2-18-108079/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-108079 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks Menetlustoiming ja tegemise viis selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja XXX (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja XXX (e-post XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXi ning XXX vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 XXX tasub XXXile alates 17.04.2018 elatist igakuiselt summas 150 eurot. 1.2 Elatise summa kanda XXXi arvelduskontole XXX Swedbank, selgitusega „elatis lapsele“.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-108079 XXX hagis XXX vastu elatise saamiseks.
3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud XXX esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXi vastu elatise nõudes. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 17.05.2018 esitasid pooled kompromissi. 23.05.2018 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 ning 3 sätestavad, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada või kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 8 lg 2, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg
5. Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda tulenevalt TsMS §-st 168 lg
6. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et : Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Liisi Vernik kohtunik 3