4-18-3366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3366 Kohtukoosseis Kohtunik Velm

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik“.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kuna alkoholi ei ole võimalik tarvitada kogemata, siis leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik sai panna talle inkrimineeritava teo toime tahtlikult. Samuti on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud, sealhulgas ka LS § 224 lg 1 nõuete rikkumise eest. Arvestades, et menetlusalune isik on pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus lisakaristuse kohaldamata jätmine ei ole võimalik, kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õigusriigis rikkumiste korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib põhjustada raskemaid tagajärgi. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele ega tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. 3 4-18-3366 Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust, kahetsuse avaldamist ning varasemat samalaadset rikkumist. Neid asjaolusid arvestades on menetleja pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja lisakaristus sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega, mistõttu ei ole põhjendatud kaebuses toodud alustel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ega muutmine. Seetõttu palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t põhikaristuse määra ning lisakaristuse kohaldamise osas. 4.
2. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Mart Parikule ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l (KVM tl 1). Seega peab kohus analüüsima, kas Mart Parik juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Politseiametnikust tunnistaja T K ütlustest (KVM tl 2-2 pöördel) nähtuvalt teostas ta Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
3. km-l 12.05.
4. a liiklusjärelevalvet juhtide kainuse üle politseilises tegevuses „Kõik puhuvad“. Kell 08:41 peatas tunnistaja antud kohas suunaga Tallinna poole liikunud mootorsõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga nr xxx. Antud sõidukit juhtis Mart Parik, kellel tunnistaja tuvastas indikaatorvahendiga joobeks 0,20 mg/l. Edasiselt suunas tunnistaja Mart Pariku joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetri juurde. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et indikaatorvahendi näidu tõttu oli alust arvata, et Mart Parik võib olla juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Seda tunnistaja kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Mart Parik kõrvaldatud 12.05.
5. a kell 08:41 sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga nr xxx juhtimiselt Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
6. km-l LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 4). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt (KVM tl 5, 6) on 12.05.
7. a kell 08:52-08:56 toimunud kahel mõõtmisel olnud Mart Pariku alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0,20 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,15 mg/l. Sealjuures nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist ka see, et alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr-ga ARKB-0020 järgmine hooldus oli määratud 31.08.
8. a-ks (KVM tl 6). Seega kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, et kasutatud tõenduslik alkomeeter oli töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et Mart Parik oli 12.05.
9. a kella kolmveerand üheksa paiku hommikul lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 4 4-18-3366 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,15 mg. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (KVM tl 3), mis toimus vahetult peale rikkumise toimepanemist 12.05.
10. a-l kella 09:05-st kuni kella 09:07-ni, kinnitas Mart Parik, et sõitis autoga Peugeot Partner registreerimismärgiga nr xxx Tallinn-Tartu maanteel suunaga Tallinna poole. Menetlusalune isik selgitas, et enne sõitma asumist ta ei teadnud, et tal on joove. Viimati tarvitas Mart Parik enda sõnul alkoholi eelmise päeva õhtul, täpsemalt jõi ta ära 5 mitte kanget õlut. Sealjuures ei vaidlusta Mart Parik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist, kuid kordab, et ta ei olnud teadlik sellest, et ta ei olnud veel kaineks saanud ehk ta ei pannud antud tegu toime tahtlikult (kohtu tl 2). Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et Mart Parik on 12.05.
11. a kella 08:41 ajal juhtinud mootorsõidukit (Peugeot Partner registreerimismärgiga nr xxx) Harjumaal Rae vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee
12. km-l suunaga Tallinna poole lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis (0,10 mg/l), täpsemalt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,15 mg. Seega on Mart Parik täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi:

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas avaldatuga, milles kohtuväline menetleja leidis, et kuivõrd alkoholi ei ole võimalik tarvitada mittetahtlikult, s.t kogemata, siis peab menetlusaluse isiku tegu ehk mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimine olema samuti toime pandud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et alkoholi üldjuhul tarvitatakse kavatsetult, kuid samas ei ole välistatud ega võimatud olukorrad, kus alkoholi võidakse tarbida ettevaatamatusest ehk n-ö kogemata. Praegusel juhul on Mart Parik alkoholi siiski tarbinud teadlikult ja tahtlikult. Kuid isegi tahtlik alkoholi tarbimine ei tähenda automaatselt, et isik oleks ka mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis juhtinud tahtlikult. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime samuti kavatsetult. Seega ei tahtlik alkoholi tarvitamine ega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti alkoholijoobe seisundis ettevaatamatusest. Otsustamisel, kas mootorsõidukit on juhitud alkoholijoobe seisundis kas ettevaatamatusest või tahtlikult, tuleb hinnata tarvitatud alkoholi kogust, selle kangust ning alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtima asumise vahele jäävat ajavahemikku. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Mart Parik pani temale etteheidetava väärteo toime kergemeelsusest

§ 18

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Mart Parik on nii kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (KVM tl 3) kui ka kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 2) selgitanud, et ta ei teadnud, et oli sõidukit juhtides joobes, ta arvas, et eelmisel õhtul joodud 5 mitte kanget õlut on selleks ajaks juba kehast lahtunud. Indikaatorvahendiga tuvastati Mart Parikul kell 08:41 alkoholijoobeks 0,20 mg/l (KVM tl 2 pöördel). Kell 08:56 tuvastati Mart Parikul tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobeks vähemalt 0,15 mg/l (KVM tl 5, 6). Tervise Arengu Instituudi lehekülge www.alkoinfo.ee kohaselt kulub keskmisel 80 kg kaaluval meesterahval ühe 0,5-liitrise 4,5%5 4-18-3366 lise õlle joomise puhul kaineks saamisele 4 tundi ning viie sellise õlle joomise korral 18 tundi. Kuigi Mart Parik enda sõnul ei saanud aru, et ta ei ole veel kaineks saanud, leiab kohus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et ta ei pruugi olla veel kaine. Isegi kui 0,15 mg/l suurune joove ei olnud isikule kehaliselt tuntav, siis on alust arvata, et Mart Parik pidi aru saama, et alkoholi tarbimise lõpetamise ning sõiduki juhtima asumisele vahele jäänud aeg ei ole olnud piisav täielikult kaineks saamiseks. Kohtule ei ole teada, mis kell eelmise päeva õhtul Mart Parik alkoholitarbimise lõpetas. Samas selleks, et kella 8 paiku hommikul olla kaine, oleks keskmiselt kulunud 18 tundi. See tähendab, et viie pudeli õlle joomine oleks tulnud lõpetada eelmisel päeval kell 14 ehk lõunal, mitte õhtul. Seega on ilmne, et sellises koguses alkoholi tarbimisel õhtul, ei saa isik olla järgmiseks hommikuks veel kaineks saanud. Praegusel juhul oleks Mart Parik saanud kohustundliku suhtumise korral veenduda selles, et joove on tõepoolest möödunud, mitte tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde hinnangule. Näiteks oleks saanud menetlusalune isik kontrollida enda olukorda alkomeetriga. Samuti oleks saanud Mart Parik adekvaatsema hinnangu andmiseks võtta aluseks alkoinfo.ee lehel oleva info selle kohta, kui palju aega kulub keskmiselt kainenemisele mingi alkoholikanguse ja koguse eelneva tarbimise korral. Sellest tulenevalt oleks saanud Mart Parik lükata sõiduki juhtimise edasi hilisemale ajale või kasutada muud transpordivahendit või kainet juhti. Siinkohal soovitab kohus tungivalt Mart Parikul soetada endale alkomeeter. Nimelt nähtub Mart Pariku kohtule esitatud kaebusest (kohtu tl 2), et isik tugineb enda kainuse hindamisel vaid enda enesetundele. Sealjuures hiljuti on tal enesetunne enda sõnul ühel korral olnud õige (25.06.2018. a) ning joovet politsei kontrollides ei tuvastanud. Samas praegusel juhul tuvastas politsei isikul maikuus alkoholijoobe. Seega selleks, et edaspidi taolisi rikkumisi vältida, mis isiku enda sõnul ei ole samuti tal esmakordne, tuleks tugineda adekvaatsetele andmetele, mitte pelgalt enda kõhutundele. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mart Parik käitus kergemeelselt

§ 18lg 2 tähenduses.

Seega on Mart Parik täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Mart Pariku teos ei esine. Samuti on Mart Parik süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud

1. aastal – KVM tl 1, 3, 4, 5, 7). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Mart Parik on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. 4.
2. Karistus LS § 224 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on Mart Parikut karistanud põhikaristusena 100 trahviühiku ehk sanktsiooni maksimaalses määras oleva rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt 3 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on ekslik kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatu, et kohtuväline menetleja on Mart Parikut karistanud põhikaristuse sanktsiooni alumise kolmandiku piires (kohtu tl 17). Kuivõrd kohtuväline menetleja on nii põhi- kui lisakaristuse määramisel tuginenud Mart Pariku varasematele karistustele, siis peab kohus siinkohal esmalt selgitama, millised karistused 6 4-18-3366 tegelikult Mart Parikul antud väärteo toimepanemise ajal ehk 12.05.
3. a olid kehtivad. Seda põhjusel, et kahjuks ei suuda riik tagada karistusregistri usaldusväärsust kehtivate karistuste osas. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas riik on järginud isiku karistuste arhiveerimisel karistusregistri seadust (edaspidi: KarRS) või mitte, tuleb isiku süü suuruse hindamisel ning sellest lähtuvalt ka karistuse mõistmisel lähtuda vaid nendest karistustest, mis ka tegelikkuses peaksid olema kehtivad. See tähendab, et kui isiku karistusregistris on märgitud kehtivate karistustena karistusi, mis karistusregistri seaduse kohaselt tegelikkuses kehtivad enam olla ei tohi ja peaksid olema kantud arhiivandmetesse, siis kohus ega ka kohtuväline menetleja selliseid karistusi isikule karistust mõistes arvesse võtta ei tohi. Kohtuvälise menetleja toimikus on Mart Pariku karistusregistri väljavõte kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise aja ehk 29.05.
4. a seisuga (KVM tl 14-14 pöördel). Nimetatud karistusregistri väljavõtte kohaselt oleks Mart Parikul justkui 5 kehtivat väärteokaristust. Tegelikkuses pidi Mart Parikul nii kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal ehk 29.05.
5. a kui ka juba väärteo toimepanemise ajal ehk 12.05.
6. a kehtivaid väärteokaristusi olema
7. Nimelt oleksid pidanud kaks kehtivana märgitud väärteokaristust olema juba enne 12.05.
8. a kantud karistusregistri arhiivandmetesse, mistõttu ei ole nendele tuginemine praegusel juhul arutatava väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse üle otsustamisel lubatud. Seetõttu poleks lisakaristuse kohaldamisel ka kohtuväline menetleja tohtinud tugineda mitte LS § 224 lg 3 p-le 2, vaid LS § 224 lg 3 p-le
9. Siinkohal tuleb lisaks märkida, et alates 20.06.
10. a on arhiivi kantud KarRS § 24 lg 1 p 1 alusel ka Põhja Politseiprefektuuri 08.12.
11. a otsusega LS § 227 lg 1 rikkumise eest määratud rahatrahvi otsus, mis asendati Tartu Maakohtu 04.05.
12. a kohtumäärusega 5 tunni üldkasuliku tööga, kuivõrd üldkasulik töö tegi Mart Parik ära 20.06.
13. a (võrdle KVM tl 14 pöördel; kohtu tl 19-19 pöördel). Nimelt näeb KarRS § 24 lg 1 p 1 ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Kuivõrd nimetatud väärteokaristus oli praegusel juhul arutatava väärteo toimepanemise ajal siiski veel kehtiv karistus, siis võib kohus sellele karistust mõistes tugineda. Esmalt on kehtiva väärteokaristusena Mart Pariku karistusregistris märgitud seniajani Politseija Piirivalveameti 14.04.
14. a väärteootsust, millega Mart Parikule määrati LS § 224 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest karistuseks 70 trahviühiku ehk 280 euro suurune rahatrahv. Märgitud otsus jõustus karistusregistri kohaselt 30.04.
15. a ning selle karistuse täitmise kohta info puudub ehk antud rahatrahvi ei ole seega seniajani ära tasutud, sest vastasel korral oleks karistusregistrisse kantud rahatrahvi tasumise kuupäev nagu seda on tehtud näiteks Politsei- ja Piirivalveameti 13.03.
16. a otsusega määratud rahatrahvi puhul. KarRS § 24 lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt

§-le 82. Viidatud

§ 82

lg 4 näeb ette, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Praegusel juhul ei nähtu Mart Pariku karistusregistrist, et ta oleks viibinud vangistuses või kandnud aresti. Seega ei saanud rahatrahvi täitmise aegumine peatuda, mis tähendab, et kui rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul vastava otsuse jõustumisest tasutud, siis on selle täitmine aegunud ja antud karistus oleks tulnud kanda arhiivandmetesse. Praegusel juhul möödus 4 aastat rahatrahvi määramise otsuse jõustumisest 30.04.

1. a ehk enne praeguses väärteoasjas arutluse all oleva väärteo toimepanemist 12.05.
2. a-l. Seetõttu ei või kohus praegusel juhul tugineda Politsei- ja Piirivalveameti 30.04.
3. a otsusega määratud karistusele. Samuti oleks pidanud Politsei- ja Piirivalveameti 13.12.
4. a otsusega väärteoasjas nr 284012003395 LS § 201 lg 1 rikkumise eest määratud karistus kantama arhiivandmetesse enne käesoleva väärteo toimepanemist. Karistusregistrist nähtub antud karistuse puhul, et kohtuvälise menetleja poolt määratud 340 euro suurune rahatrahv on asendatud, kuid 7 4-18-3366 asenduskaristust karistusregistrisse kantud ei ole. Samuti ei nähtu karistusregistrist asenduskaristuse täitmise kuupäeva. Kohtuinfosüsteemist järgi kontrollides tuvastas kohus, et eelmärgitud Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud ning täielikult tasumata rahatrahv on Tartu Maakohtu 25.11.
5. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-14-5657

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mart Pariku süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg ja Mart Parikul oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,15 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt keskmise määra (0,17 mg/l) lähedal, jäädes sellest õige napilt allapoole. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisele süü suurusele. Lisaks mõjutab Mart Pariku süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Mart Parik pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Mart Pariku süüd suurendab mõnevõrra aga asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis maanteel, kus kiirused on suured ning isegi murdsekundi võrra hilisem reageering või ebaadekvaatne olukorrale reageerimine võib tuua endaga kaasa äärmiselt tõsiseid tagajärgi. Neid Mart Pariku süü suurust mõjuvaid asjaolu kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et Mart Pariku puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 11), täpsemalt puhtsüdamlik kahetus

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

Nimelt on Mart Parik kahetsust avaldanud väärteoprotokollile 25.05.2018. a esitatud vastulauses (KVM tl 10). Kuigi sõnaselgelt ei ole kohtule esitatud kaebuses Mart Parik kahetsust avaldanud, leiab kohus, et kaebuse sisust tulenevalt Mart Parik toimepandut tõepoolest kahetseb (kohtu tl 2-2 pöördel). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et Mart Pariku puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes (KVM tl 11).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Mart Pariku süü on mõnevõrra alla keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Mart Parikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus selgitanud, et Mart Parikul oli antud väärteo toimepanemise ajal ehk 12.05.

1. a kokku kolm kehtivat väärteokaristust ning praeguse kohtuotsuse tegemise hetkeks kaks kehtivat väärteokaristust. Teo toimepanemise ajal kolmest kehtivast väärteokaristusest kaks on Mart Parikul LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ehk juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal ning üks LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise ehk mootorsõidukijuhina lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h võrra (KVM tl 14-14 pöördel). Seega olid Mart Parikul küll kehtivad kolm liiklusrikkumiste eest määratud karistust, kuid samalaadse 8 4-18-3366 rikkumise ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi käesoleva väärteo toimepanemise ajal ei olnud. Samas nähtub karistusregistrist lisaks, et kõikide nende kolme liiklusrikkumise eest on Mart Parikule määratud kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv (sest muud karistusliiki antud rikkumised sanktsioonina ette ei näegi). Kiiruse ületamise eest 08.12.
2. a otsusega määratud rahatrahvi ei tasunud Mart Parik ligi 3,5 aasta jooksul, mistõttu on see tasumata rahatrahv Tartu Maakohtu 04.05.
3. a kohtumäärusega asendatud üldkasuliku tööga (KVM tl 14 pöördel). Keelava fooritule eiramise eest määratud kahest rahatrahvist on Mart Parik tasunud vaid
4. a otsusega määratud karistuse, kuid 07.12.
5. a otsusega määratud karistust mitte (KVM tl 14). Eelnimetatu viitab sellele, et isik on suhtunud temale varasemalt määratud karistustesse, milleks on olnud rahatrahvid, ükskõikselt. Samuti on Mart Parik jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kohus leiab, et sellises olukorras on eripreventsioonist tulenevalt põhjendatud isikule mõista tema süü suurusest suurem karistus. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Mart Parikule määratud 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, mis on maksimaalne rahatrahvi määr LS 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest, ei vastab Mart Pariku süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele vajadustele. Kohus leiab, et Mart Pariku süü suurusele vastav ning isiku mõjutamiseks piisav karistus on kolmveerand maksimaalsest karistusest ehk 75 trahviühikut, s.t 300 euro suurune rahatrahv. Lisakaristusse puutuvalt märgib kohus järgnevat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et nii põhi- kui lisakaristus kogumis peavad vastama nii isiku süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele (vt nt 16.05.
6. a otsuse nr 3-1-1-18-17, p 13; 18.06.
7. a otsuse nr 3-1-1-59-15, p 12 ning 13.12.
8. a otsuse nr 3-1-1-122-13, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.
9. a kohtuotsuse nr 3-1-1-122-13 punktis 11 märkinud järgmist (rõhutused lisatud maakohtu poolt), et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.03.
10. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 16 selgitanud järgmist: Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna 9 4-18-3366 korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kuivõrd Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.
11. a otsusega LS § 224 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest määratud karistus peaks olema aga ülaltoodud põhjustel kantud alates 30.04.
12. a-st arhiivandmetesse, siis ei või seda karistust praegusel juhul Mart Parikule karistust mõistes arvesse võtta. Seega kuigi faktiliselt ei olnud 12.05.
13. a-l toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Mart Parikule esmakordne, tuleb käesoleval juhul karistusõiguslikult Mart Parikut käsitleda kui isikut, kellel on sellelaadne rikkumine esmakordne. Kohus on seisukohal, et Mart Parikule põhikaristusena mõistetav 75 trahviühiku suurune rahatrahv vastab tema süü suurusele ning eri- ning üldpreventsiooni vajadusele ning puudub täiendav vajadus lisakaristuse kohaldamiseks. Mart Parikul on küll kehtivad karistused liiklusrikkumiste eest, kuid ükski neist pole seotud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega. Samuti tuleb märkida, et kõikide kehtivate karistuste eest (LS § 227 lg 1 ja LS § 221 lg 1) on võimalik isikut karistada vaid põhikaristusega ning ka põhikaristuseks võib olla vaid rahatrahv. Praeguses väärteoasjas ei olnud Mart Pariku alkoholijoobe piirmäära ületamine samuti suur, kuivõrd menetlusaluse isiku joove oli 0,15 mg/l, kuid keelatud on mootorsõidukit juhtida alates 0,10 mg/l joobe määrast. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Mart Parik oleks pannud 12.05.
14. a toime lisaks alkoholijoobes sõiduki juhtimisele ka muid liiklusrikkumisi või muul viisil liikluses ohtlikult käitunud. Ühtlasi on Mart Parik kogu menetluse kestel enda süüd tunnistanud ning toimepandut kahetsenud. Ühtlasi leiab kohus, et praegusel juhul on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule põhikaristuseks määratud maksimaalses määras rahatrahv ning minimaalses määras ehk 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse näol tekitanud Mart Parikule piisava šokiefekti, mille tulemusena menetlusalune isik oma käitumist edasiselt liikluses korrigeerib ning sarnaste olukordade vältimiseks ka alkomeetri soetab, mitte ei jää enam tuginema pelgalt enda kõhutundele enda kainuse osas. Seega ei esine praegusel juhul mitte ühtegi asjaolu, mille pinnalt oleks alust arvata, et Mart Parik oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtlik ning tema puhul oleks põhjendatud ohtlikkusest tulenevalt lisakaristuse kohaldamine. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud põhikaristuse määra osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Mart Parikule LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruses määras. Ühtlasi tühistab kohus täielikult Mart Parikule kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Samas märgib kohus siinkohal, et kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise aluseks ei olnud mitte ükski kaebaja toodud põhjendustest, vaid kohtuvälise menetleja poolt väär materiaalõiguse kohaldamine isikule karistuse mõistmisel, mis tugines peamiselt asjaolul, et kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel varasemat karistust, mis pidi juba enne antud väärteo toimepanemist olema kantud arhiivandmetesse. Kuivõrd maakohtul on VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kohustus väärteoasja menetleda ab ovo põhimõtte järgi ehk arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis ei ole kohus väärteoasja lahendades seotud ei kaebuses ega kohtuvälise menetleja seisukohas toodud argumentidega. Sealjuures ei mõjutaks töökoha võimalik kaotus mitte mingil määra isiku süü suurust toimepandud teos. Tegemist on võimaliku tagajärjega, mis võib kaasneda isiku poolt väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Sealjuures võib karistuse kandmine endaga kaasa tuua ka olulisi elukorralduslikke muutusi, nt töökoha ja sissetuleku kaotus. Seega isiku jaoks, kelle ainus elatusallikas põhineb juhtimisõiguse olemasolul, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning tegema 10 4-18-3366 endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb arvestada ka võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate tagajärgedega. Samuti juhib kohus Mart Pariku tähelepanu sellele, et kui ta siiski edasiselt õiguskuulekalt ei käitu ning temale mõistetud karistusi ei täida, siis järgmise liiklusalase rikkumise korral, kui karistussätte sanktsioon seda võimaldab, võib olla põhjendatud määrata talle juba põhikaristusena või lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajaline äravõtmine. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 11