külastajaid ei olnud, kuid X2le oli samal õhtul Soomest külla tulnud tema sõber X1, kellega nad baarileti ees, terrassiukse vastas laua taga vastastikku diivanitel istusid, juttu ajasid ja kaarte mängisid. 2.Samal ajal kella 19.30 paiku sisenesid terassiukse kaudu baari kaks meesterahvast (süüdistatavad), tellisid X2 käest õlle ja tee ning istusid baariletist ca 7-10 meetrit edasi asuvasse boksi laua taha. Prokofjev jõi teed, Plutahhin õlut, nad suitsetasid ja ajasid ca 5 -10 minutit omavahel juttu. Kannatanu X2 ütlused selle kohta on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Laud, mille taga süüdistatavad istusid, laual olevad esemed (tuhatoos konidega ja tühjade suhkrupaberitega, õlleklaas, teeklaas alustassil jm) on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemil (I kd lk 96) ning on näha protokollile lisatud fotodelt nr 7-8 (I kd lk 85 pöördel).
2. Äratundmiseks esitamise protokoll (I kd lk130-132) kinnitab, et ühe baari sisenenud mehe tundis kannatanu X2fotode järgi ära kohtueelses menetluses (28.04.17) ning selleks oli Dmitri Prokofjev, kes mõni minut hiljem kannatanuid relvaga ähvardas. Sama kinnitas kannatanu oma ütlustes ka kohtuistungil (I kd lk 220 -224).
3. DNA ekspertiis kinnitas, et baarist kaasavõetud ühelt suitsukonilt võetud proov, samuti teelusikalt võetud proov sisaldas Prokofjevi DNA-d; samuti ei saanud ekspert välistada Prokofjevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, mis saadi tükisuhkru ümbrispaberilt (I kd lk 105-110). Ühelt suitsukonilt saadud proov sisaldas ka A.Plutahhini DNA-d (I kd lk 114-115). Sõrmejäljeekspertiisid (I kd lk 121-123; 126-127) kinnitasid, et baaris alustassilt võetud ja identifitseerimiskõlbliku sõrmejäljefragmendi oli jätnud D. Prokofjev oma parema käe nimetissõrmega. Seega ei saanud süüdistatavad pärast toimiku materjalidega tutvumist enam väita, et nad selles baaris ei viibinud ja nad ei eitanud seda ka kohtuistungil.
4. Kannatanu X2 ütlustega on tõendatud, et pärast meeste omavahelist jutuajamist Prokofjev tõusis laua tagant, tuli nende (X2 ja X1) juurde ning talle järgnes koheselt Plutahhin. Prokofjev suunas kannatanute poole püstoli, käskis seejärel relvaga ähvardades X2l põrandale pikali heita. Samal ajal tungis Plutahhin kallale diivanil istuvale X1le ning lõi teda korduvalt ja jõuliselt nuiaga pähe. Kui X1 enam häält ei teinud (eelnevalt oli X2 kuulnud tema valuröögatusi), lõi Plutahhin ka maaslamavat X2t nuiaga korduvalt pähe ja kehasse.
5. Kohus ei saa nõustuda kaitsja A. Repnau väitega, et X2 on kallaletungi osas (löökide ja ähvarduste järjekorra kohta) ning teadvuse kaotuse oas andnud erinevaid ütlusi ning tema ütlused on seetõttu ebausaldusväärsed. Nii kohtus kui kohtueelses menetluses (18.08.2003) on kannatanu selgitanud, et süüdistatavad tegutsesid neid rünnates praktiliselt üheaegselt: samal ajal kui Plutahhin lõi X1le nuiaga pähe, 6 ähvardas Prokofjev teda relvaga ja sundis relva ähvardusel teda põrandale pikali heitma (I kd lk 211; 221 pöördel). Ka hetkel, kui teda ennast (X2t) hakati nuiaga peksma, seisis teda eelnevalt relvaga ähvardanud mees (Prokofjev) tema kõrval ja ta nägi tema jalgu (I kd lk 223 pöördel). Alles järgnevaid hoope saades kaotas kannatanu hetkeks teadvuse, ei kuulnud seda, kuidas mehed baarist väljusid või maja ees auto käivitasid. Ka kohtueelses menetluses on kannatanu väitnud, et teadvust ei kaotanud ta koheselt. Ta nägi X1 nuiaga löömist ja kui teda ennast nuiaga peksti, siis tundis ta iga lööki, kuulis kuidas kassa avati, kuidas teipi lahti rebiti. Kohtuarstlikus ekspertiisiaktis märgitu, et kannatanu X2 oma seletuse kohaselt teadvust ei kaotanud (I kd, lk 98), ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseiks, sest enamuse baaris toimunud sündmustest suutis ta näha ja tajuda ning ta on andnud ühesuguseid ütlusi nii kohtus kui kohtueelses menetluses. Ekspert ei küsitlenud teda sellise põhjalikkusega nagu uurija või menetlusosalised kohtuistungil ning hetkelist teadvusekaotuse mainimist võis kannatanu pidada ebaoluliseks võrreldes vigastustega, mis tekitati tema sõbrale ja talle endale.
6. Kannatanu X2 ütlused süüdistatavate samaaegse ründe kohta tõendavad kohtu arvates fakti, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult, nende mõlema poolt kasutatud vägivald (nii püstoliga ähvardamine kui korduvad löögid nuiaga), samuti kannatanute kinnisidumine oli vajalik kannatanute vastupanu mahasurumiseks, et hõivata nende või nende valduses olev vara.
7. Kannatanu ütlused kasutatud vägivalla ulatuse ja jõhkruse kohta on kooskõlas nii ekspertiisiaktidega kui sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiakti nr 1350 (I kd lk 97-98) kohaselt toimetati X2 17.08.3003 kiirabiga Ida-Tallinna Keskhaiglasse peahaavade õmblemiseks (põrutushaavad kuklas: 5 cm ja 7 cm). Tema kohtuarstlikul läbivaatusel 21.08.2003 tuvastati 2 põrutushaava kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid silma laugudel ja sidekestal, selja piirkonnas, reiel; nina põrutus, marrastused näol, alalõual, kaelal. Need tervisekahjustused on eksperdi arvamuse kohaselt tekitatud tömbi vägivalla toimel, võivad olla saadud 17.08.03 korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega (rusika, jala või nuiaga). Õnneks ei olnud need vigastused eluohtlikud. Lahtised peahaavad, baaris fikseeritud verejäljed ja verekahtlased määrdumised kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et tema pea juures põrandal oli ohtralt verd. See ei takistanud aga süüdistatavatel tema kinnisidumist ega ka põrandale lamama jätmist.
8. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 861 nähtub (I kd lk 71-80), et kiirabi jõudis sündmuskohal kell 20.41 ning koomas kannatanu X1 viidi Mustamäe haiglasse. Samal õhtul 17.08.03 kannatanut opereeriti, et eemaldada äge kõvakelmealune verevalum ja peatada verejooksud. Kannatanu suri haiglas 21.08.03 kell 06.
9. Eksperdi arvamuse kohaselt oli X1 surma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus: pea kinnine tömp trauma koljuvõlviluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmetealuste verevalumitega. Sellised vigastused võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega näo, vasaku oimu ja lagipea piirkonda. Kohtuistungil 22.12.2017 üle kuulatud ekspert A. Viitsoo selgitas, et aktis fikseeritud koljuluumurrud said tekkida vaid väga jõuliste löökide tagajärjel ning tõenäoliselt 3 sellise löögi tagajärjel. Samuti välistas ekspert Plutahhini kaitsja kahtlustused selle kohta, et kannatanul oleks esinenud varasemaid koljutraumasid.
10. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu X2 ütlustes ka selle kohta, et pärast eluohtliku vägivalla tarvitamist hõivati kannatanute vara: võeti kannatanu X2 taskust raha ja X1 taskust 7 rahakott, baarist kassaraha, mõned pudelid alkoholi ja autovõtmed ning maja eest auto (kaubik), samuti selles, et seoti kinni mõlema kannatanu käed ja jalad ning jäeti nad oimetuna põrandale lamama. Kannatanu ütlused on eluliselt usutavad ja riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega (vaatlusprotokollide ja ekspertiisiaktidega). Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleks kannatanu pidanud hõivatud asjade kohta andma valeütlusi või alusetult suurendama näiteks rahasummat, mille süüdistatavad ära võtsid. Kuna kannatanu sai uurimise ajal tagasi oma kaubiku, siis tsiviilhagi ei ole ta esitanud. Sellest tulenevalt pole alust kahtlustada teda ka näiteks soovis alusetult rikastuda süüdlaste arvelt.
11. Kannatanu X2 ütlustest (I kd lk 221- 224) nähtub, et teadvusele tulles sai ta X1lt teada, et viimase taskust võeti ära rahakott kõige seal sees olevaga. X2lt endalt võeti taskust raha 350 eurot, baarist oli kassasahtlist ära võetud sularaha 650 EEK, 3 pudelit alkoholi ja autovõtmed ning maja eest kaubik. Kõigepealt sai ta lahti oma käed, sest need olid nööriga, mitte teibiga kinni seotud, siis jalad; seejärel aitas ta läbi lõigata teibi, millega oli kinni seotud X1 kaed ja jalad. Kuigi tema enda pea juures oli palju verd põrandal, siis X1l peksmise tagajärjel väliseid vigastusi näha ei olnud. X1 suutis öelda vaid mõne lause, tundis end väga halvasti, jäi diivanile pikali ning saabunud kiirabi viis ta koheselt haiglasse.
12. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et baari kassaaparaadi sahtlis oli sularaha 650 krooni. Oli pühapäeva õhtu ja pole tõenäoline, et enne sõbra tulekut jõudis X2 kassaraha panka ära viia või et terve nädalavahetuse ei käinud baaris ühtegi külastajat ning kassa oli tühi. Tol ajal olid Eestis käibel kroonid ning kassaraha oli kahtlemata kroonides. Kannatanutel kui Soome kodanikel sai isiklik raha olla ka eurodes. Ka tunnistajana üle kuulatud baaridaam X3 väitis (I kd lk 145), et baaris oli olemas kassaaparaat, mis avanes nupule vajutusega ning raha hoiti kassa sahtlis. Baaris olev kassaaparaat on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol nr 9 (I kd lk 86). Teed ja õlut tellides oli süüdlastel seega võimalik jälgida, kuhu raha pandi ja kuidas kassat avati. Midagi tavatut ei ole ka selles, et oma isiklikku raha hoidis X2 püksitaskus. Maas lamades tundis ta, kuidas see pärast peksmist taskust välja tõmmati. Kuna X1 suutis rääkida vaid taskust võetud rahakotist ning ei olnud teada, kui palju oli seal raha või muid esemeid/dokumente, jäi süüdistusse lause selle kohta, et X1lt võeti ära rahakott, sest rohkemat temalt hõivatud varast tuvastada polnud võimalik (kannatanu suri teadvusele tulemata). Kahe pudeli viina võtmist baarist on kohtuistungil tunnistanud ka süüdistatav D. Prokofjev (I kd lk 227 pöördel).
13. Kuigi kumbki süüdistatav ei ole omaks võtnud kannatanute kinnisidumist (Plutahhin üksnes möönab kohtu täiendavatele küsimustele, et ühe kannatanutest võis tema kinni siduda), siis tõendavad seda lisaks kannatanu ütlustele ka baari vaatlusprotokoll, kus on fikseeritud verekahtlased määrdumised ja -jäljed põrandal, aga ka papist teibi alus ja teibitükid (I kd lk 8387); samuti surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, kus meditsiinidokumentides on mh fikseeritud X1paremal randmel teip ja vasakul randmel kinnihoidmisjooned (I kd lk 75).
14. X2valge kaubabuss Toyota Hiace, mis oli baari juurde pargitud, leiti samal õhtul kella 22.20 ajal xxxx asuva maja tagakülje parkimisplatsilt (sündmuskoha vaatlusprotokoll – I kd, lk 95). See on maja, mille lähedal elas tookord D.Prokofjevi enda ütluste kohaselt tema vanaema. DNA ekspertiisiaktist nr 17E-GE0597 (I kd lk 114) nähtub, et kaubabussi roolilt võetud segaproovis ei välistanud eksperdid A. Plutahhinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. 8
15. Kuigi süüdistatavad oma ütlustes väitsid, et nad ei mäleta baarist lahkumist, on Prokofjevi vanaema maja kõrvalt leitud kaubik ja Plutahhini bioloogiline materjali sisaldumine bussiroolilt võetud proovis kohtu arvates kinnituseks selle kohta, et süüdistatavate eesmärgiks oli võõra vara, s.h. ka kannatanu sõiduki hõivamine ja nad tegutsesid selle eesmärgi nimel ühiselt ja kooskõlastatult. Kui Prokofjevil polnud lube ja rooli istus Plutahhin, siis xxxx maja juurde parklasse said nad kaubiku viia vaid Prokofjevi juhendamisel, kes seda kanti väga hästi tundis. Seda sõidukit ei jäetud maha tee äärde või kuskile bussipeatusse, vaid see oli viidud konkreetse maja parkalasse, kust see hiljem olnuks kättesaadav nii süüdistatavatele või nende tuttavatele. Kaitsja küsimusele vastas Plutahhin, et nad jooksid baarist minema ja läksid lahku erinevates suundades (I kd lk 225 pöördel). Ka prokurörile kinnitas, et ei mäleta baarist lahkumist. Prokofjev on kaitsjale väitnud, et baarist lahkumist mäletab väga uduselt ning võisid sealt ära sõita autoga, kuid temal lube ei olnud (I kd lk 227 pöördel); kohtu küsimustele vastas, et auto jätsid nad maha bussipeatusse ja bussiga sõitsid koos kesklinna. Süüdistatavate sellised vastuolulised ütlused on kohtu arvates antud selleks, et vabaneda vastusest röövimise eest, millega on põhjustatud kannatanu surm.
16. Vaatlusprotokollis kirjeldatu kohaselt (löögiriist on näha ka fotodelt 2, 3 ja 4 – I kd lk 8485, 87) oli nuiataoline ese, millega kannatanuid peksti, puidust, ümar, läbimõõt 4 cm, pikkus 52 cm, keeratud mustast kummist materjali sisse. Nuia otsast 10 cm kaugusel oli 7 cm pikkune metallist plaat. Kannatanu ütluste kohaselt oli see ese kaasas süüdistatavatel, meenutas talle kirvevart ja see oli keeratud ajalehe sisse. Asjaolu, et baari vaatluse käigus ei ole fikseeritud ajalehte, ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Ajaleht või jääda süüdlaste kotti, millega nad olid baari tulnud ja millega lahkusid koos hõivatud pudelitega, rahakoti ja rahaga. See ajaleht võis ka baari jääda, kuid ei äratanud uurija tähelepanu ega leidnud seetõttu fikseerimist. Eluliselt mitteusutavaks peab kohus aga Plutahhini ütlusi selle kohta, et selle nuiataolise eseme võttis laua alt kannatanu ja oli valmis ründama isikut, kes teda relvaga ähvardas. Kohtule jääb arusaamatuks, mis eesmärgil oleks baariomanik või tema sõber pidanud sellise eseme valmistama. Ka juhul kui lähtuda süüdlaste loogikast, et taoline ese oli valmistatud enesekaitseks, siis kedagi kartes ei oleks kannatanud rahulikult laua taga istunud, kaarte mänginud ega jätnuks lukustamata baariust. Kohus leiab, et selline löögiriist sai kaasas olla vaid süüdlastel, kes baari sisenesid röövimise eesmärgil. See oli neile vajalik kannatanute vastupanu mahasurumiseks võõra vara hõivamisel.
17. Süüdistatavad oma ütlustes kohtuistungil ei eita kannatanute püstoliga ähvardamist või nuiaga löömist, kuid eitavad seda, et kasutatud vägivald oli vajalik röövimise toimepanemiseks. Samas on nad mõlemad kohtuistungil väitnud, et sündmust mäletavad nad vaid osaliselt, sest sellest on möödunud pikk aeg.
18. Süüdistatav Plutahhin, kes eeluurimisel kasutas võimalust ütlusi mitte anda, on kohtus väitnud (I kd lk 225 – 226), et ei saanud aru, miks Prokofjev relva välja võttis. Prokofjev oli läinud baarileti juurde uut jooki tellima ja korraga kuulis ta sealt kõrgendatud hääletoone. Sinna jõudes sai ta aru, et üks meestest kavatseb Prokofjevile peale hüpata, kuid ta võttis mehel õlast kinni. Kuskilt laua alt haaras püsti tõusnud mees vasakusse kätte nuia ja teise käega pigistas teda kõrist. Tal õnnestus mehelt nui ära rebida, aga kuna mees teda kõrist edasi pigistas, siis mehe vastupanu mahasurumiseks lõi ta teda mitu korda nuiaga. Siis hakkas tal endal halb, ta värises, oksendas ja jooksis baarist minema. Ta ei näinud, mida tegi Prokofjev või baaris viibinud teine kannatanu. 9 Süüdistava sellised ütlused on eluliselt mitteusutavad, vastuolus teiste kogutud tõenditega ja need on kohtu arvates antud selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Nuiaga on pekstud kahte kannatanut, kuid Plutahhin andis ütlusi vaid ühe kannatanu peksmisest. Kui X1t peksis ta väidetavalt enesekaitseks, siis mis eesmärgil ründas ta X2t? Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu ühe käega haarab nuia ja teise käega suudab teda kõrist kägistada. Need paljasõnalised ütlused X1 ootamatust ründest on ümber lükatud X2 ütlustega, kes on väitnud, et X1 sai löögid pähe diivanil istudes. On tõenäoline, et nii jõulised löögid, mis purustavad kannatanu koljuluud, olid antud suunaga ülevalt alla ehk istuva, mitte seisva kannatanu pihta. Ei ole kohtu arvates loogiline ka see, et detailides oskab Plutahhin kirjeldada endale suunatud rünnakut, kuid ei mäleta seda, mida samal ajal tegi Prokofjev ega näinud/kuulnud seda, et püstoliga ähvardades oli sunnitud põrandale pikali X2, et mõlemal kannatanul seoti kinni käed ja jalad ega mäleta ka seda, mis baarist kaasa võet jmt..
19. Süüdistatava Prokofjevi ütluste (I kd lk 227-229) kohaselt läks ta ehitusmaterjalide poes juhuslikult kohtunud Plutahhiniga baari selleks, et palava ilma tõttu janu kustutada. Endale tellis õlut, Plutahhin jõi teed. Kui õlu oli otsas, läks ta uut jooki tellima, kuid baariomanik käitus imelikult, püüdis teda tagumikust silitada. See viis ta segadusse, endast välja ja ta haaras püstoli, mida ta endaga pidevalt kaasas kandis. See oli stardipüstol, mida kaasas kandis selleks, et end halbade seltskondade eest kaitsta või rongilt koju minnes hirmutada hulkuvaid koeri. Et kannatanu X2t hirmutada, suunas ta temale püstoli ja sundis pikali heitma. Ta ei mäleta kannatanu reageeringut, kuna oli ise raevus ja silme eest läks mustaks. Ei mäleta, mida tegi Plutahhin või teine kannatanu. Mäletab vaid seda, et Plutahhi lõi ühe korra X2t. Edasi hakkas tal halb, tahtis oksendada, läks baariruumi teises otsas asuvasse tualetti ega tea, mis Plutahhin edasi tegi. Enne baarist lahkumist võttis ta baariletist kaasa kaks pudelit viina, sest oli väga kuri. Baarist lahkumist mäletab uduselt, ei mäleta kes või kuidas kannatanud kinni sidus. Kohus ei pea usutavaks Prokofjevi ütlusi juba alates sellest, kus ta Plutahhiniga kohtus, miks baari mindi ja mida baarist telliti, samuti seda, et ta peale ühte lööki ülejäänud aja tualetis istus. Pühapäeva õhtul ei ole ehituspoed avatud ega olnud seda ka 2003.a. ning seal ei saanud nad kohtuda. Prokofjev kandis musta jakki/jopet ja tellis baaris endale teed (mitte õlut), mis ei näita soovi ennast jahutada. Teejoomist kinnitavad X2 ütlused; Prokofjevi DNA oli suhkrupaberil ja teelusikal ning sõrmejälg teeklaasi alustassil. Et laual olnud õllekaas oli tühjaks joomata, on näha sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol. Ka ei viinud ta baariletile väidetavalt tühjaks joodud teetassi ega õlleklaasi (fotolt nr 7 on näha, et need jäid lauale, mille taga nad istusid). Ütlused uue tellimuse esitamisest on ümber lükatud X2 ütlustega. Kohtu arvates on ütlused kannatanu imelikust käitumisest väljamõeldis ja antud selleks, et leida põhjendus oma vägivaldsele käitumisele.
20. Kohtueelses menetluses (31.05.17) on Prokofjev väitnud, et baari mineku ettepaneku tegi talle Plutahhin, et hirmutada seal inimest, kes talle võlgu on. Täpsemalt kokku ei lepitud, mis võla tagasinõudmiseks tegema hakatakse. Kui ta oli tellitud kohvi laua taga ära joonud, viis ta tühja tassi baariletile, haaras püstoli ja suunas selle kahe baaris viibinud ja baarileti ees istunud mehe suunas. Üks meestest laskus põlvili, teise mehe juurde läks Plutahhin ja hakkas teda mingi esemega peksma ning löögid olid jõulised. Samal ajal käskis Plutahhin tal baari kassast raha võtta. Ta läks baarileti taha, avas kassa, kuid raha seal ei olnud. Baarleti taga olles nägi, et Plutahhin sidus kinni kannatanute käed. Tema ise võttis baarist 2 pudelit konjakit, Plutahhini käes nägi autovõtmeid. Baarist lahkudes istusid nad mikrobussi ja sõitsid xxxx või xxxx tänavale ja jätsid sinna sõiduki (I kd lk 214-215). 10 Selliste ütluste andmist eeluurimisel põhjendas ta kohtus sellega, et oli ülekuulamise ajal šokis ja ajas asjad segi ühe teise sündmusega ning teda hirmutati eluaegse vangistusega. Sellest, et kannatanu püüdis baaris tema tagumikku silitada, ei rääkinud ta uurijale aga sellepärast, et tundis piinlikkust. Kuna oma ütluste muutmist ei osanud Prokofjev usutavalt selgitada, siis tuleb tema ebaloogilised ja vastuolulised ütlused tõendikogumist välja jätta. Ülalkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates saab kohus teha järeldused, et 17.08.2003 sisenesid süüdistatavad baari röövimise eesmärgiga. Prokofjevil oli kaasas püstol ja Plutahhnil nuiataoline ese, mis viitab mõlema tahtele kasutada võõra vara hõivamiseks vägivalda. Olukorra hindamiseks tegid nad väikese ostu ja istusid mõneks minutiks laua taha, et seejärel üheaegselt ja ootamatult rünnata baarileti ees laua taga istuvaid kannatanuid ja hõivata võõrast vara. Mõlemad süüdistatavad kasutasid kannatanute suhtes vägivalda. Vägivald röövimise puhul võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Plutahhin lõi X1t korduvalt nuiaga pähe, Prokofjev suunas kannatanute poole püstoli ning sundis X2t, kes oli näinud nende lähenemist, püstoliga ähvardades pikali heitma. Kui X1 valukarjed olid vaikinud ning tema peksmine lõppenud, lõi Plutahhin juba maas lamavat X2t samuti korduvalt nuiaga pähe. Kannatanu X2 ütlustega on tõendatud, et teda püstoliga ähvardanud mees seisis tema kõrval ajal, kui ta teiselt mehelt sai esimese löögi nuiaga pähe. Seega aktsepteeris Prokofjev vägivalda, mida kannatanute suhtes kasutas Plutahhin, s.o kannatanute peksmine nuiaga elutähtsasse piirkonda. Kui vägivallaga oli kannatanute vastupanu kõrvaldatud, hõivati neilt taskutest raha ja rahakott, baarist kassaraha, kolm pudelit alkoholi ja autovõtmed ning baarist lahkudes, pärast kannatanute kinni sidumist, ka baari juurde pargitud auto. Seega vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Ei ole tuvastatud, kumb süüdistatavatest võttis kannatanute taskutest raha ja rahakoti ning on tõenäoline, et lisaks alkoholipudelitele võttis baarist kassaraha ja autovõtmed just Prokofjev. Samas ei anna see alust väita, et Plutahhini käitumine ei olnud seotud röövimisega. Kaastäideviimisena on käsitletav ka olukord, kus ainult üks täideviija kasutab kannatanu suhtes vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Mõlema süüdlase eesmärk vägivalda tarvitades oli võõra vara hõivamine, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning koos lahkusid nad ka sündmuskohalt kannatanu auto ja teiste hõivatud asjadega. Kohus ei jaga Prokofjevi kaitsja seisukohta, et röövimine peaks olema toime pandud vaid äkkrünnakuna ja kuna süüdistatavad sisenesid baari rahulikult, ei varjanud oma nägusid maskidega, ei hakanud kohe raha nõudma, vaid istusid laua taha, siis välistab selline käitumine nende tegude kvalifitseerimise röövimisena. Röövimise objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga ega eelda mingit äkkrünnakut. Tuvastatud asjaolude pinnalt on kohtul alust väita, et röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kui röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult, siis kannatanu X1 surma põhjustasid nad vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanut korduvalt ja jõuliselt nuiaga pähe lüües peab isik 11 võimalikuks surma saabumist ja ta möönab seda. Ka juba üks löök pähe võib põhjustada inimese surma. Kuigi nuiaga peksis kannatanut vaid Plutahhev, sai kohtu arvates ka Prokofjev aru, et need korduvad löögid kannatanule pähe on jõulised, sest kannatanu X2 ütluste kohaselt oli X1 peksmise ajal kuulda tema valukarjatusi ja need löögid lõppesid alles siis, kui X1 enam häält ei teinud. Prokofjev seisis samal ajal kõrval ja sihtis teist kannatanut (X2t) relvaga. Seega ta nägi ja kuulis, mida tehti teise kannatanuga ja ta aktsepteeris seda eluohtlikku vägivalda. X2t samal ajal relvaga ähvardades tegi ta võimatuks olukorra, et X2 võiks oma sõpra kuidagi aidata või peksmist takistada. Ta lõi olukorra, kus Plutahhinil oli võimalik kannatanut segamatult edasi peksta. Saadud vigastuste tõttu suri kannatanu haiglas 21.08.2003.a. Pärast kannatanute peksmist pähe ei teinud süüdistatavad midagi, et vältida surma saabumist, jätsid nad kinniseotuna ja oimetuna põrandale lamama. Neil oli ükskõik, mis kannatanutest edasi saab, kas nad jäävad ellu või surevad abi saamata sinna põrandale. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Seega vastutavad A. Plutahhin ja D. Prokofjev kaastäideviijtena mõrva eest, mis teo toimepanemise ajal oli kvalifitseeritav

§ 114

p 5 järgi ning mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5 järgi.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü. Arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Sellise karistus tapmise eest, mis on toime pandud seoses röövimisega, nägi seadusandja ette nii 2003.aastal ning see kehtib ka käesoleval ajal. Kuigi nimetatud paragrahv näeb ette ka eluaegse vangistuse, nõuab sedavõrd range karistuse kohaldamine erakorralisi asjaolusid. Sellisel juhul peab toime pandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset (RKKK 3-1-1-76-12). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas sellised erakorralised asjaolud puuduvad. Süüdlastele tuleb mõista tähtajaline vangistus ning selle keskmine määr on antud juhul 14 aastat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr, hinnata seejärel süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest. Süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest. Röövimise toimepanemiseks ründasid süüdistatavad mitte ühte, vaid kahte kannatanut, keda ähvardati nii püstoliga, kui peksti nuiaga korduvalt pähe (elutähtsasse piirkonda), põhjustati ühe isiku surm ja teisele isikule kehavigastused, mis ei olnud õnneks elule ohtlikud. Rööviti raha ja rahakott nii kannatanute taskutest kui raha baari kassast, 3 pudelit alkoholi, autovõtmed ja auto. Oimetuks pekstud kannatanud seoti kinni ja jäeti põrandale lamama. Süüdlasi ei huvitanud kannatanute edasine saatus, see, kas nad jäävad elama, suudavad abi kutsuda või mitte. Röövimise panid nad toime kavatsetult, surma suhtes käitusid nad kaudse tahtlusega. Kasutatud vägivalla ulatust ja jõhkrust silmas pidades ei ole kohtul alust väita, et Plutahhini ja Prokofjevi süü oleks olnud väike või süü suurust vähendaksid kuriteost möödunud aastad, mis tingiksid karistuse mõistmise oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. 12 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad. Kuigi antud kuritegu on toime pandud rohkem kui 14 aastat tagasi, ei suutnud süüdistatavad edaspidi jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et kuritegu jäi 2003. aastal avastamata (registrites ei olnud sel ajal süüdistatavate DNA-d ega sõrmejälgi), julgustas see neid toime panema üha uusi süütegusid ning kuritegu 17.08.2003 ei jäänud juhuslikuks episoodiks nende elus. Vaid paar aastat hiljem (20.06.2005) panid nad Tallinnas isikute grupis toime uue röövimise ja teised kuriteod ning nad on süüdi mõistetud

§ 136

lg 1, § 200 lg 2 p 7, 8, 10, § 215 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Harja Maakohtu otsusega 18.05.2005 (I kd lk 133 -137). Süüdistatavad jätkasid ka oma hilisemas elus uute kuritegude toimepanemist. Kuna D. Prokofjev pani toime mitu isikuvastast kuritegu, siis nende kuritegude uurimine ja temalt võetud DNA-proovid viisid ka lõpuks 2003.a sooritatud mõrva avastamisele. A. Plutahhinit on Harju Maakohtu otsusega 17.20.2016 karistatud

§ 424

järgi ning D.Prokofjevit karistatud Harju Maakohtu otsusega 09.05.2017

§ 263lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

Alusetud on kaitsja väited selle kohta, et D. Prokofjevi elu pärast 2003.a. sündmust on oluliselt muutunud, et ta elas õnnelikku pereelu, käis tööl, hoolitses oma naise ja lapse eest. Viimane kohtuotsus ja selle aluseks olev süüdistusakt (I kd lk 173-174, 176-178) väidavad vastupidist ning iseloomustavad teda kui äärmiselt jõhkrat isikut. 19.09.2015 on ta bussis rusikaga näkku löönud võõrast 12-aastast last; märtsis 2016 on ta korduvalt rusikaga löönud oma endist abikaasat; 03.02.2017 on ta oma korteris kägistanud järgmist abikaasat, löönud teda korduvalt rusikaga näkku, astunud jalaga kannatanu rindkerele ning põhjustanud talle eluohtlikud vigastused. Seega mõrvast möödunud 14 aastat ei ole D. Prokofjevi ohtlikkust vähendanud ega anna vähimatki alust kohaldada tema suhtes vangistust alla sanktsiooni alammäära või karistada teda alammäära lähedaselt. A.Plutahhini teopanust mõrva toimepanemisel hindab kohus mõnevõrra suuremaks kui D.Prokofjevil, sest tema oli isikuks, kes kannatanuid nuiaga pähe peksis ja sellega ka X1 surma põhjustas. Talle mõistetav karistus peaks olema vähemalt aasta võrra suurem kui D. Prokofjevile mõistetav karistus. Arvesse võttes süüdlaste süü suurust, silmas pidades karistuse eripreventiivseid eesmärke ning lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks karistada A.Plutahhinit vangistusega 14 aastat ja D. Prokofjevit vangistusega 13 aastat. Nende karistustega võib

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks lugeda karistused, mis on A.Plutahhinile mõistetud Harju Maakohtu otsusega 17.10.2016 ning D. Prokofjevile mõistetud Harju Maakohtu otsusega 09.05.

1. Kuna eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka, siis mõistetud vangistuse alguseks on mõlema süüdistatav osas 30.05.2017, s.o. päev mil nad olid kahtlustatava kinni peetud. Järgmisel päeval nad mõlemad vahistati ning tõkendi vahistamine jätab kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. 13 Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Põhjendatud on olnud kohtueelses menetluses A. Plutahhini määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot ning see summa tuleb menetluskuluna temalt välja mõista. Ekspertiiside tegemise kulud (isiku ekspertiisi tegemise kulu 117,60 eurot, surnu ekspertiisi tegemise kulu 434,60 eurot, DNA ekspertiiside tegemise kulud 1 218,11 eurot ja sõrmejälje ekspertiiside tegemise kulud 1 030,49 eurot) jaotab kohus süüdimõistetute vahel võrdselt ehk kummaltki tuleb välja mõista pool kõikidest ekspertiiside tegemise kuludest, s.o. 1 400,40 eurot mõlemalt süüdimõistetult. Sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 1 250 eurot. Seega tuleb A. Plutahhinilt välja mõista menetluskulud kogusummas 2 818,40 eurot ja D.Prokofjevilt 2 650,40 eurot. Kuna süüdimõistetud asuvad kandma pikaajalist vangistust ning vanglas ei pruugi nad koheselt leida töölerakendust, siis kõigi menetluskude kohene maksmine käib neil ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on neil võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa ja seda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole selleks ajaks tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 188, 306, 311,
2. Kohtunik, rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ 14