lg-s 1 sätestatud nõue.
i § 2 lg-ga 2 pole kooskõlas avaldaja taotlus, mille kohaselt ta soovib nii võlgade vähendamist kui ka täitmise tähtaja pikendamist. Võlgnik pole välja toonud makseraskuste tekkimise 5 põhjust ega põhistanud, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita. Võlgniku arveldusarvetest nähtub, et pärast
) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui
ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et avaldaja on makseraskustes isik
Avaldajal on võlgnevused 11 võlausaldaja ees, millest on kõik peale kolme (võlgnevused Bigbank ASi ja IPF Digital Estonia OÜ ees) on muutunud sissenõutavaks. Kohustused on kokku 14 878,38 eurot. Arvestades, et võlgnikul puudub väärtuslik vara ning tema sissetulek ühes kuus on maksimaalselt 1000 eurot, ei suuda avaldaja tasuda sissenõutavaks muutunud võlgnevusi, millele lisanduvad jooksvad kõrvalnõuded, ega teenindada veel sissenõutavaks mittemuutunud laenukohustusi.
lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamist nende vähendamise (tasumisele kuulub üksnes põhinõue) ning tasumise ajatamise teel (nõue tasutakse 82 kuu jooksul võrdsete osamaksetena). Avaldaja taotleb veel sissenõutavaks muutunud krediidilepingute lõpetamist (Bigbank ASiga sõlmitud leping nr 6 0704442/95ST, Bigbank ASiga sõlmitud leping nr 0SL 16-01-1435115, IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud leping nr 779391).
lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul pole võlgniku poolt 30.11.2016 esitatud võlgade ümberkujundamiskavale ükski võlausaldaja vastuväidet esitanud. Juhul, kui arvestada Creditstar Estonia ASi ja Ziip OÜ poolt algsele võlgade ümberkujundamiskavale esitatud vastuväidetega, on ümberkujundamiskava kinnitamisega nõustunud võlausaldajate nõuetega esindatud siiski üle poole kõikidest nõuetest – Creditstar Estonia ASi ja Ziip OÜ nõuded (729 + 545 eurot) moodustavad nõuete kogusummast ca 9%. Samuti ei kohelda neid ümberkujundamiskavas teiste võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini – sarnaselt teistega on ka nende puhul vähendatud nõuet põhivõlgnevuseni ning pikendatud tasumise tähtaega 82 kuuni. Seega ei takista Creditstar Estonia ASi ja Ziip OÜ vastuväited kohtul ümberkujundamiskava kinnitamast.
lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on tema igakuine sissetulek lisatööd arvestades 950–1000 eurot. Igakuised püsikohustused (üür, eluasemekulud, sidekulud, kulu lapse koolikohustuse täitmisele) moodustavad kokku 580–780 eurot. Seega jääb eelduslikult igal kuul võlausaldajate kohustuste täitmiseks ca 200 eurot. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tuleb avaldajal igal kuul võlausaldajatele kokku tasuda 158,95 eurot. Seega peaks võlgade ümberkujundamiskava olema avaldajale eelduslikult jõukohane. Kohus ei leidnud, et avaldaja oleks enda vara kohta esitanud kohtule valeandmeid.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. Ümberkujundamiskava kinnitamisel lõppevad järgmised veel sissenõutavaks mittemuutunud lepingud: Bigbank ASiga sõlmitud leping nr 0704442/95ST, Bigbank ASiga sõlmitud leping nr 0SL 16-011435115 ja IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud leping nr 779391. Neist lepingutest tulenevad kohustused kujundatakse ümberkujundamiskavaga ümber.
lg 6 sätestab, et kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Arvestades määruse tegemise aega, muudab ümberkujundamiskavas kohus esimese (ja seega ka viimase osamakse) tegemise aega. Iga osamakse suuruse saamiseks jagas kohus ümberkujundatud (vähendatud) võlgnevuse summa 82 kuuga. Kohus pöörab tähelepanu
lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud 7 kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXl esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 09.02.2018.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.