Obsah (9)

§ 62§ 206§ 376§ 4§ 238§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018, Tallinn kohtu kantselei kaudu Tsiviil

§ 62lg 2).

MENETLUS KÄIK

1. Osaühing MAKET KINNISVARA (hageja) esitas 18.09.2015 Harju Maakohtule hagi XXX (XXX, akronüüm AS) ning XXX (XXX, akronüüm JS) vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes: põhinõue 911,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,13 eurot ja põhinõudelt viivis seaduses sätestatud määras alates 19.09.2015 kuni kohustuse täitmiseni, tasumisega hageja kontole nr
3. Harju Maakohus võttis hagi 25.09.2015 määrusega menetlusse. Kostjad vastasid hagile 08.11.2015 (sama vastus esitatud ka 25.11.2015, vt ka t lk 41 ja 56).
4. Kostjate vastusele esitas hageja arvamuse 04.12.2015 (t lk 59-61). Hageja esitas menetlusdokumendis uue võlgnevuse ja viivise arvestuse (t lk 63), mille kohaselt nõuab hageja kostjatelt põhivõlga 592,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 28.03.eurot.
5. Kohus andis 20.07.2016 määrusega (t lk 72) pooltele tähtaja 29.08.2016 lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas oma seisukohad 26.08.2016 (t lk 76-78). Kostjad esitasid täiendavad tõendid ja lõppseisukoha 29.08.2016 (t lk 125-128). Kostjad esitasid hulgaliselt tõendeid ja väiteid, mida varasemalt polnud esitatud.
6. Kohus uuendas menetluse 05.10.2016 määrusega (t lk 160-161) ja andis kostjatele tähtaja täiendavate selgituste andmiseks ja hagejale tähtaja kostja tõendite osas seisukoha esitamiseks. Pooled vastasid kohtule 17.10.
8. Kohus määras 02.03.2018 kirjaga pooltele täiendavad tähtajad. Hagejal tuli esitada lõplik nõude suurus ja viivise arvestus. Pooltel tuli esitada menetluskulude nimekirjad. Kohtu kirjale vastasid kostjad 27.03.
9. Hageja kohtu teatele ei vastanud.
10. Kohus andis 09.04.2018 kirjaga hagejale täiendava tähtaja selgituste esitamiseks (seoses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KOKÜS) jõustumisega 01.01.2018) ning pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus tegi pooltele ka ettepaneku kompromissi tingimuste osas.
11. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. HAGEJA NÕUE
12. 18.09.2015 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse alusel nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 911,12 eurot korteri kommunaalteenuste võlgnevust ajavahemiku august 2013 kuni aprill 2014 eest (vt ka hageja 04.12.2015 menetlusdokument p 1.1; t lk 59), sissenõutavaks muutunud viivist 92,13 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 toodud määras viivist alates 19.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulu. Viivisearvestuse alates 31.08.2013 kuni hagi esitamiseni 18.09.2015 on hageja esitanud tabeli kujul t lk
14. Hageja on avalduse esitamisel tasunud 18.09.2015 riigilõivu 200 eurot. (t lk 28).
15. Hageja möönab (04.12.2015 menetlusdokument p 2.3; t lk 60), et ei suuda tõendada kostja poolt varasemate viivisevõlgnevuste katteks arvestatud viivisenõuet ja on seetõttu sunnitud kostja esitatud laekumised arvestama hagis toodud võlgnevuse katteks. Seega hageja nõue kostjate vastu on põhinõudena 592,92 eurot ja viivisenõue 28,03 eurot (t lk 63).
16. Menetluskulude kohta on hageja esitanud järgmised dokumendid: - Koos hagiga (t lk 29) kulu õigusabile (s.o materjalide läbitöötamine ja hagiavalduse koostamine) 1,5 h/a 100 eur kokku 150 eurot (KM ei lisandu). - 26.08.2016 menetlusdokumendis (t lk 76-77) kulu õigusabile 1,9 h/ a 100 eur, kokku 190 eurot. - 17.10.2016 menetlusdokumendis täiendav kulu õigusabile 1,5 h/a 100 eur, kokku 140 eurot. Seega hageja menetluskulud kokku on 690 eurot (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 490 eurot (ilma ) 4,9 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis). Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
17. Kostjad on Harjumaal XXX linnas asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) aadressiga XXX (edaspidi Korter) ühisomanikud.
18. Korterile vahendas ja teostas hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja kui valitseja, kes esitas kostjatele igakuiselt teenuse eest arved, millel kajastus teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus ning mille tasumine pidi toimuma iga kuu viimaseks kuupäevaks.
19. Hageja on esitanud arveid kinnistusraamatujärgsetele omanikele, kelleks on kostjad. Seega on kostjatel kohustus tasuda hageja poolt esitatuid arveid.
20. Hageja leiab, et kostjad on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved nr 0713/221/8, 0913/221/8, 1013/221/8, 1113/221/8, 1213/221/8, 0114/221/8, 0214/221/8, 0314/221/8, 0414/221/8, 0514/221/8, 0614/221/8, 0714/221/8, 0814/221/8, 0914/221/8, 1014/221/8, 1114/221/8, 1214/221/8, 0115/221/8, 0215/221/8 ja 0315/221/8 (lk 63). Võlgnevuse suurus on 592,92 eurot.
21. Kuna kostjad on viivitanud arvete tasumisega, on hagejad arvestanud tasumata summalt viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist 28,03 eurot (viivisearvestus lk 63).
22. Hageja vaidleb kostja 29.08.2016 esitatud tõenditele vastu leides, et need ei ole asjakohased ning tuleb jätta menetlusse võtmata.
23. Hageja leiab, et nõue JS vastu on jätkuvalt kehtiv osas, mida ei ole nõutud varasemas menetluses (maksekäsu kiirmenetlus). Selles osas saab kohus jätta hagi JS vastu rahuldamata.
24. Seisukohta menetlusõigusjärgluse osas seoses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KOKÜS) jõustumisega 01.01.2018 hageja esitanud ei ole. KOSTJA VASTUS
25. 08.11.2015 vastasid kostjad ühiselt hagile kinnitades, et nad vaidlevad hagile vastu (t lk 41) järgmistel põhjustel: - Hagejal puudub hagemisõigus, kuna hagile lisatud üldkoosoleku (edaspidi lühendamise eesmärgil ka kui ÜK) protokolli kohaselt anti hagejale volitus ainult 2014 aastaks. Aastal 2015 hagejal selline volitus puudus. - Väide, et kostjad pole 31.05.2013 kuni 31.05.2014 arveid tasunud, ei vasta tõele enamus arved on tasutud. Kostjad on esitanud hagejale päringuid arvete selgitamise kohta, millele hageja on jätnud vastamata. - Hagile lisatud arved ei kuulu kostjale, vaid kolmandatele isikutele.
26. Kostjad selgitavad oma 20.08.2016 menetlusdokumendis (t lk 125-128), et 2009 aastal tekkis neil seoses raske majandusliku olukorraga võlgnevus, mida nad on jooksvalt osade kaupa likvideerinud. Vaatamata sellele pöördus hageja kahel korral kostjate vastu kohtusse (tsiviilasi nr 2-14-9237). Selle asja raames koostas kohus JS suhtes maksekäsu 429,72 euro saamiseks. Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega jäeti samas asjas kostja AS suhtes hagi menetlusse võtmata. Kostjad leiavad, et ajavahemikul 19.06.2015 kuni 13.10.2015 ei olnud hagejal volitusi kohtusse pöördumiseks. Kostjad leiavad, et käesolevaga menetletav hagi kattub maksekäsu kiirmenetluse käigus välja mõistetud võlgnevusega. Lisaks ei ole kostjad nõus viivist tasuma ega vee eest maksma. Kostjad selgitavad, et nad ei ela püsivalt Korteris ja vee eest esitatakse prognoositavaid arveid, mis on suuremad tegelikust vee tarbimisest.
27. Hilinenult esitatud tõendite osas toovad kostjad 17.10.2016 e-kirjas esile järgmist: - Kostjatel ei olnud võimalik esitada kõik tõendid, kuna kostjad küsisid dokumente hagejalt, kes viivitas nende väljastamisega kuni augustini
28. Seetõttu ei saanud kostjad varem esitada kohtule kõiki vajalikke dokumente. - Kostjad olid mitu korda üritanud kompromissiga asja lahendada, kuid hageja poolt pakutud lahendus ei sobinud. - Kostjate esitatud lisad tõendavad hageja ebaseaduslikku käitumist kostjate suhtes (vigadega üldkoosolekute läbiviimised jne.); seda, et hageja on teostatud maja arvelt kulutusi, mis on enamuses ebakorrektsed ja ebaseaduslikud, kuna puuduvad tööde vastuvõttu aktid jne ja et hageja on seadust rikkunud kohtusse korduva pöördumisega.
29. 27.03.2018 e-kirjaga kohtule saadetud seisukohtades paluvad kostjad menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad paluvad mõista hagejalt välja 3500 eurot käesoleva tsiviilasja peale kulutatud aja eest. Lisaks taotlevad kostjad moraalse kahju eest hüvitist 5000 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused ja muud küsimused: 25.1.Hagi on esitanud Osaühing Maket Kinnisvara (edaspidi OÜ) kui XXX linnas XXX asuva maja valitseja korteriomandiseaduse (KOS) tähenduses (kehtis kuni 31.12.2017). Alates 01.01.2018 kehtiva KOKÜS § 66 lg 1 kohaselt kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni KOKÜS jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks KOKÜS jõustumisel korteriühistu. Sama § lg 2 alusel lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Seejuures kui korteriomanikud on nimetanud valitseja kuni KOKÜS jõustumiseni kehtinud KOS tähenduses, loetakse füüsilisest isikust valitseja korteriühistu juhatuse liikmeks ja juriidilisest isikust valitseja loetakse valitsejaks KOKÜS tähenduses (KOKÜS § 66 lg 3). Korteriühistu registrikaart avatakse korteriühistute registris ametiülesande korras (KOKÜS § 66 lg 4). Kohus on tuvastanud, et 29.12.2017 on ametiülesande korras registrisse kantud XXX linn, XXX korteriühistu (edaspidi KÜ) ning seega on seaduse alusel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle läinud KÜ-le, kelle esindajaks on OÜ (KOKÜS § 26). Ka varasema seaduse (KOS) tähenduses oli valitseja korteriomanike esindaja, kuid ei asendanud korteriomanike ühisust. KOKÜS § 66 lg 1 ja § 26 lg 1 tuleneb, et KOKÜS jõustumisel tekib seaduse alusel üldõigusjärglus selliselt, et korteriomanike ühisuse järglaseks on seaduse alusel tekkinud korteriühistu ja senine korteriomanike ühisuse esindaja (valitseja), muutub korteriühistu esindajaks. Alljärgnevad tõendid kinnitavad, et OÜ on aastaid olnud korteriomanike valitud valitsejaks ja võlgnike vastu kohtusse pöördumisel volitatud isikuks: - ÜK 19.06.2014 protokoll (p 3 valitseja kinnitamine, t lk 7a) ja volikiri (t lk 13); - ÜK 28.05.2010 protokoll (p 2, t lk 81); - ÜK 18.08.2011 protokoll (p 3 ja 6, valitseja kinnitamine ja volituste andmine, t lk 97-98); - ÜK 13.10.2015 protokoll (p 3 valitseja kinnitamine, t lk 102); - ÜK 08.10.2009 protokoll (p 2 valitseja kinnitamine, t lk 119). Seega on korteriomanikud volitanud hagejat esindama korteriomanikke. Kohtu hinnangul ei anna see hagejale õigust esitada nõuet enda nimel. Kohtu seisukohta kinnitab ka Riigikohtu senine praktika. Vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1146-10: „Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja.“ Seega puudub hagejal õigus pöörduda korteriomanike ühisusest tulenevates nõuetes enda nimel võlgnike vastu kohtusse. Hageja on hagiavalduses viidanud mitmele Riigikohtu lahendile (ka siinviidatule), mis kõik kinnitavad, et valitseja on korteriomanike esindaja, tegutsedes korteriomanike nimel, kuid mitte enda nimel. Kohus nõustub sellega – valitseja on korteriomanike esindaja, tegutsedes nende nimel, mitte aga nende asemel. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16314 ongi hagejaks korteriomanike ühisus, keda on esindanud valitseja. Hagejaks ei ole olnud valitseja enda nimel. 25.2.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal muuhulgas õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kuna

§ 376

lg 4 p 2 alusel ei ole hageja poolt põhinõude või kõrvalnõuete vähendamine hagi muutmine, siis võib hageja seda piiranguteta teha. Hageja on 04.12.2015 menetlusdokumendis oma nõuet vähendanud ning seega menetleb kohus käesolevaga hageja nõuet kostjate vastu solidaarselt põhivõla 592,92 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 28,03 euro ja edasiulatuv viivise saamiseks tasumata arvete alusel 31.07.2013 kuni 30.04.2015 (hageja täpsustus t lk 60 ja 63). 26. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse, tsiviilasjas esitatud poolte seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda, kuid kuna kostjatel pole menetluskulu tekkinud, jätab kohus hagejalt menetluskulu hüvitise välja mõistmata. 27.

§ 4

lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises: Kostjad on XXX linnas XXX krt 8 ühisomanikud. Hageja on XXX korteriomanike ühisuse poolt valitud valitsejaks. Kostjad on korteriomanike ühisusele võlgu, kuna pole korrektselt tasunud hagejale kommunaalteenuste eest esitatud arveid. Korteriomanike ühisus on andnud hagejale volituse pöörduda võlgnike vastu kohtusse. Korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused on üle läinud seaduse alusel loodud korteriühistule alates 01.01.

1. Hageja on KOKÜS alusel KÜ esindajaks. Hageja pole üldõigusjärgluse osas taotlusi ega seisukohti esitanud.
2. Hageja nõude aluseks saab olla KOS § 15 lg 1-3 ja § 21 lg 1 p 1 ja 2 ning lg
3. Tegemist on korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest tuleneva majandamiskulude nõudega, mis on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud enne KOKÜS jõustumist. Kohtu analüüs hageja esitatud tõenditele
4. Hageja on kinnistusraamatu väljavõttega (t lk 7) tõendanud, et kostjad on Harjumaal XXX linnas asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) aadressiga XXX ühisomanikud.
5. Hageja on XXX elamu korteriomanike 19.06.2014 kordusüldkoosoleku protokolliga (t lk 7a; kordusena t lk 86-95) tõendanud, et: - hageja on kinnitatud korteriomanike ühisuse valitsejaks üheks aastaks. - Elamu üldvesi jaotatakse korterite üldpinnale nende korterite vahel, kes ei ole õigeaegselt esitanud veemõõturite näite. - Kinnitati heakorrateenuse tariif 0,06 eru/m
6. - Anti hagejale volitused korteriomanike esindamiseks kohtus nõuetes võlgnike vastu. Võlgade menetlemisega seotud kulud nõutakse sisse võlgnikust korteriomanikult. - Otsustati koguda 2014 aasta jooksul remondifondi 0,3 eur /m
8. Hageja on tõendanud kostjale XXX arvete esitamist august 2013 kuni märts 2014 kokku summas 476,08 eurot (t lk 17-24). Kohtu analüüs kostja esitatud tõenditele
9. Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et XXX on 2013 ja 2014 hagejale tasunud arveid järgmiselt (t lk 42-46 ja lk 55): - 17.05.2013 summas 38,77 eur arve nr 0313/221/8 alusel; - 23.06.2013 summas 39,44 eur arve nr 0513/221/8 alusel; - 26.09.2013 summas 40,08 eur arve nr 0813/221/8 alusel; - 05.02.2014 summas 190 eur arve nr 1213/221/8 alusel; - 25.02.2014 summas 49,39 eur arve jaanuari eest; - 20.03.2014 summas 38,73 eur arve nr 0214/221/8 alusel.
10. Kostjad on esitanud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.50.2014 määruse (t lk 157). Kohtu järeldused nõude suuruse osas
11. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hagi aluseks olevatest arvetest on kostjad tõendatult tasunud arved nr 0813/221/8; 1213/221/8; 0114/221/8 ja 0214/221/
12. Osundatud nelja arve kogusumma on 259,83 eurot. Kostjad on aga ühe arve alusel tasunud suurema summa (arve nr 1213/221/8 summas 72,62 eur eest on kostjad maksnud 190 eur) ehk kokku 318,2 eurot.
13. Seega saab hageja esitatud arvete alusel olla nõue kostjate vastu 157,88 eurot (s.o hagi aluseks olevate arvete kogusumma 476,08 – JS poolt tasutud 318,2 eurot).
14. Lisaks on kostjad tõendanud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.05.2014 maksekäsuga, et JS suhtes on tehtud kohustav määrus hageja kasuks arve nr 0114/221/8, 31.03.2013 – 25.02.2014 katteks summas 364,72 eurot (t lk 157). Arve nr 0114/221/8 on esitatud ka käesoleva hagi alusena (t lk 22, võlg seisuga 31.01.2014 summas 554,72 eurot ja jaanuarikuu teenused 49,39 eurot kokku 604,11 eurot).
15. Seega on kostjad tõendanud, et hageja nõue saab puudutada arveid alates veebruar 2014 (t lk 23) kuni märts 2014 (t lk 24) kokku summas 144,09 eurot. Kohtu järeldus haginõude põhjendatuse osas
16. Käesoleva otsuse põhjendava osa p 25.1 toodud motiividel jätab kohus hagi rahuldamata, kuna hagejal puudub õigus enda nimel korteriomanike ühisusest tulenevaid korteriomanike õigusi enda nimel maksma panna. Korteriomanike nimel pole hagi esitatud.
17. Kohus jätab tähelepanuta kostjate väited hageja rikkumiste osas, kuna kostjad ei ole nõudeid hageja vastu esitanud. KOS § 15 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul. Kostjad ei ole tõendanud, et kohtule esitatud ÜK protokollide järgi korteriomanike poolt ühise asja majandmiseks vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud või tühistatud. Seega on need otsused kehtivad ja kuuluvad täitmisele.
18. Kohus jätab tähelepanuta kostjate 27.03.2018 e-kirjas esitatud väite moraalse kahju tekitamise kohta, kuna sellist nõuet kohtule esitatud ei ole ja kohus sellist nõuet käesoleva tsiviilasja raames ei menetle.
19. Kohus jätab

§ 238

lg 1 alusel tähelepanuta otsuses käsitlemata, kuid poolte poolt esitatud tõendid, mis ei oma tsiviilasja lahendamise seisukohast tähendust. Eelkõige puudutab see kostjate poolt 29.08.2016 esitatud majanduskavasid, remondiaruandeid jms ning kostja avaldusi hagejale (t lk 109-113; 130-153). MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 44. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

45.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. 46.

§ 174

lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad on menetluses esindanud end ise ning menetluskulude kohta nimekirja esitanud ei ole. Kulutusi, mis oleks käsitatavad menetluskuludena

mõttes, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kohtu selgitused 47. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seejuures võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik