1-16-3614 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kirjal

§ 274

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 04.05.2015.

a otsusega (nr 1-14-9069) mõistetud karistuse (4 aastat 3 kuud ja 28 päeva) ärakandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. 22.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanis Voinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Samuti on isik andnud vabatahtlikult nõusoleku elektroonilisele valvele allumiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik lastele, konkreetsetele täiskasvanutele ning avalikkusele (risk ühiskonnas), samuti ohtlik ametnikele (risk vanglas). Lähtudes J. Voinovi poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepaneku tõenäosus 72%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Oht seisneb järjepidevas füüsilises ründes või sellega ähvardamises mille tagajärjeks võivad olla kehavigastused. Raskendavateks asjaoludeks on vägivald laste ja raseda vastu ning relva (noa) kasutamine. Mootorsõiduki joobes juhtimise korral seisneb oht kaasliiklejate ning isiku enda elu ja tervise ohtu seadmises. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse taset, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav J. Voinovi ennetähtaegsat vabastamist (lisakohustusena elektroonilise järelevalve kohaldamist) allutamisega käitumiskontrollile. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus vabatahtlikult ka elektroonilisele valvele alluma. Käesolevalt vangistuses

1. kord ja joobes juhtimine ja §
2. Kui ähvardamist saab vägivallaks nimetada, siis § 274 ka. Kinnipeetav lubas hambad sisse lüüa ja seda peeti vägivallaks, mistõttu sai 1 kuu juurde. Vangistuse jooksul on osalenud programmides, peale istungit läheb Agressiooni asenduse treeningusse ja on lõpetanud Eluviisitreeningu. Samuti osalenud tööhõives. On teinud kõik selleks, et paraneda. Eluviisitreening on alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kursus ja on aru saanud ning omandanud oskusi, kuidas alkoholiga toime tulla. Elama asuks ema juurde. Suheldakse iga päev, suhtleb ka lastega pidevalt. Ema käis viimati vaatamas eelmisel aastal koos kolmanda tütrega. Elukaaslast ei ole ega ei soovi ka. Lapsi on
3. Viimasega ei suhtle, aga teistega suhtleb. Kasupoja suhtes kasutas vägivalda, kuna ta ütles ema suhtes väga halvasti. Õde tuli kaklusele vahele ja kogemata lõi teda. Vägivaldsusega tegeleb, käib asendustreeningus ja võtab aktiivselt osa, kuna seatud eesmärk on õiguskuulekale elule. On loobunud endistest sõpradest. Alkoholist hoidumisega tegeleb ka edasi, sest see on ainuke põhjus, miks vanglas on. Tahab väljas kuskile programmi minna ja mitte tarvitada. Tahab aidata peret ja lapsi. Sõltuvusest vabanemiseks läheb esimene asjana psühholoogi juurde. Kui rohud vanglas välja kirjutati, siis oli närviline. Kui uuesti määratakse ravimid, tuleb võtta. Kui muutub närviliseks, tuleb pöörduda arsti juurde tagasi ja uued ravimid määrata. On hakanud aktiivselt tegelema endaga, alkoholiprobleemiga, et ei oleks agressiivne. Tegeleb selle asjaga edasi ka siis, kui ei vabastata. On tööle läinud, kohusetundlikult kõiges aktiivselt osalenud. Vabaduses asub tööle puidufirmasse XXX. Seal, kus ta elab, käib üks naisterahvas ka ettevõttesse tööle ning tööl hakataks käima koos. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et on teinud elus palju vigu ja kahetseb. On tegelenud endaga ja kahetseb, et ei teinud seda ammu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jaanis Voinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Jaanis Voinovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaanis Voinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Jaanis Voinov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jaanis Voinov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 11 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Antud eramu kuulub Jaanis Voinovi emale XXX. Tegemist on 3-toalise, heas seisukorras taluga. Pesemisvõimalus asub majast väljas saunas. Elukohas elab XXX üksinda. XXX on andnud kirjaliku nõusoleku oma elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Jaanis Voinovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel töökoht, lähedased ning käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles isiku puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Jaanis Voinovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas on ta juba viiendat korda. Seega tuleb kohtul hinnata kas käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas, et olla kindel, et käesolev, järjekorras 5 vangistus, jääb viimaseks. Kohtu hinnangul selliseid erakordseid arenguid seadusekuulekuse suunas ei nähtu. Kohtule ütlusi andes pisendas ja õigustas kinnipeetav oma kuritegusid. Selgitades, et lõi õde kogemata ning ka vägivalla kasutamise kohta võimuesindaja vastu märkis, et vaid ähvardas hambad sisse lüüa. Kui isik ei teadvusta, et igasugune agressiivne käitumine on lubamatu ning õigustab ja pisendab oma teguviise, ei saa järeldada, et rehabiliteerivad tegevused on avaldanud tegelikult vajalikku mõju. Seega aga eksisteerib tõsiseltvõetav risk, et vabanedes naaseb isik vanade käitumisharjumuste juurde ning asub probleeme lahendama vägivallaga. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka Jaanis Voinovi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine. Kinnipeetav on kokku olnud kriminaalhooldusel 5 korda ning nendest viimasel neljal korral on kinnipeetaval esinenud probleemid: ta on pannud toime uue kuriteo ja rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Kõige esimese kriminaalhoolduse edukuse kohta puudub informatsioon. Enda selgituste kohaselt on isik mõistnud, et kõigi tema probleemide põhjus on alkohol ning just alkoholisõltuvus on ta vanglasse toonud. Vabanedes soovib kinnipeetav enda hinnangul kuskile programmi minna ja mitte tarvitada. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav olnud pikaajaline alkoholi tarvitaja ning pikim periood enda kinnitusel ilma alkoholita oli 7 kuud. Varasem alkoholivastane ravi ei ole märkimisväärseid tulemusi andnud. Seega ei ole välistatud, et ka seekord isiku üritused luhtuvad ning isik asub taas alkoholi tarvitama. Samuti märgib kohus, et kuigi alkohol on tõepoolest suuresti mõjutanud isiku agressiivsuskäitumist, nähtub asja materjalidest, et kinnipeetav on vägivalda kasutanud probleemide lahendamiseks ka kainelt, seega ei piirdu isiku probleemid vaid alkoholi tarvitamisega. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Jaanis Voinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektrooniline valve, oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik