Kriminaalasi nr 1-18-4223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2018.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-18-4223 (18231700929) K

§ 238lg 2 järgi vangistusega 2 kuud.

Karistus on ära kantud, isik vabanes 29.12.2017.a. 19.02.2018.a. Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 – §

§ 238lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva.

Karistus on ära kantud, isik vabanes 06.04.2018.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud.; kahtlustatavana kinnipidamine: alates 16.05.2018.a. kell 14.15 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Renee Kirs KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.05.2018.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Renee Kirs’i kinnipidamisest, s.o alates 16.05.2018.a. Kohaldada Renee Kirs’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Renee Kirs kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Renee Kirs’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 375 eurot; - kaitsjatasu summas 90 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks (alates 01.07.2018.a. kuni 01.06.2019.a.) vähemalt 38,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99918700027790 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-18-4223, Renee Kirs ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 18.05.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Renee Kirsi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase 8 kuu jooksul toime pannud 5 vargust, s.o 22.09.2017 ja 25.10.2017 (mille eest teda karistati vastavalt 22.09.2017 ja 25.10.2017 väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi), 30.10.2017 ja 01.11.2017 (mille eest teda karistati 03.11.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära 30.10.2017 – 29.12.2017) ja 19.01.2018 (mille eest teda karistati 26.01.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuulise 20 päevase vangistusega, mille ta kandis ära 19.01.2018 – 06.04.2018), uuesti 16.05.2018 kella 14.15 paiku viibides xxxx asuvas ja P.P AS-ile kuuluvas kaupluses xxxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügiriiulitest kaupa kogusummas 4,83 eurot, milleks on punane tšilli maksumusega 0,34 eurot ja „Monopol Vodka“ maksumusega 4,49 eurot, pani need oma jope vasakusse taskusse ja väljus selle kaubaga müügisaalist, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Renee Kirs’i tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 2 Seega pani Renee Kirs toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Renee Kirs tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises osaliselt süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ta maksis kassas osade asjade eest. Ülejäänud esemete eest, mis on ka süüdistuses nimetatud, soovis ta tasuda hiljem. Kuna tal tuli enne kauplusesse minekut peale xxxx ja sellega kaasnes tugev pohmelus, pani ta esemed tasku ja unustas need ära. Tal oli kaasas 50 eurot ja kui turvamees ta kinni pidas, soovis ta esemete eest ära maksta, kuid enam ei lubatud tal kauba eest tasuda. Samuti isik avaldas, et tal on xxxx ja ta peaks 10 päeva haiglas veetma. Kohtu küsimustele vastates märkis ta, et ta on ka varem vangistust kandnud ja saaks ka praegu teha, seda vaatamata oma terviseseisundile. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Rahalised karistused on tal osaliselt tasutud, elatub pensionist. Oma viimases sõnas avaldas ta kahetsust ja palus teda karistada kergema karistusega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Renee Kirs’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 10 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 6 kuud 20 päeva vangistust. Prokurör palus karistusaja algust arvestada R. Kirs’i kinnipidamisest 16.05.2018.a. Prokurör leidis, et isik on 8 kuu jooksul toime pannud 5 kuriteoepisoodi, ei ole varasemast järeldusi teinud ja püüab oma tegevust õigustada nii omapoolse hinnanguga toimepandule, kui terviseseisundiga. Isik teab, mis piirist algab varguse katse ning otsustas poest viina ja pipart varastada. Toimepandud teod on intevsiivsed, isik jätkab varguste toimepanemist ja seega ei oma tähtsust varastatu väärtus. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et see, et isik soovib osade esemete eest hiljem tasuda, ei tee olematuks varguse katset. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole nii suur, et peaks lähtuma prokuröri taotletud karistusest ning palus mõista kindlasti kergem karistus, mis tuleks võimalusel asendada üldkasuliku tööga. Samuti palus kaitsja ajatada menetluskulude tasumine. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Renee Kirs’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Renee Kirs’i süüd kinnitavad peale tema poolt osalise süü isikliku omaksvõtu ka: - kaupluse avaldus /tl 1/, mille kohaselt on palutud võtta vastutusele isik, kelle juurest 16.05.2018.a. kella 14.15 ajal xxxx kaupluses leiti P P.P AS-le kuuluvat maksmata kaupa: 1 tk Monopol Vodka 40% 200 ml maksumusega 4,49 eurot, 2 tk punane tšilli (medium) 0,043 kg maksumusega 0,34 eurot; s.o kaupa kokku maksumusega 4,83 eurot. 3 - õiguserikkuja kinnipidamise akt /tl 2/, millest nähtuvalt 16.05.2018.a. kella 14.15 ajal peeti xxxx asuvas xxxx kaupluses kinni meesterahvas, kes läbis kassarivi ja turvaväravad kauba eest summas 4,83 maksmata ja isik anti politseile üle; - tunnistaja A.B’i (turvatöötaja) ütlused /tl 3/, mille kohaselt, 16.05.2018.a. viibides tööl xxxx asuvas xxxx kaupluses, nägi ta kella 14.06 ajal, kuidas üks tumeda jope, siniste pükste ja punaste jalatsitega meesterahvas võttis riiulilt viinapudeli ja pani selle kell 14.07 oma vasakusse jopetaskusse. Kell 14.12 võttis isik riiulist mitu tšillipipart ja pani need samasse taskusse. Ta teavitas sellest teisi turvatöötajaid. Kell 14.15 läbis isik kassarivi ja peeti koheselt kinni; - tunnistaja A.K (turvatöötaja) ütlused /tl 4/, mille kohaselt, 16.05.2018.a. viibides tööl xxxx asuvas xxxx kaupluses, sai ta keskuselt teate, et kinni tuleb pidada tumedas jopes ja siniste pükstega meesterahvas. Kui see isik läbis kell 14.15 kassarivi, pidas ta meesterahva kinni ja kontrolli käigus võttis isik jope taskust välja punase tšilli ja Monopol Vodka 200 ml, mille eest ta polnud tasunud. Tasumata kaupa oli summas 4,83 eurot ja see on tagastatud kauplusele; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 6-9/, mille kohaselt 16.05.2018.a. kell 14.15 peeti kahtlustavana kinni Renee Kirs, seoses 16.05.2018 kell 14.15 xxxx asuvas xxxx kaupluses toime pandud varguse katsega; - kahtlustatava ütlused /tl 12-15/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 16.05.2018.a. võttis ta xxxx ühe pudeli Viina Monopol Vodka ja peitis ta endale jope taskusse. Müügisaalist võttis ta veel mõned kaubad, mille eest maksis ta kassas. Tasumata jäi punase tšilli ja viinapudeli eest. Pärast kassadest möödumist pidas turvamees teda kinni koos varastatud kaubaga, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Pärast kinnipidamist soovis ta maksta varastatud kauba eest, kuid turvamees ei lubanud. Ta kahetseb toimepandut. Muud iseloomustavad materjalid: - isiku karistusandmed ja -otsused /tl 19-31/: väljatrükk karistusregistrist /tl 19-25/, millest nähtuvalt on R. Kirs’i varasemalt karistatud kriminaalkorras 5-l korral (kehtivad karistused). Viimati karistati teda 19.02.2018.a. ja 03.11.2017.a. Harju Maakohtu otsustega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud ka väärteokorras, mh 2-l korral KarS § 218 lg 1 alusel, viimati 25.10.2017.a. ja 22.09.2017.a. Põhja prefektuuri otsustega rahatrahvidega, millised on tasumata; 19.02.2018.a. Harju Maakohtu otsus /tl 26-27/, mille kohaselt karistati teda KarS § 199 lg 2 – §

§ 238lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, karistusaja algusega 19.01.2018.a.

Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 22.09.2017 ja 25.10.2017.a. otsused /tl 28-29, 30-31/, milledest nähtuvalt karistati Renee Kirs’i KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvidega vastavalt 16 ja 200 eurot kaupade (kõrvaklapid, marineeritud angerjas) eest tasumata jätmise eest. Kohus leiab, et R. Kirs’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtus isik väitis, et tal oli enne kauplusesse minekut tekkinud xxxx ja sellest tingitud pohmeluse tõttu pani ta tooted tasku ja unustas need ära ning tegelikkuses soovis ta nende eest tasuda. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Nimelt on isik eeluurimisel tunnistanud, et varastas antud esemed (tl 13). Seejuures on isik ka ise tunnistanud, et peitis alkoholi ja tšilli taskusse ning maksis kassas teiste toodete eest (tl 13). Seega on ilmnenud isiku sihipärane ja läbimõeldud tegevus – olles kaupluses soovis ta endale hankida teatud esemeid, millest osad pani ta omale taskusse ja osade eest tasus kassas. Üldteadaolevalt ei paigutata kassas maksmisele 4 kuuluvaid esemeid poes enesele taskusse, vaid kauba kandmiseks kasutatakse ostukorvi või -käru. Kuivõrd isik oli võimeline kassas tasuma osa kauba eest, ei ole kinnitust leidnud mingit laadi erilise seisundi esinemine R. Kirsil (isiku enese väitel xxxx pohmelus), mis tinginuks tal mälukaotuse. Samuti ei ole isik varasemalt, ühelegi tema süüdivust mõjutavale tegurile viidanud (tl 13). Ka oli ta võimeline kohtumenetluses adekvaatselt osalema, esitades omapoolsed argumenteeritud seisukohad. Seega ei pea kohus R. Kirs’i poolt kohtus hilisemalt esitatud seletust pohmelusest tingitud unustamise kohta ja hinnangut oma teole usaldusväärseteks, sest see ei ole eluliselt usutav ning usaldusväärsete ja omavahel riimuvate kirjalike tõenditega kinnitust leidnud. Samuti kohus rõhutab, et süüd või õigusvastasust välistavaks asjaoluks ei ole ka see, et isik soovis enese väitel kauba eest tasuda ja põhjendas seda sellega, et tal oli ka raha kauba eest tasumiseks. Siinkohal tuleb tähele panna, et pärast kaupluse kassadest möödumist ja isiku kaubaga kinnipidamist on täidetud varguse katse kuriteokoosseis ja raha olemasolu kauba eest tasumiseks ei oma selles osas tähtsust. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et R. Kirs on süüvõimeline ja ning ei esine ka süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Renee Kirs’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Renee Kirs’i süü kuriteokatsete, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Renee Kirs pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seejuures tuleb tähele panna, et R. Kirs on ülekuulamisel selgitanud, et ta varastas pudeli viina ja tšillit, mille ta peitis enda jope taskusse (tl 13). Seega isik on eeluurimisel antud ja usaldusväärseteks peetavates ütlustes avaldanud, et ta tegutses eesmärgiga antud kaup varastada. Sellise tegevuse eesmärgipärasusele viitab ka see, et erinevalt tavapärasest kaupluses aktsepteeritavast käitumisest (panna kaup korvi) peitis isik kauba enda jopetaskusse. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS

1. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. 5 Süüdistatav on kavatsetult toime pannud teise astme kuriteoepisoodi, mis jäi katsestaadiumisse. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). R. Kirs’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh reaalsetest vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on vähene (isiku enese väitel pension, millest alles jääb talle vaid pool, tl 51) ja kõik varasemad rahatrahvid samalaadsete väärtegude eest on isikul samuti tasumata (tl 20-21pö). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et R. Kirs suudaks rahalist karistust täita. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik, seda järgneval põhjusel: Süüdistatav on korduvalt karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 5 kehtivat karistust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (tl 19-19pö). Seejuures on R. Kirs’i iseloomustavaks asjaoluks see, et isik paneb pidevalt toime poevargusi. Sellist käitumismustrit kinnitab lisaks käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnule ka tema karistusregistri väljatrükk (tl 19-20pö) ja eelnevad väärteootsused (tl 20, 28-31). Seejuures tuleb tähele panna, et isik on viimasel ajal keskendunud toidukaupade varastamisele. Tulenevalt karistusandmetest pani isik eelnevad samaliigilised väärteod toime 22.09.2017.a. ja 25.10.2017.a. (tl 28-31), pärast mida karistati teda kriminaalkorras 30.10.2017.a. ja 19.01.2018.a. toime pandud varguste katse eest (tl 19, 26-27). Eelmise vangistuse kandmiselt vabanes isik
2. aasta aprilli alguses, seega praeguses asjas arutatava süüteo pani ta toime vaid veidi enam kui 1 kuu pärast vanglast vabanemist. Seega on ilmne, et ka eelnevad vangistused ei ole omanud pikemaajalist mõju ega täitnud karistuse eesmärke. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kuivõrd on ilmne, et eelnevad lühiajalised vangistused, ei täitnud karistuse eesmärke, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuste puhul. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse, kahju ei tekitatud ja kaup tagastati kauplusele, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust (5 episoodi viimase 8 kuu jooksul), 6 peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 1 aasta (millest lühimenetluse korras arvatakse maha 1/3). Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus täpselt samalaadsete süütegude eest nii kriminaal- kui väärteokorras, mistõttu on ilmne, et eelmiste isiku vabadust piiravate ja ka mittepiiravate karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Isik on koheselt jätkanud vangistuse kandmiselt vabanemisel uute varguste toimepanemist ja seega ei ole üldkasuliku töö, kui vangistuse alternatiivi kohaldamine põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanekus). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise. Isik kohtuistungil küll viitas oma ravivajadusele, kuid samas möönis, et ta saaks vangistust kanda (tl 52). Kohus märgib, et süüdistatava poolt nimetatud terviseprobleemide osas on isikul vajadusel võimalik pöörduda vangla meditsiiniteenistuse poole. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest mõistetud vangistuse ära kandnud, kuid jätkanud koheselt kuritegelikul teel ja pannud toime uue analoogse kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui R. Kirs peeti kinni vahetult kuriteokatse toimepanemisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada R. Kirs’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Renee Kirs’i kinnipidamisest, s.o alates 16.05.2018.a. 7 Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 90 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. on selle suuruseks 750 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 375 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Renee Kirs’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. R. Kirs’i näol on tegemist vähemalt osaliselt töövõimelise isikuga (tl 12, 47), kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Isik ka ise kohtuistungil väitis, et ta plaanis asuda haljastustöödele (tl 52). Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Merle Parts kohtunik 8