2-18-8130/12

Kohtutoimik 2-18-8130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND) Kohus Harju Maakohus,Tartu maantee kohtumaja (Tartu maantee 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik) Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

1. juuli 2018 Kohtuistung
2. juuli 2018 Menetlustoiming Lõpplahend Kohtuasjas esitatud nõue Xxx versus Xxx abielulahutuse nõudes Menetlusosalised Hageja Xxx (sündinud xxx, Eesti kodanik, isikukood xxx; elukoht Xxx; e-post xxx) Kostja Xxx (sündinud xxx, Venemaa kodanik, Eesti Vabariigi isikukood xxx; elukoht Xxx; e-post txxx ) RESOLUTSIOON 1 Kohtutoimik 2-18-8130
3. Rahuldada Xxxi hagi Xxx vastu abielulahutuse nõudes.
4. Lahutada Xxxi ja Xxx abielu, milline on registreeritud
5. detsembril 2017 Eesti Vabariigi Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr 49-32-2017/
6. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1). OTSUSE VAIDLUSTAMINE Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. NÕUE. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuna tegemist on õigeksvõtul põhineva otsusega. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt ei kohaldata nimetatud sätet, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Abielulahutuse nõuet menetleb kohus hagimenetluse sätete kohaselt. Xxx on esitanud kohtule 25.05.2018 hagi abielulahutuse nõudes. Kohus on võtnud hagi menetlusse 30.05.2018 ja määranud kuulata pooled ära. Kohus kutsus hageja kohtusse isiklikult 03.07.
7. Kostja Xxxle saatis kohus menetlusse võtmise määruse ja küsis temalt seisukohta esitatud nõude kohta. Ühtlasi saadeti kostjale ka kohtukutse. Hagiavalduse kohaselt Xxx palub lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel 27.12.2017 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel lõppesid poolte abielusuhted kaks nädalat pärast abielu sõlmimist. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast Venemaale ega ole väljendanud soovi Eestisse tagasi tulla. Seega pooled elavad eraldi ja eri riikides. Abielu taastada ei ole enam võimalik, kuna hageja selle on välistanud ning hageja soovib abielu lahutada kohtus, sest kostja Xxx elukoht on Venemaal. Seetõttu ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Hageja kinnitab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagiavalduse koopia on kostjale kätte toimetatud. Kostja võttis 03.06.2018 kohtule saadetud vastuses abielulahutuse nõude õigeks, kinnitades, et ta on lahutusega nõus. Kostja kinnitab, et elab Venemaal, tal puudub Eestisse sõiduks viisa ja tulla kohtuistungile ei ole võimalik. Hagiavalduse juurde lisatud abielu tõendi kohaselt on Xxxi ja Xxxabielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis 28.12.
8. Xxx on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Vene Föderatsioonis Xxx. Xxx kinnitas 03.07.2018 ärakuulamisel kohtus, et tema abielusuhted kostjaga lõppesid praktiliselt kaks nädalat pärast abielu registreerimist. Poolte vahel olid suured erimeelsused ning hageja mõistis, et abielu sõlmimine ei olnud õige. Kostja lahkus Eestist 13.01.
9. Hageja kinnitas ärakuulamisel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning välistatud oleks abielusuhete jätkamine kostjaga. Seega ei ole mingil juhul võimalik kostjaga leppida. KOHTUOTSUSE PÕHISTUS 2 Kohtutoimik 2-18-8130 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ammu ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Hageja palub kindlasti abielu lahutada ega soovi leppida. Kostja on nõus abielu lahutama. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikukski võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Kostja on menetluses esitatud nõude omaks ja õigeks võtnud. Kostja on ära kuulatud kohtumenetluses lubatud kirja (e-maili) teel. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud ca pool aastat tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete jätkamise, seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis ja pooled elavad pikemat aega teineteisest lahus ega suhtle omavahel. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus oli õigustatud seaduse kohaselt hagi sisuliselt läbi vaatama TsMS § 410 ja § 414 lg 1 kohaselt. Kostja on kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja nõustunud abielulahutusega. Seega on kostja esitanud kohtule oma vastuse hagile. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgituste ning kostja kirjaliku vastusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus ja kumbki pool ei soovi leppida või katkenud abielusuhet taastada. Pooled elavad teineteisest lahus eri riikides ja seega on nende abielusuhted võimalik lugeda pöördumatult lõppenuks. 3 Kohtutoimik 2-18-8130 Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kostja on haginõude õigeks võtnud. Hageja on jäänud haginõude juurde. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja on avaldanud, et nende abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata ega soovi seda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula Kohtunik 4