) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes
lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 4.
lg 2 näeb ette, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus vaatab avalduse läbi kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. 5. Kohus tutvus esitatud avaldusega ning leiab, et avalduse saab rahuldada.
lg-st 1 tulenevalt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilisele isikule juhatusse asendusliikme. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Kohtul ei ole tsiviilasjas nr 2-17-17722 õnnestunud puudutatud isikule (viidatud menetluses kostja) menetlusdokumente kätte toimetada. Puudutatud isiku seadusliku esindaja Raul Pint tegelik viibimiskoht on teadmata. Seega esineb vajadus juhatuse asendusliikme määramiseks. 6.
lg 3 järgi kuulab kohus enne isiku määramist huvitatud isikud võimaluse korral ära. Avalduse asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks puudutatud isiku täiendavat ärakuulamist, kuna kohtul ei ole õnnestunud puudutatud isiku juhatusega kontakteeruda. 7. Avaldaja taotleb juhatuse asendusliikme määramist kohtu äranägemisel, avaldaja ei ole esitanud kohtule asendusliikme kandidaate, kuid on tasunud asendusliikme kulude ja tasu katteks kohtule ettemaksu.
lg 1 sätestab, et kohus võib asendusliikmena ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku 2
lg 3 kohase nõusoleku juhatuse asendusliikme ülesannete täitmiseks esitanud pankrotihaldur Ly Müürsoo, kel on varasemad kogemused juhatuse asendusliikmena, likvideerijana ning pankrotihaldurina. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur Ly Müürsoo sobivaks isikuks, kelle saab määrata puudutatud isiku juhatuse asendusliikmeks, arvestades seejuures analoogia korras
Pankrotihaldur Ly Müürsoo vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on kohtu hinnangul pädev juhatuse asendusliikme ülesandeid vajalikul tasemel täitma. 8. Kohus selgitab, et juhatuse asendusliige võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Vajadusel määrab tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega kohus (
9. Kohus jätab kohtukulud puudutatud isiku kanda ja kohtuvälised kulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna lahend tehakse avaldaja huvides, leiab kohus, et
lg 1 ja lg 6 teise lause alusel on hagita menetluses põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. Kohtukulud tuleb jätta
Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldajale kuulub hüvitamisele riigilõiv summas 50 eurot. 10.
lg 1 näeb ette, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.