KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa 07. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-4912 Tsiviilasi Xxxhagi Xxx
) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse.
§ 65
lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
§ 67
lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt
§ 67
lg 2 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
§ 66
punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
§ 67
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
- Kuna kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja on Eestist lahkunud. Kostja omab Eesti Vabariis elamiseks 05.09.2018 lõppevat elamisluba. Hageja on kinnitas kohtule soovimatust oma abielu kostja elukohariigis jätkamiseks. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole ning nad on asunud elama eri riikidesse. Kostja on asja menetlusest teadlik ning on kinnitanud tema jaoks inglise keelde tõlgitud menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kuna vähemalt üks pooltest ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik.
- Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanime „Xxx“. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „Xxx“.
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik 3