← Eesti

2-17-7663/14

Obsah (4)§ 368§ 173§ 174§ 4

2-17-7663 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-7663 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S S hagi HÜ Õhu

§ 368lg-le 1 saab hageja esitada tuvastushagi vaid õigusliku huvi korral. Kostja tegevuse 3

(5)2-17-7663 ebaseaduslikuks tunnistamine ei anna hagejale võimalust selle nõudega saavutada mingit õigusliku tagajärge ja seega ei pea riik andma hagejale selle nõude osas õiguskaitset. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub tunnistada hageja HÜ Õhu-Võmpel (kostja) liikmeks ja liikmesuse alusel tunnistada, et hagejale kuulub ainuisikuline boksi nr XXX valdus- ja kasutusõigus, ning kohustada kostjat arvama hageja kostja liikmete nimekirja nr XXX alla. Pooled ei vaidle, et alates
  1. aastast kuni
  2. aastani oli hageja poeg (E S) garaaziühistu Võmpel liige (t.l.-7-8). MTÜ Garaažiühistu Võmpel on HÜ Õhu-Võmpel ehk kostja õiguseellane. Pooled vaidlevad selle üle, kas
  3. aastal on hagejale üle läinud HÜ liikme õigused või mitte. Vaidlusalusel ajal
  4. aastal reguleeris garaažiühistute tegevust mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS1997 § 14 lg 1 kohaselt ei saanud liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada. Liikmeks vastuvõtmine toimus MTÜS § 13 lg 1 alusel juhatuse või üldkoosoleku otsusega. Samuti oli liikmel MTÜS § 15 lg 1 kohane õigus mittetulundusühingust välja astuda. Seda sai teha mittetulundusühingu liikme enda avalduse alusel. Kohus järeldab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks
  5. aastal omandanud garaažiühistu Võmpel liikme õigused. Kuna tol ajal liikmesust üle anda ei saanud, pidi hageja Garaažiühistu Võmpel liikmeks saamiseks esitama avalduse juhatusele ning juhatus tegema otsuse hageja liikmeks võtmise osas. Kui juhatus hageja avalduse alusel otsust ei teinud, pidi hageja liikmeks vastuvõtmise otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks nähtuda hageja avaldus liikmeks saamiseks, ka ei ole hageja esitanud garaažiühistu Võmpel juhatuse või üldkoosoleku otsust hageja liikmeks arvamise kohta. Samuti puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks hiljem omandanud HÜ Õhu-Võmpel liikme õigused. Kostja kinnitas, et kostjal puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks omandanud HÜ liikmesuse. Hageja poolt esitatud garaažiühistu Võmpel liikmeraamat(t.l.-10-12), mis on välja antud hageja nimele, ei tõenda liikme õiguste tekkimist. Ka ei nähtu liikmeraamatust, kes konkreetselt on tasunud liikmemakse või teisi makseid, liikmeraamatule on märgitud hageja nimi, kuid maksete tasumise osas ei ole maksja nime märgitud. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et liikmeraamatu on allkirjastanud juhatajana sama isik, kes on võtnud vastu liikmemakse kuni aastani 2007 (t.l.11). Sama allkiri on ka sularaha kviitungitel (t.l.-11), kus on allkirja andja ametiks märgitud kassiir ja/või pearaamatupidaja. Sularaha on maksnud S E.
  6. veebruaril
  7. aastal (parempoolne kviitung) ning
  8. juulil 2003 on maksjaks märgitud S (vasakpoolne kviitung). Kostja selgitas, et liikmeraamat oli antud hagejale kui ühingu liikme (E S) perekonnaliikmele, et pidada arvestust liikmemaksude tasumise kohta. Liikmeraamatu andis välja keegi K. Kohus nõustub kostja selgitusega ning leiab, et garaažiühistu Võmpel liikmeraamat üksi ei tõenda hageja poolt liikmesuse omandamist. Hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis ja kõrvutades neid poolte selgitustega, järeldab kohus, et hagejal ei ole tekkinud HÜ Õhu-Võmpel liikme õiguseid. Kuna kohus ei tuvastanud, et hageja oleks omandanud HÜ Õhu-Võmpel liikme õigused, puudub hagejal HÜ liikmesust tulenevad õigused vallata ja kasutada garaažiboksi nr XXX. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat kandma hagejat HÜ Õhu-Võmpel liikmete nimekirja, kuna hageja ei ole HÜ liikmesust omandanud. 4
(5)2-17-7663 Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja on esitanud tuvastusnõude. Lähtuvalt TsMS § 125, § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 490,50 eurot. Kostja väitel on tema menetluskulud lepingulisele esindajale (kostja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot): hagile vastuse koostamine (3 tundi x 75,00 =) 225,00 eurot; kohtuistungil osalemine (2,5 tundi x 75,00 eurot =) 187,50 eurot; kokku lepingulise esindaja tasu 412,50 eurot. Kostja menetluskulud tõlgi teenustele: menetlusdokumentide tõlkimine 53,00 eurot; kohtuistungil tõlkimine 25,00 eurot; kokku tõlgi tasu on 78,00 eurot. Lähtuvalt TsMS § 144 ja 175 lg 1 ja lg 11 leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on kostja menetluskulud lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise eest kokku 187,50 eurot. Lepingulise esindaja kulu hagiavaldusele vastuse koostamisel ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasja kohaselt on kostja seaduslik esindaja ise esitanud vastuse hagiavaldusele ja seda oma allkirjaga (t.l.-52-53). Seega ei ole tuvastatav kostja lepingulise esindaja osalemine menetluses hagiavalduse vastuse koostamise ajal. Kostja tõlkekulud ei ole menetluskulud TsMS §§ 138, 143,144 mõttes. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 187,50 eurot ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 187,50 eurot. Dokumendi tagastamine E S esitas 27. novembril 2017 kohtule võõrkeelse dokumendi. Kohus tuvastas, et E S ei ole tsiviilasjas menetlusosaline, E S on esitanud avalduse omal algatuse ilma, et keegi menetlusosalistest oleks sellekohast taotlust kohtule esitanud.

§ 4

lg 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning lähtuvalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus jätab menetlusvälise isiku võõrkeelse dokumendi tähelepanuta ja tagastab selle esitajale. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2018 kohtuotsusega. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.