Obsah (4)

§ 424§ 68§ 76§ 209

Kriminaalasi nr 1-17-2129 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2129 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 05.09.

1. a ja lõppeb 30.05.
2. a. Vangla toetab Mairot Salo vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Mairot Salo tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Mairot Salo tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Mairot Salo selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Mairot Salo ja tema kaitsja, leiab, et Mairot Salo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Mairot Salo kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mairot Salo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Mairot Salo tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Mairot Salol on 4 kehtivat kriminaalkaristust (varasemad karistused aegunud). Käesoleval ajal kannab Mairot Salo karistust kuriteo toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud - mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Mairot Salo varasemast elukäigust nähtuvalt on Mairot Salole mõistetud eriliigilisi karistusi - vangistust, mis on jäetud 2 tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (4 korda). Eelneva karistuse kandmiselt (Tartu Maakohtu 29.01.2013. a otsusega

§ 209

lg 2 p 1 - § 22 lg 3 alusel liitkaristuseks mõistetud1 aasta 1 kuu 1 päev vangistust) vabanes Mairot Salo 29.01.

1. a tingimisi enne tähtaega. Ärakandmata karistus tuli aga täitmisele pöörata põhjusel, et Mairot Salo ei täitnud talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, samuti ei hoidunud suhtlemast kohtu määratud isikutega. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Tartu Maakohtu 25.07.
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmisele Mairot Salo ei ilmunud vabatahtlikult selleks kohtu poolt määratud ajal. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et Mairot Salo on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida Mairot Salol oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole mõjutanud Mairto Salot õiguskuulekusele ja ei ole täitnud eesmärki. Seega puudub käesolevalt ka alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Mairot Salo suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus peab Mairot Salo käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Mairot Salo on läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, temaga on läbiviidud vabanemiseelne nõustamine, lisaks on Mairot Salo osalenud vangla tööhõives. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Mairot Salo paigutati 16.04.
3. a karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla avavanglasse. Avavanglas on Mairot Salo suhtes kohaldatud mitmeid soodustusi. Alates juunist
4. a töötab Mairot Salo väljaspool vanglat Axxxxxxxxxxxn. Mairot Salol puuduvad käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Mairot Salo puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimase kuriteo, mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust, pani Mairot Salo toime alkoholisõltuvusest tingituna. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Mairot Salo varasemalt saanud alkoholivastast medikamentoorset ravi, samuti on Mairot Salo ise kohtule kinnitanud, et on iseseisvalt üritanud alkoholist loobuda (oli ühe aasta kaine). Vaatamata varasematele püüdlustele on Mairot Salol tekkinud tagasilangused ja ta on hakanud uuesti alkoholi tarvitama. Kohus peab küll positiivseks, et Mairot Salo on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid samas ei ole kohus veendunud, et Mairot Salo on sellel korral piisavalt motiveeritud, et iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita alkoholi tarvitamisest loobuda. Seetõttu ei ole kohtul alust olla veendunud, et uute kuritegude toimepanemise riskid puuduvad või on maksimaalselt maandatud. 3.3 Vabanemise korral on Mairot Salol võimalus elama asuda oma õele kuuluvasse tallu (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. Varasemalt elas Mairot Salo nimetatud aadressil koos oma emaga, kes käesolevalt viibib hooldekodus. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Mairot Salol kindel elukoht, lähedase (õe) igakülgne toetus, aga samuti ka asjaolu, et Mairot Salo soovib hoolitseda oma eaka ema eest. Lisaks peab kohus positiivseks, et Mairot Salol on vabanemisekorral garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Mairot Salo kohtule antud selgitustest nähtuvalt soovib ta vabanemise korral siiski tööle minna xxxxxxxxxx-sse, (kuhu pidevalt otsitakse töölisi), kuna xxxxxxxxxxxxxs OÜ-l ei ole koguaeg tööd pakkuda. Võttes arvesse Mairot Salo poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, peab kohus oluliseks, et Mairot Salo oleks igapäevaselt tegevuses, misläbi saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks töökoha olemasolu saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Mairot Salo motiveeritud töötama ja ei ole tööde suhtes valiv. Tartu Vangla andmetel on Mairot Salol seisuga 13.06.
5. a rahalisi nõudeid summas 3864,72 eurot ning vabanemisfondis 275,79 eurot. 3
6. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Mairot Salo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Mairot Salo tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Mairot Salo on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Kriminaalmenetluse kulud Mairot Salo tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel Advokaadibüroost In Jure. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Mairot Salolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4