RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 18 lg 1, § 21 lg 1 ja lg 3 alusel taotluse hüvitada J. F-ile süüteomenetluses tekitatud kahju seoses vabaduse võtmisega alates

1. novembrist 2016 kuni
2. juunini
3. Täpsemalt paluti hüvitada J. F-ile saamata jäänud töötasu ja mõista Eesti Vabariigilt välja J. F-i kasuks varaline kahju summas 37 912,55 eurot. Samuti paluti hüvitada alusetu vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ja mõista J. F-i kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 24 501,15 eurot. Alternatiivselt paluti mõista Eesti Vabariigilt J. F-i kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 8 686,51 eurot. Menetluskulud summas 1 275 eurot paluti jätta Eesti Vabariigi kanda.
4. Taotluses selgitati, et J. F. ei saanud kahju hüvitamise taotlust esitada maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist, sest taotluse esitamise võimalus sõltus sellest, kas taotleja mõistetakse õigeks või mitte. Samuti ei pääsenud taotleja vahi all olles ligi oma sissetulekut puudutavatele tõenditele, mistõttu polnud tal võimalik välja arvutada ka hüpoteetilise nõude suurust. Seega võib taotleja esitada taotluse kuue kuu jooksul, mistõttu on taotlus tähtaegne. Ringkonnakohtu määrus
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määrusega jäeti kaitsja taotlus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.
8. Ringkonnakohus ei ole pädev taotlust läbi vaatama. Kahju hüvitamise taotlemine toimub koos põhiasjaga ja lahendatakse põhiasja raames. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel lähtutakse korralist menetlust või kaebemenetlust reguleerivatest sätetest.

§ 21

lgst 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada kriminaalmenetluse seadustiku apellatsioonimenetluse või määruskaebe korda reguleeriva peatüki kohaselt. Järelikult tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada koos ringkonnakohtule esitatava apellatsiooni või määruskaebusega. Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata, võib ta esitada taotluse prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale (

§ 21lg 4).

9. Kaitsja ei ole kahju hüvitamise taotlust maakohtule ega ringkonnakohtule õigel ajal esitanud. Kaitsja taotles maakohtus J. F-i õigeksmõistmist, seega oleks ühtlasi tulnud maakohtule esitada ka kahju hüvitamise taotlus. Kui taotlust ei olnud võimalik mõjuval põhjusel esitada maakohtule, oleks tulnud see esitada

§ 21lg 1 järgi apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule.

J. F. ega kaitsja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kaitsja ei esitanud vastavat taotlust ka kannatanute esindaja apellatsioonile esitatud vastuses ega ringkonnakohtu istungil. 10. Samas võib kõne alla tulla taotluse tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Taotluses märgitakse, et varem ei olnud võimalik taotlust esitada seoses kohtuotsuse lõpptulemi teadmatusega. Samuti puudus kahju hüvitamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks juurdepääs vajalikele tõenditele, kuna J. F. viibis kuni õigeksmõistmiseni vahi all. Lähtuda tuleb aga

§ 21lgst 4 ja esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2

§ 21lg 1 alusel esitada taotluse ringkonnakohtule.

Mõjuva põhjuse olemasolu on möönnud ka ringkonnakohus.

§ 21

lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Tähtaega puudutavas osas on tegemist erinormiga

§ 21lg 1 suhtes.

Ringkonnakohus on jätnud osutatud sätte tähelepanuta. Maakohus kuulutas otsuse

1. juunil 2017, kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse
2. detsembril 2017, seega kuue kuu jooksul. Riigikohus on analoogset asja arutanud kriminaalasjas nr 31110016 ja leidnud, et ringkonnakohus peab kuue kuu jooksul esitatud taotluse läbi vaatama. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib

1. peatüki
2. jagu (§d 18–21).

§ 18

lg 1 esimese lause järgi esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule. Sama lõike teise lause kohaselt esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

§ 21

lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

1. või
2. peatüki kohaselt ringkonnakohtule.
3. Määruskaebemenetluse esemeks on küsimus, millist tähtaega järgides tuleb kahju hüvitamise taotlus

§ 21lg 1 alusel ringkonnakohtule esitada.

Ringkonnakohus leidis, et kuna

§ 21lg 1 viitab Kr

MS

1. või
2. peatüki sätetele, s.o apellatsiooni või määruskaebuse lahendamise menetluse regulatsioonile, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada ringkonnakohtule koos esitatava apellatsiooni või määruskaebusega. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta, et

§ 21

lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Kuna taotluse esitamise tähtaeg tuleneb expressis verbis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusest, ei ole põhjust lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud apellatsiooni ja määruskaebuse esitamiseks sätestatud tähtaegadest. Vastasel juhul oleks

§ 21lg 3 sisutühi.

Õigust mõistes tuleb aga lähtuda arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3112811, p 13.2). Seisukohal, et

§ 21

lgs 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse võib ringkonnakohtule esitada kuue kuu jooksul, oli Riigikohus ka kriminaalasjas nr 31110016 tehtud lahendis. 15. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

§ 21

lgs 3 märgitud tähtaja kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast resolutiivosa kuulutamist teeb kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 31110016, p 12). Kohtutoimikust nähtuvalt oli Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus tervikuna kättesaadav alates
5. septembrist
6. J. F-i kaitsja esitas ringkonnakohtule kahju hüvitamise taotluse
7. detsembril
8. Seega oli taotlus esitatud

§ 21

lgs 3 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu jättis ringkonnakohus taotluse alusetult läbi vaatamata. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 3