Obsah (8)

§ 113§ 128§ 1047§ 1046§ 1043§ 1045§ 1055§ 134

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13629 Tsiviilasi MTÜ Eesti

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2

1. MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kohustub kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ AS-i SEB Pank pangakontole nr EE781010220792873229, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2. MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas 14.09.2015 Harju Maakohtusse hagi AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas hagi 06.10.2015 ja esitas hagi tervikteksti 21.06.
3. Hageja kinnitas 09.05.2017 toimunud kohtuistungil (III kd lk 35 pöördel), et kõik hageja nõuded on toodud hagi terviktekstis (II kd lk 151-155).
4. Hageja palub: 1) kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud veebiportaalides www.delfi.ee, www.rus.delfi.ee, www.epl.delfi.ee ning www.epl.ee, www.ekspress.delfi.ee avaldades koheselt peale kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-13629 viie järjestikuse tööpäeva jooksul väljaande esilehel artikli; 2) lõpetada hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine, seeläbi maine kahjustamine ja nimetatud tegevusest edaspidi hoiduda. Kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise lõpetamine ja nimetatud tegevusest edaspidi hoidumine peab toimuma selliselt, et kostja eemaldab esimeses nõudes rasvases trükis alla joonitud fraasid ja hoidub edaspidi hageja kohta nimetatud fraaside avaldamisest; 3) välja mõista kostjalt hageja kohta kostja poolt avaldatud hageja mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja ka hageja liikmeskonna kohta ebakohaste väärtushinnangute kasutamisega ja seeläbi hageja maine kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis summas 150 000 eurot, kandes selle hageja arveldusarvele.
5. Kostja avaldas 24.02.2015-14.09.2015 veebiportaalides www.delfi.ee ja rus.delfi.ee hagejat ja hageja juhatuse liikmeid puudutavaid ebaõigeid faktiväiteid sisaldavaid artikleid. Valesid faktiväiteid, ebakohaseid hinnanguid ja vihakõne sisaldus ka artiklite kommentaarides. Hageja leiab, et erakonna tegevliikme, juhatuse liikme kohta avaldatud ebaõiged väited ja ebakohased väärtushinnangud kahjustavad ka hagejat s.h hageja mainet ja head nime.
6. Hageja leiab, et kostja avaldas järgmised artiklid, milles sisaldusid ebaõiged andmed ja au teotavad ebakohased väärtushinnangud: 4.
7. veebiportaalis www.delfi.ee 24.02.2015 avaldatud artikkel 4.1.
8. pealkirjaga „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi“. Provokatiivne on vale väide. Alternatiivselt võib tegu olla ka ebakohase väärtushinnanguga. 3 4.1.
9. Ebaõiged faktiväited sisalduvad ka kommentaarides: 4.1.2.
10. „Keskerakonna taskupartei propagandaüritus“; 4.1.2.
11. „Martin võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab“. 4.
12. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 03.03.2015.a. avaldatud artikkel pealkirjaga: 4.2.
13. „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“. 4.2.
14. „Äsjased parlamendivalimised muutsid salongikõlblikuks seltskonna, kes ratsutas parlamenti tänu euroopalike väärtuste jalge alla tallamisele„ 4.2.
15. „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi„ 4.2.
16. „Samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani„ 4.2.
17. „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada„ 4.2.
18. „Nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu. Nende ühiskonnakriitika võib kokku võtta paari märksõnaga: meedia on kallutatud, parlament takistab arengut ja tugevat juhti ei tohiks seadustega ülemäära kätest siduda„ 4.2.
19. „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks“. 4.2.
20. „et hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu. Ühel on tõrvikurongkäigud, teisel Krimmi okupeerimise mõistmine, mõlemad töötavad Eestile vastu.“ 4.2.
21. „Vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida“ 4.2.
22. Ebaõiged faktiväited sisalduvad ka kommentaarides: 4.2.10.
23. „Muidugi ei tohi neid vastutustundetuid populiste lasta valitsusse! Kuigi nad väga tahavad. Aga ma ei mõista, miks ei kirjutanud leht nende ohtlikkusest enne valimisi?“; 4.2.10.
24. „Juhtkiri väljendab tegelikku olukorda. See viha õhutamine EKRE poolt on lausa kuritegu. Mida soovitakse saavutada? Kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima? Siis tuleb Putin platsi ja sõda lahti. Kuidas kavatseb EKRE Tallinnast teha ainult eestikeelse linna?“ 4.2.
25. Ebaõiged faktiväited sisalduvad: hagejate nimetamises „vihaõhutajateks“ ja sõnades „euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“. Samuti on ebaõige faktiväide: „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“ See ei tule EKRE programmist ega ühestki hageja avaldusest. Ebaõige faktiväide on see, et hageja ajab samalaadset ideoloogiat nagu Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Hageja oma retoorikas ei too Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis varem viis Teise maailmasõjani. Hagejale rahvusvahelise vaenu õhutamise etteheitmine on ebaõige faktiväide. Valeväide on see, et hageja üldse põlgab demokraatlike institutsioone ning et hagejat ja Keskerakonda seoks põlgus demokraatlike institutsioonide vastu. Ebaõige faktiväide on see, et hageja parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks. Ebaõige faktiväide on see, et hageja töötab Eestile vastu. Hagejat võrdsustatakse vihaõhutajaga ja see on ebaõige faktiväide. 4.2.
26. Kommenteerimiskeskkonnas on ebaõiged faktiväited: „viha õhutamine“ ja „kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima“. Samuti on vale, et hageja on vastutustundetu populist ja ohtlik erakond. 4 4.
27. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 26.02.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga: 4.3.
28. „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele„ 4.3.
29. „Pole imestada, et meenuvad
30. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud„ 4.3.
31. „Nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli„ 4.3.
32. „See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed„ 4.3.
33. „Kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!„ 4.3.
34. „Ja tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest kõneleb ka üks rongkäigus nähtud loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.” 4.3.
35. „Nahavärvi rõhutamine annab mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest.“ 4.3.
36. „Mis õigusega ahistab Eesti riik Mihhail Kõlvartit, Yana Toomi ja näiteks Kremli-meelset Itaalia poliitikut Giulietto Chiesat, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega EKRE-l tõrvikurongkäike pidada? EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud.„. 4.3.
37. Ebaõiged faktiväited sisalduvad ka kommentaarides: 4.3.9.
38. „Jõhkralt paremradikaalsed avaldused ju Martin Helmel!!!“; 4.3.9.
39. „Loen Helme pundi seisukohti ja enamikke siinseid kommentaare. Ja mõtlen, on ikka kari harimatuid napakaid koos“. 4.3.
40. Pealkirjas on ebaõige faktiväide, kuivõrd hageja oli saanud parlamendi erakonnaks. Hageja tegevusega ei saa meenuda
41. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud. Seega on see vale faktiväide. Provokatiivselt mängimine ja tarbetu tüli sütitamine on kindlas kõneviisis fraasid, mis on ebaõiged. Ebaõige on väide, et hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis üleliigsed. Loosungist „eestlaste Eesti eest“ ei ole võimalik teha sellist järeldust nagu ajakirjanik on seda teinud. Vale faktiväide on see, et niisugused hüüdlaused nagu „eestlase Eesti eest“, ei iseloomusta marurahvuslasi ega paremäärmuslasi ja see ei ole võrreldav hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!“. Loosung „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees,” sümboliseerib Eesti lipuvärve, mitte ei räägi tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest. Loosung ei anna mingeid soovitusi ja ei rõhuta nahavärvi. Ebaõige on väide, et EKRE tõrvikurongkäigus kasutatud loosungid on paremradikaalsed. Ebaõige on ka väide, et EKRE on trumbid vaenulikele jõududel kätte mänginud. 4.
42. veebiportaalis www.epl.ee 04.03.2015.a. avaldatud artikkel: 4.4.
43. pealkirjaga „EKRE wunderkind Jaak Madison: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“; 4.4.
44. „Uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest„; 4.4.
45. „Madison soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku„. Ebaõige on faktiväide, et hageja liige Jaak Madison on artiklis märgitut väitnud. 4.
46. veebiportaalis www.delfi.ee 04.03.2015 avaldatud artikkel: pealkirjaga „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö. 4.5.
47. „kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas„ 5 Ebaõiged on faktiväited, et hageja juhatuse liige Jaak Madison on tõstnud esile fašismi ja natsismi positiivseid külge ja kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas. 4.
48. veebiportaalis www.publik.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad. 4.6.
49. „kus kollanokk arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle. Ebaõige faktiväide on see, et Jaak Madison on kollanokk. Ta on enne riigikokku valimist aastaid tegutsenud noorpoliitikuna. 4.
50. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud kaks artiklit pealkirjaga: a) „Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind“’ (1.köide lk 125); b) DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis". 4.7.
51. „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle“ Õige ei ole väide, et Jaak Madison väidab, et fašism ja natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja et sellel oleksid positiivsed pooled. 4.
52. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 28.06.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD. 4.8.
53. „Rassismi kool enne EKREt, mis jätab lugejale mulje justkui oleks rassismi praegune kool Eesti Konservatiivne Rahvaerakond“ Pealkirjast ilmneb, et rassismikool praegu on EKRE. Enne EKREt oli Bikers Pub, kes ei teenindanud neegreid. Ebaõige on väide, et EKRE on rassismi kool ehk et EKREl on rassistlikud vaated. 4.
54. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt p**sest välja“. 4.9.
55. „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle.“ Õige ei ole väide, et Jaak Madison väidab, et fašism ja natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja et sellel oleksid positiivsed pooled. 4.
56. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Mikser: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“. 4.10.
57. „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKREga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele“ Valeväide on see, et EKRE sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. 4.
58. veebiportaalis www.delfi.ee 04.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Enn Eesmaa: Madison peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“. 4.11.
59. „Noorpoliitiku blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid“ Ebaõige on väide, et blogipostituses näis Jaak Madison õigustavat sunnitöölaagrit. 6 4.
60. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole. 4.12.
61. „Riigikogu pesamuna Jaak Madison (EKRE) kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses fašismi“ Ebaõige on väide, et Jaak Madison kiitis fašismi blogipostituses. 4.
62. veebiportaalis www.delfi.ee 06.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Poliitika.guru: Kingitus kõige nõrgemale“. 4.13.
63. „EKRE - Euroopa-vastased padukonservatiivid“ Ebaõige on väide, et EKRE on Euroopa ja EL-i vastane. 4.
64. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 09.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Jüri Estam: soovid kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all - saad aga lapsüllatused, Kinder Surprise'i.“ 4.14.
65. „Eesti Konservatiive Rahvaerakond ehk ringitehtud “kolhoosi esimeeste partei” Ebaõige on väide, et EKRE on kolhoosiesimeeste parteist ringi tehtud. 4.
66. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Nädala sõna: Lapsüllatus“. 4.15.
67. „Lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on Jaak Madison ja teised pisikesed natsipäkapikud“ Hageja leidis 09.05.2017 istungil (III kd lk 40 pöördel), et tegemist ei ole vale faktiväitega, vaid ebakohase väärtushinnanguga ja seda tuleb arvestada mittevaralise kahju puhul. 4.
68. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015 ilmunud artikkel pealkirjaga „Wunderkind’i külm karastus“. 4.16.
69. „Mine tea, võib-olla olin koguni nende “lollide” seas – maalt ja hobusega –, kes “need natsid” Toompeale valis.“ Ebaõiged andmed sisaldav väide on „need natsid“, kuivõrd peetakse silmas hageja liikmeskonda. 4.
70. veebiportaalis www.delfi.ee 06.03.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist Jaak Madisoni kooli promovideo!“. Kommenteerimiskeskkonnas on ebaõiged faktiväited: 4.17.
71. „EPL ja Delfit selles süüdistada on kohatu. Meedia kajastas lihtsalt Venemaa enda poolt ellu kutsutud provokaatorite tegevust. Keskerakonna sõsarpartei EKRE eesmärk ja olemasolu õigustus ongi just selliste uudiste saavutamine, mis veel Kremlile parem oleks. EKRE erinevus Keskerakonnast on see, et kui KE pooldajad on enamasti varjamatult venemeelsed siis EKRE-s on enamus nn. kasulikud idioodid keda petistest isa- poega on lihtlabaselt tillist tõmmanud, mängides iseenesest üsna loogilise jutuga isamaalistel tunnetel. Tehke silmad lahti ja ärge kuulake ainult Helmede juttu vaid vaadake kriitiliselt, mis vendadega tegelikult tegu on. See, mida need äpardised on suutnud vähese ajaga korda saata, on alles algus“ 4.17.
72. „Eelmisel aastal tegi ta üleskutse rassipuhastuseks„. Ebaõige on väide, et EKRE on Keskerakonna sõsarpartei ja et EKRE eesmärgiks oleks selliste uudiste saavutamine, mis Kremlile parem oleks. Ebaõige on ka EKRE liikmeid nimetada 7 petisteks – tehtud on otsene viide ebaausatele inimestele. Ebaõige faktiväide on, et Jaak Madison oleks teinud eelmisel aastal üleskutse rassipuhatuseks.
73. Hageja leiab, et kostja on hageja mainet kahjustavate ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja hageja liikmeskonna kohta ebakohaste väärtushinnangute kasutamise ja seeläbi samuti hageja maine kahjustamisega põhjustanud hagejale mittevaralise (maine)kahju. Heade kommete vastane tahtlik käitumine on ka Eesti Ajakirjanduseetika koodeksi vastane tegevus. Õigusvastane on avaldada andmeid, mida ei ole piisava põhjalikkusega kontrollitud või andmed pole täielikud. Kostja on rikkunud eelkõige erakonna liikmeskonna ennekõike juhatuse liikmete ja parlamendisaadikute, sh Jaak Madisoni või Martin Helme kui juhtivpoliitikute, isiklikke õigusi, kahjustades sellisel viisil oluliselt hageja mainet, head nime ja usaldusväärsust avalikkus ees.
74. Kahjuhüvitis 150 000 eurot on põhjendatud, kuna hageja maine kahjustamine näis hagejale ja mistahes kolmandale isikule süsteemne, teadlik ja igapäevane tegevus, mis oli ilmselt kostja eesmärgiks. Kostja tegevuse tõttu ei kutsutud hagejat koalitsiooniläbirääkimistele. Kostja on ületanud taluvuspiiri. Kuivõrd

§ 128

lõikes 5 sätestatud loetelu on lahtine, siis tuleb kahjuna käsitleda ka juriidilise isiku mainekahju, mis hõlmab tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust avalikkuse ees.

1. Hageja on seisukohal, et iga avaldatud artikli kommenteerimiskeskkond on lahutamatult seotud konkreetse artikliga ning avaldaja on kohustatud toimetama kommentaatorite poolt avaldatud kommenetaare ning eemaldama kommenteerimiskeskkonnast ebasobivad, laimavad, ebaeetilised ning ennekõike ebaõigeid andmeid sisaldavad kommentaarid. Juhul, kui ta seda ei ole teinud, vastutab ta kommentaaride avaldamise eest. Kommenteerimiskeskkonda peab kontrollima kostja ise. Hageja hinnangul ei taga teata-ja-võetakse-maha süsteem hageja õiguste kaitset arvestades artiklite ja kommentaaride rohkust.
2. Hageja leiab, et kõik hagis esitatud ebaõiged faktiväited on alternatiivselt ebakohased väärtushinnangud juhul, kui väide ei kvalifitseeru faktiväiteks. Avaliku huvi kaaluks üles selliste väärtushinnangute avaldamise, mis aitaksid ühiskonnas kaasa avalikule debatile, kuid selleks ei ole hageja maine süsteemne kahjustamine. Kostja vastuväited
3. Kostja esitas 17.01.2017 kostja tervikvastuse (III kd lk 4-30 pöördel).
4. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi aluseks on erinevates kostjaga seotud väljaannete artiklites avaldatud avaldused, mis ei kvalifitseeru ühelgi juhul faktiväiteks, mis annaks hagejale nende ümberlükkamise nõudeõiguse

§ 1047alusel.

Ükski hageja nimetatud avaldustest ei ole ka õigusvastaseks hinnanguks

§ 1046

alusel arvestades asjaolu, et hageja näol on tegemist poliitilise erakonnaga, mille talumiskohustus ühiskondlikus debatis on kõrge. See tähendab, et hagejal ei ole ka mistahes kahju hüvitamise nõudeõigust. Hageja on ekslikult mõistnud väljaande vastutuse regulatsiooni kolmandate isikute poolt avaldatud kommentaaride korral ning hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu ennetamaks põhjendatud ja õiguspäraseid lugejate arvamusi. Hageja esitatud nõudeid ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ning edasisest kahju tekitamisest hoidumiseks ei saa kohus rahuldada vastupidise kohtupraktika tõttu Riigikohtus ning Euroopa Inimõiguste Kohtus. Hagejal puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning mittevaralise kahju nõue 150 000 eurot juriidilise isiku puhul on Eesti õiguses välistatud. 8 Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, jätab hagi rahuldamata. 11.
2. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja avaldas perioodil 24.02.2015 kuni 28.06.2015 hageja, tema liikmete või juhatuse liikmete kohta mitmeid artikleid (I kd lk 104, 107-108, 110111, 112-115, 116-121, 123, 124, 125, 126-128, 129, 130, 131, 132, 133-136, 137, 138, 139, 141). 11.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
4. Hageja õigusest nõuete esitamisel 12.
5. Hageja leiab, et kostja on ületanud taluvuspiiri. Kostja tegevuse tõttu ei kutsutud hagejat koalitsiooniläbirääkimistele. Avaliku huvi kaaluks üles selliste väärtushinnangute avaldamise, mis aitaksid ühiskonnas kaasa avalikule debatile, kuid selleks ei ole hageja maine süsteemne kahjustamine. 12.
6. Kostja on seisukohal, et poliitilisel erakonnal ei saa olla nõudeid, mis tulenevad poliitilise erakonna kohta avalikus meediaruumis avaldatust, olgu nendeks hinnangud või faktid. Kostja leiab, et hageja näol oli tegemist nn uue Riigikogu erakonnaga, kelle vaadete ja seisukohtade osas oli ja pidigi olema terav debatt. Kostja leiab, et hageja soov tagada suhteliselt piiramatu väljendusvabadust poliitilise debati puhul on üks arusaamu, kus hagejast erakonna arusaam ühtib teiste maailmavaadete esindajate omadega. 12.3 Õiguskirjanduses on leitud, et mõneti ebaselge ja vaieldav on, kas

§ 1047lg 4 kohaldamist saab nõuda ka juriidiline isik.

Juhul, kui juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine kujutab endast juriidilise isiku majandustegevusse sekkumist, oleks

§ 1047

lg 4 kohaldamine seostatav avaldamise võimalikkuse õigusvastasusega

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 järgi, ehkki teo õigusvastasuse tuvastamine ei oma

§ 1047lg 4 kohaldamise jaoks tähtsust.

Sellisel juhul on juriidilisel isikul õigus nõuda

§ 1047lg 4 kohaldamist.

Muudel juhtudel võiks

§ 1047

lg 4 kohaldamata jätmist põhjendada sellega, et juriidilisel isikul ei ole isiklikke õigusi, mida tuleks

§ 1045

lg 1 p 4 järgi kaitsta ning seetõttu ei saa juriidilise isiku kaitset ka

§ 1047lõikest 4.

Teistsuguse seisukoha järgi on ka juriidilisel isikul alati õigus nõuda nende kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist, sest

§ 1047

lg 4 ei eelda tegevuse õigusvastasust ning järelikult ei oma ka tähtsust, kas juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine võiks olla õigusvastane. (vt T.Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted, 2012, lk 315). 12.

1. Hageja puhul tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole tavapärase majandustegevusega tegeleva juriidilise isikuga, vaid erakonnaga. Kohus nõustub kostjaga selles, et poliitilised erakonnad ei saa üldjuhul esitada au teotamise või maine kaitseks hagi, sest avalikkusel on põhjendatud huvi kriitikale ja demokraatlikult valitud erakonnal peab olema kõrgendatud talumiskohustus. Seda kinnitab Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) lahendis Steel and Morris v Ühendkuningriigid (EIK, kohtuasi nr 68416/01, p 40). Hageja esindaja seaduslik esindaja Martin Helme on ajakirjaniku küsimusele vastates leidnud, et see kuidas asju arutame – mis võtmes, mis väljendite ja tooniga – on osa poliitilisest võitlusest ning et ta põhimõtteliselt ja kategooriliselt keeldub leppimast, et poliitkorrektsed kaanonid kirjutavad talle ette, mismoodi või mis väljenditega ta võib end poliitikas väljendada (http:/ /www.postimees.ee/1252028/martin-helmesoovitus-immigratsioonipoliitikaks-kui-on-must-naita-ust). Seega on ka hageja üks juhtivpoliitikutest leidnud, et poliitilistes aruteludes võib ja peabki end väljendama tavapärasest enam tähelepanu köitvamate väljenditega ning agressiivsemalt ehk möönab hageja sellise 9 tegevuse lubatavust. Kuivõrd hageja juhtivpoliitik eeldab poliitikas kõrgemat talumisläve seoses tema väljaütlemistega, siis tuleb ka hagejal endal arvestada kõrgendatud talumiskohustusega. Lisaks oli kohtu hinnangul vaidlusalusel perioodil põhjendatud hageja vastu kõrgendatud huvi ja tavapärasest teravam debatt seetõttu, et hageja ületas esmakordselt valimiskünnise ning sai Riigikokku. Osundatud põhjustel tuleb kohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, juhul, kui asuda seisukohale, et hagejal on siiski õigus eelpool nimetatud nõudeid esitada, siis kontrollib kohus alljärgnevalt hageja esile toodud väiteid, et hinnata, kas tegemist võiks olla ebaõigete faktiväidetega või ebakohaste väärtushinnangutega.
2. Kas kostja on avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. 13.1.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

13.2. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-166-12 punktis 14 leidnud, et valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb

§ 1047

lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Seega ei vabaneks kostja valeandmete ümberlükkamise kohustusest ka juhul, kui kohus tuvastaks, et ebaõigete andmete avaldamine ei ole

§ 1047lg 3 järgi õigusvastane.

Eeltoodust tuleb, et ümberlükkamist saab nõuda vaid ebaõigete faktide, mitte ebakohaste väärtushinnangute suhtes. 13.

1. Kohus palus hagejal 09.05.2017 ja 10.05.2017 istungil kvalifitseerida, millised on hageja hinnangul kostja poolt avaldatud artiklites sisalduvad valed faktiväited ja millised ebakohased väärtushinnangud (III kd lk 35-45 pöördel). Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või kas tegemist võib olla ebakohase väärtushinnanguga. 13.
2. veebiportaalis www.delfi.ee 24.02.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 104) 1) pealkirjaga „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi“. Hageja leiab, et „provokatiivne tõrvikurongkäik“ on vale väide. Hageja esitas väite tõendamiseks ekspertarvamuse. Alternatiivselt võib tegu olla ka ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. 10 Kohus nõustub kostjaga selles, et väljendi „provokatiivne tõrvikurongkäik“ puhul on tegemist iseloomustava/meenuva hinnanguga, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Järelikult on tegemist väärtushinnanguga. Jaak Valge ja Krista Kerge antud hinnangut ei saa lugeda ekspertarvamuseks TsMS § 293 mõttes, kuna täitmata on
3. peatükis sätestatud nõuded. Tegemist saab olla dokumentaalse tõendiga, millest nähtub asjatundja arvamus. Kohus leiab, et väärtushinnangu ebakohasust ei saa tõendada asjatundja arvamusega, sest Filosoofia ja semiootika instituudi ekspert ei hinda mõistliku lugeja arusaamist.

§ 1046järgi eeldab õigusvastasus ebakohasust, mis ei võrdu negatiivsusega.

Negatiivne hinnang võib olla põhjendatud ja kohane. Kohus leiab, et hageja esitatud küsimus ei seondu

§-ga 1046 ja on suunav (valikvastustega). 2) Ebaõiged faktiväited sisalduvad ka kommentaarides (I kd lk 105-106): * „Keskerakonna taskupartei propagandaüritus“; * „Martin võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab“. Kostja leiab, et tal ei lasu kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaare ennetada ning vihakõne kommentaarides ei leidu. Kohus nõustub sellega, et kommentaare tuleb lugeda hinnanguteks, mille ümberlükkamist ja paranduse avaldamist kostjalt nõuda ei saa. Andmete või väärtushinnangute avaldamine on tahtlik tegevus.

§-st 1046 ja §-st 1047 ei tulene, et avaldamise võimaldamine on võrdsustatud avaldamisega. EIK Suurkoja lahendi Delfi vs Eesti kohaselt on kommentaariumi pidaja kohustatud enda initsiatiivil tagama, et viivitamatult saaksid kustutatud kommentaarid, mis sisaldavad vihakõne, otsest ähvardust või üleskutset vägivallale. Kõigi ülejäänud kommentaaride osas on EIK hinnangul piisavaks hoolsusmeetmeks nn teata-ja-võetakse-maha süsteem, mille kohaselt uudisportaal reageerib vastava teate saamisele (s.h vastava nupu klikkimisele kommentaari kõrval), ning eemaldab kommentaarid selle järgselt, kui peab teadet põhjendatuks. Teate põhjal kommentaari eemaldamata jätmine toob alles kaasa mistahes vastutuse võimalikkuse. EIK hinnangul on teata-ja-võetakse-maha süsteem tõhus kommentaaride avalikust ruumist eemaldamise vahend ning toimib kui sobiv ja piisav vahend tasakaalustamaks erinevaid konfliktseid õiguseid. Sama lahendi punkti 136 kohaselt võib vihakõne näitena tuua holokausti eitavad, natsismipoliitikat õigustavad, kõiki moslemeid terrorismiga seostavad või juute Venemaal kurjuse allikana kujutavad avaldused. Kohus leiab, et kuivõrd vaidlusaluste kommentaaride puhul ei ole tegemist vihakõnega, otsese ähvardusega või üleskutsega vägivallale, siis ei ole kostja neid kommentaare olnud kohustatud ennetama isegi juhul, kui nendes lasuksid ebakohased väärtushinnangud. Hageja ei ole tõendanud, et teatas kostjale ebasobivast kommentaarist ning kostja jättis teatele reageerimata. Kohus ei kahtle, et kostja süsteem teata-ja-võetakse-maha toimib. Kostja on kohtule usutavaks muutnud, et on osaliselt kommentaarid artikli juurest juba eemaldanud (III kd lk 15). Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja kolmandate isikute poolt kirjutatu sisu eest. 11 Lisaks puudutab teine artikli kommentaar hageja liiget Martin Helmet, mille eemaldamist hageja nõuda ei saaks. Nõude saanuks vajadusel esitada Martin Helme. 13.5. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 03.03.2015.a. avaldatud artikkel pealkirjaga (I kd lk 107108): 1) „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et hageja on vihaõhutaja. Hageja esitas tõendina asjatundja arvamuse (II kd lk 72-76). Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus nõustub kostjaga selles, et sõna „vihaõhutajad“ puhul on tegemist iseloomustava hinnanguga, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Järelikult on tegemist väärtushinnanguga. Kohus leiab, et kuivõrd hageja liikmete postitused ja väljaütlemised: „Kui on must, näita ust“ ja „rahvuslik puhastusest“ (I kd lk 191-198) on tavapärasemast väljakutsuvamad, siis peab ka hageja ise olema kõrgema talumiskohustusega. Nimetatud hinnang on hageja postitusi ja väljaütlemisi arvestades põhjendatud ja kohane. Jaak Valge ja Krista Kerge antud hinnangut ei saa lugeda ekspertarvamuseks TsMS § 293 mõttes, kuna täitmata on 32. peatükis sätestatud nõuded. Tegemist saab olla dokumentaalse tõendiga, millest nähtub asjatundja arvamus. Kohus leiab, et väärtushinnangu ebakohasust ei saa tõendada asjatundja arvamusega, sest Filosoofia ja semiootika instituudi ekspert ei hinda mõistliku lugeja arusaamist.

§ 1046järgi eeldab õigusvastasus ebakohasust, mis ei võrdu negatiivsusega.

Negatiivne hinnang võib olla põhjendatud ja kohane. Kohus leiab, et hageja esitatud küsimus ei seondu

§-ga 1046 ja on suunav (valikvastustega). Lisaks on asjatundja leidnud (II kd lk 74), et väljend „vihaõhutajad Riigikogus“ ei kanna negatiivset hinnangukonnotatsiooni, kuid neil on enamasti (negatiivne) hinnanguline põhisisu. Seega on jõudnud ta järeldusele, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. 2) „Äsjased parlamendivalimised muutsid salongikõlblikuks seltskonna, kes ratsutas parlamenti tänu euroopalike väärtuste jalge alla tallamisele„. Hageja leiab, et ebaõige on väljend „euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“, kuna hageja ei ole euroopalikke väärtusi jalge alla tallanud. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus nõustub kostjaga selles, et väljend „euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“ puhul on tegemist iseloomustava hinnanguga, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on kujundliku kõnega. Järelikult on tegemist väärtushinnanguga. 3) „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi„. Hageja leiab, et ebaõige on faktiväide: „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“. See ei tule EKRE programmist ega ühestki hageja avaldusest. Kostja leiab, et tegu on väärtushinnanguga. Kuivõrd hagejat on artiklis iseloomustatud, siis ei ole tegemist faktiväitega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Hinnanguliseks teeb lause ka sõna „pigem“ kasutamine. Tegemist on väärtushinnanguga. Kohtu hinnangul on tegemist kohase 12 väärtushinnanguga, kuna Martin Helme on hageja juhtivpoliitikuna öelnud: „Meie immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust ja kogu lugu“. 4) „Samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani„. Hageja hinnangul on ebaõige faktiväide, et hageja ajab samalaadset ideoloogiat nagu Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Hageja oma retoorikas ei too Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis varem viis Teise maailmasõjani. Kostja leiab, et tegemist on hinnanguga. Kohus leiab, et artiklis iseloomustatakse (võrreldakse) hageja ideoloogiat. Seega ei ole tegemist faktiväitega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Hinnanguliseks teeb lause ka väljendite „samalaadne“ ja „hinguse toomine“ kasutamine. Tegemist on väärtushinnanguga. 5) „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada„. Hageja on seisukohal, et hagejale rahvusvahelise vaenu õhutamise etteheitmine on ebaõige faktiväide. Kostja leiab, et tegemist on hinnanguga. Kohus leiab, et artiklis iseloomustatakse hagejat. Seega ei ole tegemist faktiväitega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Hinnanguliseks teeb lause ka väljendite „tumedaid tunge äratav“ ja „enda huvides probleeme tekitav“ kasutamine. Artikkel kajastab ajakirjaniku oletust, milline mõtlemine mõjuks meie kõrval elavale rahvale. Artiklis ei ole väidetud, et hageja oleks sellist avaldust teinud. Tegemist on väärtushinnanguga. 6) „Nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu. Nende ühiskonnakriitika võib kokku võtta paari märksõnaga: meedia on kallutatud, parlament takistab arengut ja tugevat juhti ei tohiks seadustega ülemäära kätest siduda„. Hageja leiab, et valeväide on see, et hageja üldse põlgab demokraatlike institutsioone ning et hagejat ja Keskerakonda seoks põlgus demokraatlike institutsioonide vastu. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et artiklis kirjeldatakse/hinnatakse hageja tegevust. Seega ei ole tegemist faktiväitega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on väärtushinnanguga. 7) „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks“. 8) „et hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu. Ühel on tõrvikurongkäigud, teisel Krimmi okupeerimise mõistmine, mõlemad töötavad Eestile vastu.“. 9) „Vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida“. Hageja leiab, et ebaõiged faktiväited on, et hageja parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks ning et hageja töötab Eestile vastu. Hagejat võrdsustatakse vihaõhutajaga. Kostja on seisukohal, et tegemist on väärtushinnangutega. Kohus leiab, et artiklis antakse isikliku arvamuse/oletusega hinnang hageja tegevusele. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning need ei ole kontrollitavad. Tegemist on väärtushinnanguga. 13 10) Ebaõige faktiväide sisaldub ka kommentaaris (I kd lk 109): „Juhtkiri väljendab tegelikku olukorda. See viha õhutamine EKRE poolt on lausa kuritegu. Mida soovitakse saavutada? Kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima? Siis tuleb Putin platsi ja sõda lahti. Kuidas kavatseb EKRE Tallinnast teha ainult eestikeelse linna?“ Hageja hinnangul on kommenteerimiskeskkonnas ebaõiged faktiväited: „viha õhutamine“ ja „kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima“. Kohus leiab, et kostjal ei lasu kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei leidu (vt otsuse 13.4. alapunkti 2 põhjendusi). 11) Hageja loobus veebiportaalis www.epl.delfi.ee 03.03.2015.a. avaldatud artikli „Vihaõhutajad Riigikogus“ kommentaaris - „Muidugi ei tohi neid vastutustundetuid populiste lasta valitsusse! Kuigi nad väga tahavad. Aga ma ei mõista, miks ei kirjutanud leht nende ohtlikkusest enne valimisi?“, sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamise taotlusest. Kostja loobumisele vastu ei vaielnud ja kohus võttis hageja loobumise vastu (III kd lk 37). 13.6. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 26.02.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 110-111) pealkirjaga: 1) „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele„. Hageja hinnangul on pealkirjas ebaõige faktiväide, kuivõrd hageja oli saanud parlamendi erakonnaks. Kostja on seisukohal, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et artiklis antakse isikliku arvamuse/oletusega hinnang hageja tegevusele. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning need ei ole kontrollitavad. Tegemist on väärtushinnanguga. Hageja on nõustunud kostja väitega, et artikli juhtlõigule on lubatud suurem provokatiivsus, mida kinnitab EIK praktika (Yordanova vs Bulgaaria, 5126/06 punkt 52, 2012). Kohus leiab, et väärtushinnangu ebakohasust ei saa tõendada asjatundja arvamusega, sest Filosoofia ja semiootika instituudi ekspert ei hinda mõistliku lugeja arusaamist.

§ 1046järgi eeldab õigusvastasus ebakohasust, mis ei võrdu negatiivsusega.

Negatiivne hinnang võib olla põhjendatud ja kohane. Kohus leiab, et eksperdile esitatud küsimus ei seondu

§-ga 1046 ja on suunav (valikvastustega). Lisaks on asjatundja jõudnud järeldusele (II kd lk 75), et väljend „Trump kätte vaenujõududele“ ei kanna negatiivset hinnangukonnotatsiooni, kuid neil on piisavalt eenduv (negatiivne) hinnanguline põhisisu. Seega on jõudnud ta järeldusele, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. 2) „Pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud„. Hageja leiab, et tema tegevusega ei saa meenuda 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud. Seega on see vale faktiväide. Kostja leiab, et tegemist on iseloomustava hinnanguga. Kohus leiab, et artiklis antakse isikliku meenutusega hinnang hageja tegevusele. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on väärtushinnanguga. 3) „Nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli„. Hageja leiab, et „provokatiivselt mängimine“ ja „tarbetu tüli sütitamine“ on kindlas kõneviisis fraasid, mis on ebaõiged. Kostja leiab, et tegemist on hinnanguga. 14 Kohus leiab, et artiklis antakse iseloomustav hinnang hagejale. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on väärtushinnanguga. 4) „See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed„. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis üleliigsed. Kostja leiab, et tegemist on hinnanguga. Kohus leiab, et artiklis antakse iseloomustav hinnang/tõlgendus hageja loosungile. Tegemist on väärtushinnanguga. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tol hetkel oli tuntud hageja immigratsioonipoliitika, mille kohaselt peaks immigratsioonipoliitikas olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. 5) „Kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!„. Hageja leiab, et loosungist „eestlaste Eesti eest“ ei ole võimalik teha sellist järeldust nagu ajakirjanik on seda teinud. Vale faktiväide on see, et niisugused hüüdlaused nagu „eestlase Eesti eest“, ei iseloomusta marurahvuslasi ega paremäärmuslasi ja see ei ole võrreldav hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!“. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et tegemist on hageja loosungist tuleneva iseloomustava hinnanguga/meenutusega. Tegemist on väärtushinnanguga. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Ajakirjanikule võivad läbi elukogemuse loosungid „eestlaste Eesti eest“ ja „eestlaste Eesti“ meenutada 1930ndate loosungeid „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja“. 6) „Ja tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest kõneleb ka üks rongkäigus nähtud loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.”. 7) „Nahavärvi rõhutamine annab mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest.“ Hageja leiab, et loosung „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees,” sümboliseerib Eesti lipuvärve, mitte ei räägi tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest. Loosung ei anna mingeid soovitusi ja ei rõhuta nahavärvi. Ebaõige on väide, et EKRE tõrvikurongkäigus kasutatud loosungid on paremradikaalsed. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Asjaolu, et rongkäigul oli viidatud loosung, hageja vaidlustanud ei ole. Seega ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Kohus leiab, et tegemist on hageja loosungist tuleneva iseloomustava ajakirjaniku hinnanguga/meenutusega. Tegemist on väärtushinnanguga. Ajakirjaniku meenutust ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. 8) „Mis õigusega ahistab Eesti riik Mihhail Kõlvartit, Yana Toomi ja näiteks Kremli-meelset Itaalia poliitikut Giulietto Chiesat, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega EKRE-l tõrvikurongkäike pidada? EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud.„. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et EKRE on trumbid vaenulikele jõududel kätte mänginud. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et tegemist on hageja loosungist tuleneva iseloomustava hinnanguga. Tegemist on väärtushinnanguga. Seega ei ole tegemist faktiväitega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. 15 9) Hageja loobus veebiportaalis www.epl.delfi.ee 26.02.2015 avaldatud artikli „Trump kätte vaenujõududele„ kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamise taotlusest. Kostja loobumisele vastu ei vaielnud ja kohus võttis hageja loobumise vastu (III kd lk 38 pöördel). 13.7. veebiportaalis www.epl.ee 04.03.2015.a. avaldatud artikkel (I kd lk 112-121) pealkirjaga „EKRE wunderkind Jaak Madison: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“. 1) „Uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel NatsiSaksamaal inimesed töötusest„ 2) „Madison soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku„. Hageja leiab, et hageja liige Jaak Madison ei ole kostja avaldatud artiklis märgitut väitnud. Kostja leiab, et vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte aga hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Kohus leiab alternatiivselt, et ajakirjanik on tõlgendanud/hinnanud Jaak Madisoni poolt blogipostituses (I kd lk 191) avaldatut. Tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega. 13.8. veebiportaalis www.delfi.ee 04.03.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 122) pealkirjaga „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö. 1) „kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas„. Hageja leiab, et ebaõiged on faktiväited, et hageja juhatuse liige Jaak Madison on tõstnud esile fašismi ja natsismi positiivseid külge ja kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas. Kostja märgib, et tegemist ei ole kostja artikliga. Kohus leiab, et esitatud tõendist nähtub, et tegemist on artikliga, mis on avaldatud ERRi portaalis. Seega ei ole hagejal kostja vastu selles osas nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et ta jõudis viidatud artiklini läbi kostja artikli. Isegi kostja artikli kaudu ERRi artiklini jõudmine ei anna alust kostja vastu nõude esitamiseks. 13.9. veebiportaalis www.publik.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 123) pealkirjaga „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad. 1) „kus kollanokk arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle. Hageja leiab, et ebaõige faktiväide on see, et Jaak Madison on kollanokk. Ta on enne riigikokku valimist aastaid tegutsenud noorpoliitikuna. Kostja leiab, et artikkel puudutab Jaak Madisoni, mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte aga hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on väärtushinnanguga, mis ei ole ebakohane. 16 13.10. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud kaks artiklit pealkirjaga:

1. a)„Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind“’ (I kd lk 125);
2. b)DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis" (I kd lk 124). 1) „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle“. Hageja leiab, et õige ei ole väide, et Jaak Madison väidab, et fašism ja natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja et sellel oleksid positiivsed pooled. Kostja leiab, et artikkel puudutab Jaak Madisoni, mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte aga hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on põhjendatud väidetega. Jaak Madisoni väited nähtuvad blogipostitusest (I kd lk 191) ja intervjuust (I kd lk 117-118). 13.11. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 28.06.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 126-128) pealkirjaga „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD. Hageja leiab, et pealkiri jätab lugejale mulje justkui oleks rassismi praegune kool hageja. Enne EKREt oli Bikers Pub, kes ei teenindanud neegreid. Ebaõige on väide, et EKREl on rassistlikud vaated. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et artiklis antakse hinnang hageja tegevusele. Seega ei ole tegemist faktiväidetega, mida saaks jah-ei skaalal hinnata ning need ei ole kontrollitavad. Tegemist on väärtushinnanguga. 13.12. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 129) pealkirjaga „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt p**sest välja“. 1) „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle.“. Hageja leiab, et õige ei ole väide, et Jaak Madison väidab, et fašism ja natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja et sellel oleksid positiivsed pooled. Kostja leiab, et artikkel puudutab Jaak Madisoni mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on põhjendatud väidetega. Jaak Madisoni väited nähtuvad blogipostitusest (I kd lk 191) ja intervjuust (I kd lk 117-118). 13.13. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 130) pealkirjaga „Mikser: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“. 1) „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKREga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele“. Hageja leiab, et valeväide on see, et EKRE sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Kostja leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. 17 Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on kolmanda isiku arusaamaga hageja tegevusest ja subjektiivse arvamusega, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on väärtushinnanguga. Ajakirjanikul on õigus kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole ajakirjanikul õigus muuta (Bladet Tromsø and Stensaas v Taani, 21980/93; 20.05.1999). 13.14. veebiportaalis www.delfi.ee 04.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 131) pealkirjaga „Enn Eesmaa: Madison peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“. 1) „Noorpoliitiku blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid“ Hageja leiab, et ebaõige on väide, et blogipostituses näis Jaak Madison õigustavat sunnitöölaagrit. Kostja leiab, et artikkel puudutab Jaak Madisoni, mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte aga hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on põhjendatud väidetega. Jaak Madisoni väited nähtuvad blogipostitusest (I kd lk 191) ja intervjuust (I kd lk 117-118). Lisaks on ajakirjanikul õigus kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole ajakirjanikul õigus muuta (Bladet Tromsø and Stensaas v Taani, 21980/93; 20.05.1999). 13.15. veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 132) pealkirjaga „TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole. 1) „Riigikogu pesamuna Jaak Madison (EKRE) kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses fašismi“. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et Jaak Madison kiitis fašismi blogipostituses. Kostja leiab, et artikkel puudutab Jaak Madisoni, mitte hagejat. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad Jaak Madisoni, mitte aga hagejat (vt lisaks otsuse punkt 14 põhjendusi). Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on põhjendatud väidetega. Jaak Madisoni väited nähtuvad blogipostitusest (I kd lk 191) ja intervjuust (I kd lk 118). 13.16. veebiportaalis www.delfi.ee 06.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 133) pealkirjaga „Poliitika.guru: Kingitus kõige nõrgemale“. 1) „EKRE - Euroopa-vastased padukonservatiivid“ Hageja leiab, et ebaõige on väide, et EKRE on Euroopa ja EL-i vastane. Kostja leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on hinnanguga, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Tegemist on väärtushinnanguga. 18 13.17. veebiportaalis www.epl.delfi.ee 09.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 137) pealkirjaga „Jüri Estam: soovid kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all - saad aga lapsüllatused, Kinder Surprise'i.“ 1) „Eesti Konservatiive Rahvaerakond ehk ringitehtud “kolhoosi esimeeste partei”. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et EKRE on kolhoosiesimeeste parteist ringi tehtud. Kostja leiab, et hageja poolt väidetut ei ole kostja avaldanud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole avaldanud väidet, et hageja liikmeskond koosneb ainult kolhoosi esimeestest ja seda artiklist ei tulene. Tegemist on kujundliku väljendiga, mis on hinnanguline. Lisaks on hageja möönnud (I kd lk 86), et nende liikmeskonnas on kolhoosiesimehi, seega ei oleks isegi faktiväite puhul tegemist ebaõige väitega. 13.18. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 138) pealkirjaga „Nädala sõna: Lapsüllatus“. 1) „Lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on Jaak Madison ja teised pisikesed natsipäkapikud“. Hageja leidis 09.05.2017 istungil (III kd lk 40 pöördel), et tegemist ei ole vale faktiväitega, vaid ebakohase väärtushinnanguga ja seda tuleb arvestada mittevaralise kahju puhul. 13.19. veebiportaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015 ilmunud artikkel (I kd lk 139) pealkirjaga „Wunderkind’i külm karastus“. 1) „Mine tea, võib-olla olin koguni nende “lollide” seas – maalt ja hobusega –, kes “need natsid” Toompeale valis.“. Hageja leiab, et ebaõiged andmed sisaldav väide on „need natsid“, kuivõrd peetakse silmas hageja liikmeskonda. Kostja leiab, et hageja õigustesse ei puutu tema valijaskonna kohta väidetu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, kuna vaidlustatud väited puudutavad hageja valijaskonda, mitte hagejat. Lisaks on tegu iseloomustava hinnanguga, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. 13.20. veebiportaalis www.delfi.ee 06.03.2015 avaldatud artikkel (I kd lk 140) pealkirjaga „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist Jaak Madisoni kooli promovideo!“. Kommenteerimiskeskkonnas on ebaõiged faktiväited: 1) „EPL ja Delfit selles süüdistada on kohatu. Meedia kajastas lihtsalt Venemaa enda poolt ellu kutsutud provokaatorite tegevust. Keskerakonna sõsarpartei EKRE eesmärk ja olemasolu õigustus ongi just selliste uudiste saavutamine, mis veel Kremlile parem oleks. EKRE erinevus Keskerakonnast on see, et kui KE pooldajad on enamasti varjamatult venemeelsed siis EKRE-s on enamus nn. kasulikud idioodid keda petistest isa- poega on lihtlabaselt tillist tõmmanud, mängides iseenesest üsna loogilise jutuga isamaalistel tunnetel. Tehke silmad lahti ja ärge kuulake ainult Helmede juttu vaid vaadake kriitiliselt, mis vendadega tegelikult tegu on. See, mida need äpardised on suutnud vähese ajaga korda saata, on alles algus“ 2) „Eelmisel aastal tegi ta üleskutse rassipuhastuseks„. Hageja leiab, et ebaõige on kommentaaris lause „Keskerakonna sõsarpartei EKRE eesmärk ja olemasolu õigustus ongi just selliste uudiste saavutamine, mis veel Kremlile parem oleks“. 19 Samuti on ebaõige väljend „petistest isa-poega“. Kostja leiab, et kommentaaride ümberlükkamist temalt nõuda ei saa. Kohus leiab, et kostjal ei lasu kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaare ennetada ning vihakõne kommentaarides ei leidu. Lisaks tuleb kommentaare lugeda hinnanguteks, mille ümberlükkamist ja paranduse avaldamist kostjalt nõuda ei saa. (vt lisaks otsuse 13.4 alapunkti 2). Kuivõrd kohus jõudis eespool järeldusele, et kostja ei ole avaldanud valesid faktiväiteid, siis puudub kostjal kohustus faktiväidete ümberlükkamiseks ning kohus ei analüüsi hageja teist nõuet ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja andmete avaldamisest hoidumiseks. 14. Hageja õigusest tugineda õiguste rikkumisele seoses juhatuse liikmete Jaak Madisoni ja Martin Helme kohta avaldatuga Hageja leiab, et kostja on rikkunud eelkõige erakonna liikmeskonna ennekõike juhatuse liikmete ja parlamendisaadikute, sh Jaak Madisoni või Martin Helme kui juhtivpoliitikute, isiklikke õigusi, kahjustades sellisel viisil oluliselt hageja mainet, head nime ja usaldusväärsust avalikkuse ees. Kostja leiab, et hageja ei saa esitada nõuet Jaak Madisoni ja Martin Helme väidetavate õigusrikkumiste osas. Tallinna Ringkonnakohus nõustus käesolevas tsiviilasjas 17.11.2016 tehtud määruses maakohtuga selles, et TsMS § 3 lõikest 1 ja 2 tulenevalt ei oma hageja õigust pöörduda kohtu poole oma liikmete kui füüsiliste isikute õiguste või huvide kaitseks (II kd lk 202 p 21). TsMS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seadusega ei ole ette nähtud teise isiku kaitseks au teotavate andmete ümberlükkamise või ebakohaste väärtushinnangute korral mittevaralise kahju nõuetega kohtusse pöördumist. Seega ei saa hageja nõuda juhatuse liikmete Jaak Madisoni ja Martin Helme õiguste kaitset. Samas lahendis on ringkonnakohus asunud seisukohale, et ei saa välistada, et mistahes kontekstis mistahes ebakohased väärtushinnangud ja/või ebaõiged faktiväited juriidilisest isikust juhatuse liikme (tema tegevuse, tõekspidamiste jmt) kohta ei saaks tekitada kahju juriidilise isiku mainele ega annaks seeläbi alust nt edasisest rikkumisest hoidumise nõudele

§ 1055

lõike 1 mõttes ja/või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele

§ 1047alusel.

Vastavalt ringkonnakohtu juhistele tuleb maakohtul analüüsida iga hagiavalduses esiletoodud fraasi/lauset ja võtta esmalt seisukoht, kas tegemist on väärtushinnanguga või faktiväitega ning vastavalt sellele kas ja kui siis millistele juriidilisest isikust hageja nõuetele need aluse anda saavad. Kohus tuvastas eespool, et kostja ei ole avaldanud Jaak Madisoni ja Martin Helme kohta ebaõigeid faktiväiteid, seega ei saa avaldatu rikkuda ka hageja õigusi selliselt, et see annaks aluse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kostja on avaldanud Jaak Madisoni kohta hinnanguid, mis tulenevad Jaak Madisoni blogipostitusest või intervjuust. Kohus nõustub kostjaga selles, et isegi juhul, kui kostja avaldatud väited ja kommentaarid oleksid ebaõiged ja õigusvastased, rikuksid nad Jaak Madisoni ja Martin Helme õigusi, kuid 20 mitte hageja õigusi ning sel juhul tuleks neil endil pöörduda kohtu poole. Hageja ei ole seostanud nimetatud väidetega hageja õiguste rikkumist. Hageja väidab (terviktekst; II kd lk 138 p 3, lk 145 teine lõik, lk 147 teine lõik), et kuivõrd Jaak Madison ja Martin Helme on hagejaga seotud isikud, siis kostja poolt nimetatud isikute käitumise hindamisel ja nende isiklike õiguste rikkumisel kahjustatakse omakorda hageja õiguseid. Juriidilise isiku liikmetel on oma tahe ja tegevused ning juriidilisel isikul nendest eraldiseisev tahe ja tegevused, mistõttu ei ole õige hageja seisukoht nende ühtsusest. Sama seisukohaga nõustus hageja esindaja ka 09.05.2017 istungil, märkides, et Martin Helme ei ole hageja, vaid üks mitmest mitme tuhandelisest hageja liikmeskonnast (III kd lk 38). Sama kinnitab nii Eesti kohtute kui EIK praktika, mille kohaselt ühingul ei ole õigust esitada hagi enda liikmete õiguste kaitsmise eesmärgil (Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-13-33216; Scientology Kirche Deutschlande.V v Germany, 34614/97). Juhul, kui asuda seisukohale, et kostja avaldatu oleks ebakohane väärtushinnang, siis ei ole esile toodud, et Jaak Madisoni ja Martin Helme kohta avaldatu mõjutas (majanduslikult või muul moel) kuidagi hagejat. 15. Kas hageja suhtes on avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid

§ 1046

lg 1 ja 2 kohaselt on väärtushinnangute avaldamine õigusvastane, kui avaldatud väärtushinnangud ei ole kohased ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on õigustatud arvestades muu hulgas avalikkuse huve. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Kohus leiab, et kostja avaldatud väärtushinnangud on arvestades hageja enda juhtivpoliitikute väljaütlemisi kohased ning isegi nende ebakohasuse puhul kaaluksid avalikkuse huvid üles hageja huvid, mistõttu puudub hinnangute avaldamisel õigusvastasus kui eeldus nõude esitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt avaldatu oleks vulgaarne. Kostja nõustub sellega, et mitmete artiklite puhul võib olla tegemist hageja suhtes negatiivsete, solvavate, provokatiivsete ja isegi vihaste arvamustega, kuid sellised omadused on lubatavad ajakirjanduses, mis käsitlevad poliitilist temaatikat. Kostja möönab, et tema avaldatu ajendiks on olnud hageja enda tegevus või tegevusetus – nt erakonna liikme artikli avaldamine natsipoliitikast erakonna enda blogilehel, Facebookis väljaütlemine, et alles nüüd hakatakse aru saama, et vaja on rahvuslikku puhastust või kui erakond ei mõista hukka ühe Riigikogu mandaati omava liikme sobimatut tegevust jne. Seega saab asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta kohaseid hinnanguid, isegi, kui need on olnud tavapärasest negatiivsemad või provokatiivsemad. Kohus leiab, et tuvastamist ei ole leidnud, et kostja eesmärgiks oli õhutada viha hageja vastu. Kohtu hinnangul ei vasta siiski tõele kostja poolt väidetu, et igast vaidlusalusest kostja avaldatud artiklist nähtuks soov edendada debatti avalikkusele oluliste küsimuste üle. Siiski oli hageja näol tegemist uue poliitilise jõuga, kelle tegevuse, saavutuste ja ebaõnnestumiste vastu on avalikkusel nii eeldatav kui ka põhjendatud huvi. Arvestades hageja enda või tema juhtivpoliitikute poolt väljendatud seisukohti ei ületa artiklitega loodud negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja hea 21 nime riive taluvuspiiri, mida hageja poliitilise erakonnana on kohustatud taluma. Hageja peab poliitilise erakonnana taluma karmi, teravat ja ulatuslikku kriitikat. Selline talumiskohustus on vältimatu ja ajakirjandusse sekkumine lubamatu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja kui erakonna taluvuspiir peab võrreldes füüsiliste isikutega olema kõrgemal. 16. Hagejal kui juriidilisel isikul mittevaralise kahjuhüvitamisest Hageja leiab, et kooskõlas PS kommentaaride § 17 punktiga 2 maine ehk reputatsioon võib olla, kuigi vaieldavalt, omane ka ühingu organisatsioonile või juriidilisele isikule. Brändi või maine kahjustamine kajastub juriidilise isiku halvenenud majandusnäitajates ja eriti intensiivse maine kahjustamise korral saab eeldada, et see on põhjustanud ka varalise kahju, kuigi selle tegelikku ulatust ei ole reeglina võimalik kindlaks määrata. EIK on kohtuasjas Comingersoll S.A. v Portugal jaatanud juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise kompensatsiooni määramist. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud ebakohased väärtushinnangud kahjustavad kahtlemata tema mainet ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue on seetõttu kohane. Kahjuhüvitis 150 000 eurot on põhjendatud, kuna hageja maine kahjustamine näis hagejale ja mistahes kolmandale isikule süsteemne, teadlik ja igapäevane tegevus, mis oli ilmselt kostja eesmärgiks. Kostja tegevuse tõttu ei kutsutud hagejat koalitsiooniläbirääkimistele. Kostja on ületanud taluvuspiiri. Kuivõrd

§ 128

lõikes 5 sätestatud loetelu on lahtine, siis tuleb kahjuna käsitleda ka juriidilise isiku mainekahju, mis hõlmab tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust avalikkuse ees. Kostja hinnangul välistab kahjunõude üheselt ja selgelt EIK praktika.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtu hinnangul puudub põhjendus sättes toodud loetelu laiendamiseks juriidilise isiku mainekahjuga. Riigikohus nõustus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 ringkonnakohtu põhjendustega selles, et moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik on TsÜS § 5 lg 3 kohaselt seaduse alusel loodud õigussubjekt, seega õiguslik abstraktsioon. TsÜS § 42 kohaselt võib juriidiline isik nõuda küll au teotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mitte aga moraalse kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et niisugune käsitlus ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et EKI lahend Comingersoll S.A. vs Portugal ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna sätte rakendusalaks on õigus õiglasele kohtupidamisele, mis ei ole kohaldatavad väljendusvabaduse ja reputatsiooni kaitse vahel tasakaalu leidmise lahendis. Lisaks ei ole hageja välja toonud, milles tema mittevaraline kahju seisneb. Hageja on küll tsiteerinud PS kommentaaride § 17 punkti 2 ning väitnud, et ebakohased väärtushinnangud kahjustavad kahtlemata tema mainet, kuid jätnud täpsustamata milles mainekahju seisneb. Hageja on ise kinnitanud, et hageja maine peale artiklite avaldamist tõusis (II kd lk 41 p 4). Sama kinnitavad hageja esitatud tõendid, millest nähtuvalt sai 2013 Jaak Madison kohalikel valimistel 17 häält, aga 2015 1883 häält (I kd lk 135-136). Eeltoodud põhjustel tuleb mittevaralise kahju nõue jätta rahuldamata. 17. Hageja alternatiivsest taotlusest jätta

§ 134lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 25.

22 Hageja esitas 31.05.2017 kohtuvaidlustes taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel

§ 134lõike 2 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu PS §-ga 25.

Kostja viitas vastuses hageja taotlusele istungil esitatud teeside punktidele 1.1-1.4. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata juba põhjusel, et hagejal kui erakonnal puudub alus hagis toodud nõuete esitamiseks, alternatiivselt põhjusel, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud valesid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, puudub vajadus hinnata hageja taotlust

-i sätte kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu PS-ga. 18. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskuluks on kulu õigusabile summas 9250 eurot, õigusabi on osutatud kokku 87 tundi ja 14 minutit. Kostjat esindasid menetluses kaks esindajat. Lepingulistel esindajatel on menetluses osutanud õigusabi järgmiselt: 1) materjalide analüüsiks ja esmase õiguspositsiooni kujundamiseks 5 tundi; 2) kostja vastuse koostamiseks ja selleks artiklite, kommentaaride ning kohtupraktika läbitöötamiseks 15 tundi 20 minutit; 3) hageja vastuskirjaga tutvumiseks 20 minutit; 4) kostja seisukoha koostamiseks seoses hageja täiendavate seisukohtadega, tõenditega ja istungi edasilükkamise taotlusega 2 tundi ja 30 minutit; 5) kostja seisukoha koostamiseks seoses hagi täiendamisega 5 tundi; 6) seisukoha koostamiseks hageja 04.12.2015 seisukohale ja 16.05.2016 tõendite taotlusele 5 tundi ja 40 minutit; 7) istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 3 tundi; 8) kostja seisukohtade koostamiseks seoses hageja nõuete lõpliku sõnastamisega 4 tundi ja 45 minutit; 9) määruskaebusele seisukoha koostamiseks 6 tundi; 10) tervikvastuse koostamiseks 8 tundi; 11) kohtuistungiks valmistumiseks ja teeside koostamiseks 12 tundi; 12) 09.05.2017-10.05.2017 kohtuistungil osalemiseks 9 tundi ja 39 minutit; 13) kohtuistungiks teeside koostamiseks 4 tundi; 14) 31.05.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks osalemiseks 6 tundi. Kostja märgib menetluskulude taotluses, et advokaadibüroo ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub AdvS § 61 lg 1 p 2 alusel kohtus advokaaditasu kindlas suuruses. Arvestades nimetatud kokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks 106,04 eurot + km. Kostja esindaja tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest on 150 eurot + km. Juhul, kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, taotleb kostja vähendatud töötunnid arvestada tasuga 150 eurot + km. Kõik kulud on kostja kinnitusel kantud antud kohtumenetlusega seoses. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ja leiab, et kostja esindaja ei ole tõendanud kostjaga kindlas suuruses tasu kokkulepet. Samuti ei ole kindel, kas menetluskulu on kantud. Kuivõrd kostja taotles kohtult menetluskulude katteks deposiiti 4 000 euro kandmist, siis võis kostja ja kostja esindaja vaheline kokkulepe olla 4 000 eurot. Hageja leiab, et kostja saab nõuda põhjendatud menetluskulu väljamõistmist s.t mis on kantud või mille kandmise kohustus on kliendile tekkinud. Hageja palub kostja esindaja töötasu vähendamisel mitte arvestada järelejäänud tunde tunnitasuga 150 eurot + km. Kostja hagejalt käibemaksu nõuda ei saa, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa käibemaksu tasaarvestada. Hageja hinnangul peaks põhjendatud ajakulu olema seoses vandeadvokaat Karmen Turki professionaalsusest tulenevalt väiksem. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulu tuleb jätta osaliselt välja mõistmata, 23 kuna 15.07.2016 kohtumäärus osaliselt tühistati. Hageja taotleb kostja menetluskulu vähendamist poole võrra. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülemäärased. Asjas on peetud kokku neljal päeval 3 istungit ja kostjate esindajatel on kulunud istungiteks ettevalmistumiseks, neil osalemiseks ja teeside koostamiseks taotluse järgi kokku 34 tundi ja 39 minutit. Istungite kestus protokollide järgi on kokku 11 tundi ja 54 minutit. Kostja on arvestanud 09.05.2017-10.05.2017 istungiteks ettevalmistumise aja hulka ka teeside koostamise, mis sisaldub täiendavalt 4 tunni ulatuses 31.05.2017 toimingus. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele maksimaalselt 1 tund. Kuivõrd tegemist on keskmiselt keerukama vaidlusega ja mahukamate menetlusdokumentidega, siis leiab kohus et, ettevalmistamiseks võib pidada põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Teeside koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 8 tunni ulatuses. Seega arvestades istungite arvu, nende kestust, leiab kohus, et istungiks ettevalmistumise ja neil osalemise põhjendatud ajakulu on 15 tundi ja 54 minutit, millele lisandub teesidele kulunud aeg 8 tundi, kokku 23 tundi ja 54 minutit. Kohus vähendab ka kostja esindajate määruskaebusele seisukohtade koostamiseks kulunud aega 30 minuti võrra, kuna kostja avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks hageja väidet, et kostja esindajate menetluskulusid peaks vähendama kostja esindaja vandeadvokaat Karmen Turki professionaalsusest tulenevalt. Kohtu hinnangul on siiski ka professionaalsel esindajal vajalik kohtulahendite analüüs. Kostja ja hageja esindajate tööaega võrreldes ongi kostja esindajal kulunud oluliselt vähem aega tsiviilasja menetlustoimingute tegemiseks. Kohtu hinnangul on muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg kooskõlas tsiviilasjas esitatuga ning hageja vastuväited kostja vastusele kulunud aja kohta on põhjendamatud. Kohus arvestab menetluskulude võrdlemisel ka hageja esitatud menetluskuludes märgitud töötundide arvuga, mis kahele esindajale ületavad märkimisväärselt kostja poolt menetlusele kulunud aega. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 62 tundi ja 50 minutit. Kuivõrd kostja esindaja on kokku leppinud tasu kindlas suuruses, siis on töötundide vähendamisel põhjendatud arvestada kostja töötunni hinda 150 eurot + km, mis teeb kokku kostja tasuks 9 375 eurot + km. Kohtul ei ole alust arvata, et advokaadibüroo ja kostja vahel AdvS § 61 lg 1 punktist 2 tulenev kokkulepe puudub. Ka ei ole kohtul alust arvata, et kostja esindajad leppisid kostjaga maksimaalses tasus kokku vaid 4000 eurot. Hageja etteheited ei ole põhjendatud, kuna hageja esindajad ei ole ka ise pidanud vajalikuks kohtule esitada klindilepingut, millest nähtuks, et hageja on esindajatega kokku leppinud tunnihinnas 120 eurot/tund. Kohtul puudub alus kahelda ka sellise kokkuleppe olemasolus. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on menetluskulude taotluses taotlenud hagejalt menetluskuluna 9250 euro väljamõistmist, siis tuleb vähendada kostja esindajate tasu (9484,50 eurot) nimetatud summani ja hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikulud summas 9250 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja ei pidanud tõendama õigusabikulude kandmist, kuna õigusabikulude väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01). Vastuseks hageja väitele leiab kohus, et tasumise kohustus (sarnaselt kõigi õiguste ja kohustustega) ei tekki võlaõigussuhtes mitte arve esitamisest, vaid lepingust. 24 Kohtul puudub alus kahelda, et selles, et kostja esindajad tegid käesolevas menetluses tööd tasu eest. Kohus selgitab hagejale, et käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega kohus ei mõistnud hagejalt kostja menetluskulusid välja koos käibemaksuga. Kostja taotleb TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel ja kostja taotlusel kindlaks, et MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kohustub kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ AS-i SEB Pank pangakontole nr EE781010220792873229, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik