4-18-4099 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-4099 (233015006614, 233015005604) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju
§ 218
lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot (võib eeldada, et 100 trahviühiku ulatuses, kuigi otsuses ei ole trahviühikuid märgitud). Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. Samuti karistati Jevgeni Šijani Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.10.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233015005604 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 1
(3)4-18-4099 07.08.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotlused rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluste kohaselt ei ole täitemenetluse käigus väärteoasjades nr 233015006614 ja 233015005604 laekumisi toimunud. Kokku on tasumata 600 eurot. 2. Kuna Jevgeni Šijan ei tasunud rahatrahve vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Andrei Krek kohtuvälise menetleja täitmisavalduste ja täitedokumentide alusel 13.01.2016 ja 18.12.2015 tema suhtes täitemenetluse. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei ole võlgnik rahatrahvi (ka ositi) tasunud. Täimenetluse käigus võlgniku pangakontod olid arestitud ning maksuametile oli suunatud akt tulumaksutagastuse arestimiseks, kuid laekumisi ei olnud. Täitemenetluse käigus kohtutäituril ei õnnestunud tuvastada, et võlgnikule kuulub realiseerimiskõlblik vara. Süüdlane viibib kinnipidamisasutuses, kuhu oli saadetud nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust, kuid laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas 24.07.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvide täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes
§ 72
ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 233015006614 määratud rahatrahvi 400 eurot ja väärteoasjas nr 233015005604 määratud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot asendamine arestiga. Kohus ühendas nimetatud väärteoasjad ühiseks menetluseks numbriga 4-18-
- Jevgeni Šijan selgitas 12.09.2018 kohtuistungil, et ta on kandnud tänaseks kaks aastat vangistust ja ees on veel kaks aastat. Ta ei sooviks, et niigi pikale vangistusele lisanduks täiendavad arestipäevad, vaid sooviks teha üldkasulikku tööd. Ta selgitas kohtus, et vabanemisel asub ta elama Kohtla-Järvele. Tal on kolm alaealist last ning vabanedes soovisk ta kasvatada lapsi ja teha tööd, mille kõrvalt saab teha ka üldkasulikku tööd. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlusi ei saa rahuldada.
- Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
- Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 3 näeb ette, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.
- Kõnealusel juhul ei ole iseenesest vaidlust selles, et rahatrahvid on tasumata ja ilmselt puuduvad Jevgeni Šijanil ka lähitulevikus vahendid nende tasumiseks.
§ 72
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga sama seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Šijan kannab praegu vangistust, mille lõpptähtpäev on 9. november 2020. Seega ei saaks Šijan hakata kandma mistahes asenduskaristust ilmselt varem 2
(3)4-18-4099 kui vähemalt kahe aasta pärast. Isegi kui isik vabastatakse ennetähtaegselt, ei ole kohtul teada, kas ja millal täpselt see toimub.
- Kohtu hinnangul ei ole praegu - nii pikka aega ette - võimalik otsustada, millise karistusega oleks rahatrahvi asendamine põhjendatud. Süüdlase argumendid üldkasuliku töö kasuks on iseenesest arusaadavad ja mõistetavad. Vangistusest vabanevale isikule võib see karistus olla resotsialiseerumisel abiks. Täna oleks sellise otsuse langetamine aga liialt ennatlik, arvestades, et täitmine jääks kaugesse tulevikku. Kui kohus ka seda karistust kohaldaks, ei oleks võimalik määratleda otsuse täitmise korda selliselt, et see oleks täidetav.
- VTMS § 2071 lg 1 näeb ette, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Praegusel juhul ei ole sugugi selge, milline oleks elukohajärgne kriminaalhooldusosakond – isik suundus vanglasse Narva linnast, vabanedes läheb ta väidetavalt Kohtla-Järvele. Samas ei saa olla kindel, et kahe aasta pärast on need andmed asjakohased.
- Tartu Ringkonnakohus on näiteks 28.06.2018 kohtumääruses nr 4-18-2678 asunud seisukohale, et sarnasel juhtumil (pikaajaliselt vangistuses viibiva isiku puhul), ei ole asenduskaristuse mõistmine üldse lubatud.
§ 82
lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Isegi kui antud asja arutav kohus peaks teoreetiliselt võimalikuks pikendada sarnasel juhtumil karistuse täitmise tähtaega (
§ 82
p 2 p 3 näeb ette, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmise tähtaega on pikendatud), ei oleks niivõrd ebamäärastel asjaoludel nagu seekord rahatrahvi asendamine teise karistusega ikkagi põhjendatud. 11.
§ 82
lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega erinevalt aresti või ülskasuliku töö kohaldamise kohta tehtud otsustuse täitmise aegumistähtajast peatub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise tähtaeg süüdlase vangistuses viibimise ajaks. Järelikult on vangistuses viibiva süüdlase tasumata rahatrahvi asendamine võimalik otsustada pärast süüdlase vangistusest vabanemist või vahetult enne seda. 12. Tuleb järeldada, et seadusandja tahtega ei harmoneeru asenduskaristuse määramine olukorras, kus isikul seisab ees veel pikem vangistus. Kõike seda arvestades jätab kohus taotlused rahuldamata. 13. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3
(3)