← Eesti

2-16-10578/12

Obsah (6)§ 187§ 138§ 146§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10578

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). 1

(4)I. Asjaolud
  1. XXXX (võlgnik) esitas 08.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX (I kd, tl-d 1-7). Kohus jättis kaebuse käiguta (I kd, tl 18). Võlgnik esitas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 29.07.2016 menetlusdokumendi (I kd, tl 21-27). Kohus algatas 02.09.2016 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse (I kd, tl 30). Kohtutäitur vastas kaebusele 06.09.2016 (I kd, tl-d 35-41). Ühtlasi esitas kohtutäitur täitetoimiku ärakirja (I kd, tl-d 42-200; II kd, tl-d 1-200; III kd, tl-d 1-106). Sissenõudja vastas kaebusele 26.09.2016 (III kd, tl-d 109-113).
  2. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks ja kohtutäituri ning sissenõudja vastuste aluseks olevad põhilised asjaolud.

  1. Võlgnik palub, et kohus tühistaks kohtutäituri XX.XX.XXXX otsuse ja kohustaks kohtutäiturit tühistama XX.XX.XXXX nõude arestimise akti. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Kohtutäitur koostas XX.XX.XXXX nõude arestimise akti, millega arestiti võlgniku nõue kohtutäituri vastu. Kohtutäitur kohustas ennast mitte täitma jõustunud kohtumäärust võlgniku kasuks välja mõistetud riigilõivu ja arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks (I kd, tl-d 3-4).
  2. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Seadus ei keela pöörata sissenõuet riigilõivu hüvitisele. Seadus ei välista, et kohtutäitur võib arestida võlgniku nõude kohtutäituri vastu ja esitada iseendale arestimise akt (I kd, tl-d 36-37).
  3. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. Võlgniku nõue on menetluskulu, mis on sissenõutav ja loovutatav ning millele saab pöörata sissenõude (III kd, tl-d 110-111). II. Põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 138

lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu.

§ 146

lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 146

lg 1 p 3 ja § 172 lg 10 kohaselt on kohtutäitur võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-19543 tasutud riigilõivu kandmiseks kohustatud isik. See tähendab, et võlgniku tasutud riigilõivu on kohustatud hüvitama kohtutäitur. Menetlusosalise nõue teise menetlusosalise vastu menetluskulude hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude eriliik. Kahju suuruse väljaselgitamine, kindlaksmääramine ja kohustatud isikult väljamõistmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu alusel. Seda, et menetluskulude hüvitamise nõue on kahju hüvitamise nõude alaliik, kinnitab ka

§ 174

lg 1, mis välistab nõude esitamise muul viisil kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue (s.h kantud riigilõivu hüvitamise nõue) tsiviilõiguslik raha tasumise nõue. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole avalik-õigusliku iseloomuga nõue. 2

(4)
  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 112 lg 1 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 166 lg 1 sätestab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. VÕS § 166 lg 1 ei sätesta mitteloovutatava nõudena menetluskulude hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt ei ole piiratud sissenõude pööramine menetluskulude hüvitamise nõudele.
  2. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 15 eurot (III kd, tl 1). Kohtutäitur arestis nõude XX.XX.XXXX arestimisaktiga (I kd, tl-d 11-12). TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kohus on seisukohal, et nõude arestimise eesmärk on välistada võlgniku nõude rahuldamine võlgnikule, et tagada võlgniku raha tasumise nõude arvel sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine. Seejuures ei oma tähtsust, kes on võlgniku suhtes kohustatud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et TMS § 111 ei piira kohtutäituri õigust arestida võlgniku nõuet kohtutäituri enda vastu. Sellist piirangut ei tulene ka TMS § 112 lõikest
  3. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kohtutäitur võlgniku nõude arestimisega seadust. Kohus on seisukohal, et nõude arestimisakt ei ole tühine. Kohus jätab võlgniku kaebuse rahuldamata. 9.

§ 172

lg 7 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatab hagita menetluse kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks üksnes täitemenetluse osalise kaebuse alusel. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 10. Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohtu määratud tähtaeg ei ole möödunud, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost anne.kaarid@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei 3

(4)(Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.