Obsah (5)

§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik 27. aprillil 2018 Harju Maakohtu K

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 13-aastane tütar (I kd tl 7), kes elab ema juures, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral olukorras, kus kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna ning pooled ei suhtle. Kostja on kohtule kinnitanud, et tema ja lapse vaheline suhtlus on katkenud (vt nt III kd tl 187). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast, mida on kostja menetluse kestel ka tasunud (miinimumelatis, vt III kd tl 185).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, 3 kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaieldavad selle üle, kas miinimumelatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsetoetusega summas 55.00 eurot või mitte. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 28.03.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11905 asunud seisukohale, et ainuüksi peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (otsuse p 19). Vaidlus puudub selles, et kostja on töövõimeline, tal on alaealistest lastest üleval pidada vaid hageja ning tema keskmine igakuine töötasu on u 2100.00 eurot (vt III kd tl 187 ja III kd tl 187 pöördel). Seega puudub alus mõista kostjalt elatis välja alla miinimummäära.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi kohtule 14.11.2016 ning nõuab tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.09.2016-31.10.2016 eest summas 260.00 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu, kuna kokkuleppeliselt tasus ta elatist vähem ajal, mil hageja oli kostja vahetul ülalpidamisel. Vanemate vahelisest e-kirjavahetusest nähtub (I kd tl 32-57), et hageja oli kostja vahetul ülalpidamisel augustis 2016 ½ kuust. Kuna kostja oli

1. a augustikuu eest elatise tasunud (vt nt III kd tl 182 pöördel), siis tasaarvestas kostja selle
2. aasta septembrikuuga (215.00 euro ulatuses). Hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused vaidlusalusel kuul oleksid suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Samuti nähtub samast kirjavahetusest, et hageja oli kostja vahetul ülalpidamisel septembris 2016 7 päeva ning oktoobris 2016 11 päeva. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 23.3 leidnud, et eelduslikult täidab lahus elav vanem vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel tuleb aga arvestada sellega, kui suured on vanemate kulud lapsele ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Eeldada tuleb, et need kulud on vahetult proportsionaalsed ajaga, mil laps eraldielava vanema juures viibib. Vastupidist tuleb tõendada hagejal. Hageja ei ole ümberlükanud kostja arvutuskäiku vaidlusaluse ajavahemiku osas ega tõendanud asjaolu, et kostjal tuleb hagejale täiendavat elatist tasuda. Eelnenust tulenevalt jääb hageja elatise võlgnevuse nõue ajavahemiku 01.09.2016-31.10.2016 rahuldamata. Kohus ei anna hinnangut tõenditele väljaspool hagetavat ajavahemikku. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.04.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jätab rahuldamata hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemikul 01.09.201631.10.2016 summas 260.00 eurot. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX selgitusega: „Elatis“. 4 Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid ülejäänud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5