Obsah (9)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 170§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15845 Tsiviilasi XXX pankrotia

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. jaanuaril 2018 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku XXX esitama hiljemalt
5. jaanuaril 2018.a pankrotihaldurile XXX täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku XXX kanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i tasuks 972 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 28 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ arvelduskontole nr EE082200221053124673 Swedbank AS.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus XXX esitas 24.10.2017.a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik XXX (isikukood XXX) omab Eesti Vabariigi pankades järgnevat arvelduskontot: arvelduskonto nr XXX, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 24.10.2017.a. on 0 eurot. Maanteeameti 28.11.2017.a. vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu ja jette registreeritud ei ole ja perioodil 03.11.2014 kuni 03.11.2017 ei ole olnud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Äriregistri andmetel on XXX 2R Capital Finantse UÜ (registrikood 11025256) usaldusisik, osamaks 9,59 eurot. 2R Capital Finantse UÜ poolt on äriregistrist nähtav viimane aruanne 2008, mistõttu ajutine pankrotihaldur leiab, et osamaksul turuväärtus puudub. Äriregistri andmetel on XXX AS Basic Ehitus (registrikood 10876979) aktsionär, osamaksu suurus on 25 000 eurot. Kuivõrd AS Basic Ehitus on pankrotis, siis aktsiatel turuväärtus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses kirjutanud, et tal puudub käesoleval hetkel püsiv sissetulek. Alates 30.11.2017 on võlgnik asunud tööle Zip Houses OÜs (registrikood 12144075). Muu kinnis- või vallasvara puudumist kinnitab võlgnik. Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused:  Kohtutäitur Katrin Vellet nõue summas 80 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet;  Kohtutäitur Risto Sepp nõue summas 61 188 eurot, peamine sissenõudja Espak AS;  Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 840 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet;  Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 16 525 eurot, peamine sissenõudja Rudus AS; 2  Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 40 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet;  Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 228,63 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Vesi AS;  Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 6 612 eurot, peamine sissenõudja Cramo Estonia AS; Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja :  SLA Group OÜ käenduslepingust tulenev nõue summas 2 373 900,87 eurot (sissenõutavaks muutunud 0 eurot);  AS Espak võlatunnistusest tulenev nõue summas 600 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 150 000 eurot);  Swedbank AS laenulepingust nr 05-240259-EL tulenev nõue summas 310 647,73 eurot (sissenõutavaks muutunud 0 eurot);  Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusest tulenev maksusumma tasumise nõue summas 129 287,31 eurot (sissenõutavaks muutunud 129 287,31 eurot);  AS Rudus Eesti käenduslepingust tulenev nõue summas 15 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 15 000 eurot);  AS Cramo Eesti käenduslepingust tulenev nõue summas 4 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 4 000 eurot). Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt on XXX’il maksuvõlga kokku solidaarse maksukohustuse näol 129 287,31 eurot. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 3 438 161,54 eurot (millest võlgniku andmetel sissenõutavaks on muutunud 303 612,63 eurot) ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 3 438 161,54 eurot (millest sissenõutavaks on võlgniku andmetel muutunud 303 612,63 eurot) ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub, mistõttu puudub vajadus täpsema finantsanalüüsi järele.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik elab käesoleval hetkel abikaasa XXX´ile kuuluvas majas aadressil XXX. Võlgnikul ei ole enda kinnitusel mitte mingisugust vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile 04.02.2013 sõlmitud abieluvaralepingu, millega abikaasade ühisvarasse kuulunud registriossa nr 20200401 kantud kinnistu asukohaga Lootuse pst 81 a, Tallinnas jääb XXX´i omandisse, hüpoteegid jäävad kehtima XXX`i kandmisel kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna. Tuginedes eelpool nimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur XXX’i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist ning võlgniku vastutust Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (registrikood 10876979, pankrotis) maksuvõla eest.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas 3 maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist ning võlgniku vastutust Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (registrikood 10876979, pankrotis) maksuvõla eest. Samas peab ajutine pankrotihaldur välja tooma võlgniku halva käitumise äriühingute juhtimisel, nii on võlgnik käesoleval ajal OÜ BPS (registrikood 11214247) juhatuse liige, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011. aastal; B.EST Betoon OÜ (registrikood 12144052) juhatuse liige, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2013.aastal; Rauavalu OÜ (registrikood 12084387) juhatuse liige, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015.aastal ja Hooneühistu Luha 23 Garaazid (registrikood 80011325) juhatuse liige, hooneühistule on tehtud trahvimäärus majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgnik oli Graham Kinnisvara OÜ (registrikood 10937995) juhatuse liige, äriühing kustutati registrist 23.08.2017 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et käesoleva ettekande koostamise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete põhjal on XXX’i maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Võlgnikul on suured kohustused ning vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu puuduvad Võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. Võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja

§-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja XXX’i pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku võlgnevuse suuruseks käesoleva aja seisuga kokku 3 438 161,54 eurot (millest sissenõutavaks on võlgniku andmetel muutunud 303 612,63 eurot) ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades, samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud, kuid võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

4 Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 972 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 28 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 972 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 28 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5